Obsah (5)

§ 199§ 65§ 75§ 871§ 3314

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-1845 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Va

§ 199lg 2 p-de 8,9 järgi.

Teda karistati vangistusega 2 kuud.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 26.

novembri 2013 otsusega, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Karistuse algusajaks loeti

1. november
3. Viru Vangla esitas materjalid K.J-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
4. Viru Maakohtu
5. detsembri 2016 määrusega kohaldati K.J-i suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli, allutades ta käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Käitumiskontrolli pikkuseks määrati 12 kuud, mille ajal on K.J kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2, 21 ,4,7 ja 8 sätestatud lisakohustusi.

Kohus tuvastas, et esinevad

§ 871

lg-tes 1 ja 2 sätestatud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Materiaalsete aluste suhtes märkis kohus järgmist. K.J on kriminaalkorras karistatud 5 korral. Varasemad karistused on arhiveeritud. Ta kannab

1. reaalset vangistust. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Seega ei ole K.J varasematest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on ka vangistuses 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. K.J on võimalik asuda elama majutusteenust pakkuvasse Aktiviseerimiskeskusesse Tulevik, kus talle on koht broneeritud. Seega on K.J-ile leitud elukoht, samuti on tal endal võimalik tegeleda sobiva elupaiga otsimisega. Vabanemisel puuduvad K.J lähedased, kes saaksid pakkuda moraalset või materiaalset tuge. Tal puudub ka igasugune ametlik töökogemus. Sissetulek enne vangistust koosnes kuritegelikul teel saadud tulust. Kogu elu on K.J elatunud vargustest. Tal puudub ka vabanemisjärgne töökoht. Seetõttu on tõenäoline, et majanduslike raskuste tekkimise korral on oht uute kuritegude toimepanemiseks. Ka vangla hinnangul on K.J avalikkusele ohtlik. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 59% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 40%, mis ei ole madalad riskid. Kohus leidis eeltoodust tulenevalt, et K.J-i puhul esineb arvestatav tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ja toetava sotsiaalvõrgustiku puudumisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uusi kuritegusid. Kohus leidis, et K.J vajab täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet kuritegude toimepanemise vältimiseks.
2. K.J taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja mitte määrata teda karistusjärgsele käitumiskontrollile. Määruskaebuse esitaja leiab, et on kuna ta on karistuse tervikuna ära kandnud, ei ole kellelgi õigust keelata tal Eestist lahkuda. Samuti ei ole Eesti seadustega keelatud alkoholi tarvitada. Eestis puudub K.J kindel elukoht. Aadress, mis on paberites, on esitatud vaid tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse puhuks. Kuna teda ennetähtaegselt ei vabastatud, kavatseb K.J Eestist igaveseks lahkuda Venemaal elavate sugulaste juurde. Aadressil XXX ei kavatse K.J elama hakata ka seetõttu, et seal elavad endised kinnipeetavad. Kohtulahendist aga nähtub, et endiste kinnipeetavatega K.J suhelda ei tohi. Karistusjärgne käitumiskontroll määrati K.J-ile tema soovi vastaselt ning selle nõudeid ta täitma hakata ei kavatse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus jätab Viru Maakohtu määruse muutmata, kuivõrd leiab, et selles sisalduv otsustus kohaldada peatselt kinnipidamisasutusest vabaneva K.J-i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli, on igati seaduslik ja põhjendatud. Kuna esimese kohtuastme vastavad põhistused on selged ning asjakohased, kriminaalkolleegium neid käesolevas lahendis täiel määral üle ei korda. Käsitlemist leiavad vaid määruskaebuses esitatud väited.
4. Esmalt selgitab apellatsioonikohus, et karistusjärgse käitumiskontrolli eesmärgiks on korduvaid (

§ 871

lg 1) või vägivallaga seotud (

§ 871

lg 2) kuritegusid toime pannud süüdlaste edasise retsidiivsuse ärahoidmine ning neile pikaajalise vangistuse kandmiselt vabanemisjärgse abi pakkumine. Tegemist on mittekaristusliku mõjutusvahendiga, mille formaalsed eeldused tulenevad juba viidatud

§ 871lg 1 p-dest 1, 2 ja lg-st 2 ning materiaalsed alused sama sätte lg-st 3.

Formaalseid ja materiaalseid eeldusi kriminaalkolleegium praeguses määruses ei käsitle, kuivõrd esimene kohtuaste on seda edukalt juba teinud ning kohtu vastavaid argumente määruskaebuses kahtluse alla seatud ka ei ole. 7. Edasikaebuse esitaja on rahulolematu, kuna leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolliga piiratakse tema õigusi lahkuda riigist ja tarvitada alkoholi. Lisaks juhib ta kohtu tähelepanu sellele, et ta on määratud elama elukohta, kus elavad endised kinnipeetavad, kellega suhtlus on aga mittelubatud. Ringkonnakohus märgib, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materiaalseks aluseks on prognoos, et vabanev kinnipeetav võib vabaduses suure tõenäosusega toime panna uusi kuritegusid. Sellise tulevikuennustuse tegemisel peab kohus arvestama kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut, 2 tema varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine (

§ 871lg 1 p 3).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus, käsitledes kõiki

§ 871

lg 1 p-s 3 loetletud asjaolusid kogumis, igati põhjendatult järeldanud, et vabanedes vangistusest võib K.J hakata toime panema uusi kuritegusid (vt ka määruse p 3). Johtuvalt määruskaebusest keskendub ringkonnakohus ainult selle väidetele, nõustudes ülejäänud osas maakohtu ammendava argumentatsiooniga.

1. Nagu märgitud, ei ole K.J rahul talle määratud käitumiskontrolli nõuetega ja leiab, et alkoholi võib tarvitada igaüks. Ringkonnakohus märgib, et käitumiskontrolli ajaks on võimalik seadusega panna isikule lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
2. K.J on märkinud sedagi, et kellelgi ei ole õigust keelata tal Eestist lahkumast, kuna ta on oma karistusaja täies ulatuses ära kandnud. Apellatsioonikohus märgib, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib tõepoolest kitsendada isikute teatud põhiõigusi, sh õigust vabalt liikuda ja valida elukohta, aga ka tema õigust lahkuda Eestist. Samas jätab määruskaebuse esitaja siinjuures tähelepanuta olulise asjaolu, ehk siis – loetletud põhiõigus ei ole absoluutne, vaid seda võib seaduses sätestatud juhtudel piirata teiste inimeste õiguste, vabaduste, elu ja tervise kaitseks ning üleüldisemas mõttes ühiskonna turvalisuse tagamiseks. Ehk teisisõnu, karistusjärgne käitumiskontroll täidab preventiivset eesmärki korduvkuritegude vähendamiseks, tagades seeläbi ühiskonna suurema turvalisuse ja teiste isikute põhiõiguste kaitse (nt PS §-des 16 ja 28 käsitletud õigused elule ja tervisele) ning nimetatud eesmärkide tähtsus õigustabki sellega kaasuva

§ 871lg-tes 1, 2 nimetatud isikute põhiõiguste teatava riive.

Liiati ei ole K.J esitanud ühtki tõendit sellest, et tal oleks reaalselt võimalik Venemaale minna, et tal oleksid seal sugulased või et need teda ootaksid ja toetaksid. Seetõttu loeb ringkonnakohus K.J-i vastavasisulised väited paljasõnalisteks.

1. Puutuvalt elukohaga on K.J avaldanud, et aadressile XXX , kavatses ta elama asuda vaid juhul, kui kohus ta ennetähtaegselt vabastab. Praegu tal elukoht puudub. Apellatsioonikohus leiab, et I astme kohus on õigesti viidanud kõrgema astme kohtu praktikale, milles on leitud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel ei ole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Küll aga tuleb elukoha puudumisel riigil vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga süüdimõistetule elukoht leida enne materjalide kohtusse saatmist. Antud juhul on enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist isikule selline elukoht leitud. Seega puudub vastuolu kohtupraktika ja maakohtu määruses toodud seisukohtade vahel.
2. Lisaks on K.J juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et määratud elukohas elavad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega suhtlemise on kohus talle ära keelanud. Ringkonnakohus selgitab, et K.J-ile on keelatud suhtlus talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba küsimata. Seega olukorras, kus K.J on möödapääsmatult vajalik suhelda sama elukohta jagavate inimestega, on tal võimalik taotleda selleks kriminaalhooldajalt luba. Tegemist on esialgse kohtu määratud elukohaga. K.J võib otsida endale sobivama elukoha ning elukohta vahetada, milleks on vajalik samuti taotleda eelnevalt kriminaalhooldajalt luba.
3. Viimaks on K.J avaldanud, et kohtu poolt talle määratud tingimusi ta niikuinii täitma ei hakka, kuna oma nõusolekut ta karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamise jaoks andnud ei ole. 3 Maakohus on oma lahendis selgitanud käitumiskontrolli nõuete rikkumisega seonduvaid tagajärgi

§ 871lg 4 kohaselt.

Lisaks on seadusandja ette näinud vastutuse karistusjärgse käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste kuritahtliku rikkumise eest (

§ 3314). 13. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes Kr

MS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau