Obsah (4)

§ 198§ 143§ 90§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-17-188 (2330,16,005652) Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi H.D LS

§ 198kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud ja menetluse käik PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 16.12.2016 väärteoprotokolli kohaselt peeti 16.12.2016 kell 19.19 Narvas Mõisa tn 8 juures kinni sõiduk Lexus GS 300, mida juhtis H.D , kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuna see oli tal karistusena ära võetud alates 21.09.2016 kuni 20.01.

1. Selliselt rikkus H.D LS § 90 lg 1 p 1 sätteid ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo.
2. 10.
3. 2017 registreeriti Viru Maakohtus PPA Ida prefektuuri taotlus H.D-le karistuse otsustamiseks LS § 201 lg 2 järgi.
5. Viru Maakohtu 19.01.2017 otsusega tunnistati H.D süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja karistati 10 päevase arestiga, mille kandmise aja algusest talle maakohus eraldi teatab.
6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni H.D, kes palub otsuse tühistada ja saata väärteoasja maakohtule teises koosseisus uueks arutamiseks.
7. Kaebaja märgib järgmist. Ta soovis kohtuistungil osaleda, kuid jäi haigeks ja teavitas sellest maakohut, paludes asja arutamise edasi lükata. Ta teatas oma arsti nime ja seda, et momendil tal arstitõendit kohtule esitada ei ole, kuid teeb seda kohe, kui arst talle tõendi väljastab. Maakohus aga arutas asja ilma temata ära just sellel põhjusel, et ta ei olnud arstitõendit esitanud. Kaebaja soovis istungil osaleda ja seal täiendavaid tõendeid esitada, et saaks mõistetavat karistust ositi kanda või seda asendada üldkasuliku tööga. Nüüd tal võeti selleks võimalus, seda enam, et kohus otsuse lõpus märgib, et ei saa kaaluda KarS § 69 sätete kohaldamist, sest H.D jättis mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus tuleb väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu täies ulatuses tühistada ja väärteoasi saata maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 7.

§ 143

lg 1 alusel ringkonnakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja kohtumenetluse pooli välja kutsumata tühistada maakohtu otsuse määrusega üksnes kaebuse põhjal ja saata väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, kui ta tuvastab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise. 8. Ringkonnakohus märgib, et väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine seisnes antud juhul menetlusaluse isiku kaitseõiguse kitsendamises.

§-de 19 lg 1 p 3, 4 ja 89 lg 1 kohaselt menetlusalusel isikul on õigus olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures ning anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi. Toimikust nähtub, et 16.01.2017 esitas H.D maakohtule taotluse asja arutamine edasi lükata, sest ta ei saa seoses haigestumisega gripi ägedasse vormi osaleda 18.01.2017 kohtuistungil. Samuti teatas ta oma arsti nime ning seda, et arstitõendi esitab kohtule pärast selle kättesaamist (lk 26). Kohtuistungi protokollist nähtub, et kuna ei olnud esitatud KrMS (ekslikult on protokollis KarS) §-s 170 lg 4 märgitud tõendit, siis arutati väärteoasja

§ 90lg 1 alusel ilma menetlusaluse isiku osavõtuta (lk 27).

9.

§ 150lg 1 annab väärteomenetlusõiguse oluliste rikkumiste loetelu.

Kuigi

§-des 19 lg 1 p 3, 4 ja 89 lg 1 toodud õiguste rikkumist selles loetelus pole, leiab ringkonnakohus, et tegemist on

§ 150

lg 2 alla mahtuva väärteomenetlusõiguse muu rikkumisega, mis tõi kaasa ebaseadusliku kohtulahendi.

1. Ringkonnakohus leiab, et kuna H.D esitas maakohtule enne istungit taotluse asja arutamine edasi lükata seoses haigestumisega gripi ägedasse vormi, siis tulnuks maakohtul seda taotlust aktsepteerida. On üldtuntud asjaolu, et gripi ägeda vormi puhul isik ei tohi teiste inimeste hulgas liikuda, vältimaks nende nakatumist. Samas ta näitas oma arsti kontaktandmed ja kahtluse korral saanuks maakohus arstilt andmeid küsida. Formaalselt on maakohtul õigus, et 2 2 KrMS §-s 170 lg 4 märgitud tõendit ei olnud esitatud, kuid seda ei saanud isik oma haiguse tõttu teha ja ta avaldas, et tõendi esitab peale selle kättesaamist. Apellatsioonile lisatud tõendist nähtub, et H.D oli töövõimetuslehel perioodil 13.01.2017-23.01.2017 (lk 39). Ringkonnakohus leiab, et H.D oli mõjuv põhjus istungilt puudumiseks. Kuna ta soovis esitada täiendavaid tõendeid ja taotlusi, siis see võimalus võeti temalt ära. Sellega rikuti tema kaitseõigust, mida näitab ka maakohtu otsuse viimane lause, et kohus ei saa kaaluda KarS § 69 sätete kohaldamist, sest H.D jättis mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata.
2. Eeltoodust tulenevalt peab asja uuesti arutama maakohtu teine kohtukoosseis järgides

§- de 19 lg 1 p 3, 4 ja 89 lg 1 nõudeid. 12. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes

§ 143

lg-st 1 ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, saadab väärteoasja maakohtule apellatsiooni rahuldab. uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus ning 13. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik 3 3 H.D