Obsah (4)

§ 314§ 66§ 57§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2013. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-14419 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeve

§ 314

järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marge Püss Süüdistatav G.J Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: karistusandmed kustutatud Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Määratud korras vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.J

§ 314

järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 (ühesaja) päevamäära (1 päevamäär 8 eurot) ulatuses, s.o. summas 800 (kaheksasada) eurot.

§ 66

lg-te 1, 3 alusel määrata, et G.J on õigus mõistetud rahalist karistust tasuda 10 (kümnes) võrdses osas, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest iga järgneva kuu 10.-ndaks kuupäevaks kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 4100065035, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 4, 5, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista G.J-ilt menetluskuluna:  sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot;  kaitsjatasu 743 (seitsesada nelikümmend kolm) eurot 92 senti;  tunnistajatasu 25 (kakskümmend viis) eurot:  kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 senti;  postikulu 6 (kuus) eurot 38 senti. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et G.J on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 2800049874, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu G.J süüdistatakse selles, et tema 12.09.2011-13.09.2011 tõstis ebaseaduslikult s.o pöördumata kohtusse ja ilma jõustunud kohtuotsuseta Tartus XXX korterist välja O.N. , J.N. , T.N. ja N.J. , kes elasid nimetatud korteris 10.02.2011.a sõlmitud üürilepingu alusel. 12.09.2011.a. katkestas G.J omavoliliselt st. Eesti Energiasse pöördumata ja ilma Eesti Energia sellekohase otsuseta antud korteri elektrienergiaga varustamise. 12.09.2011.a või 13.09.2011.a vahetas G.J ära korteri ukseluku, mille tagajärjel keegi ülalnimetatud üürilistest korterisse ei pääsenud. Korterisse jäid O.N. `le, T.N. `le, J.N. `le ja N.J. `le kuuluvad järgmised esemed: sektsioon väärtusega 100 eurot, diivanikomplekt 3+2+1 koguväärtusega 1500 eurot, voodi väärtusega 300 eurot, 6 tooli koguväärtusega 500 eurot, 8 garderoobikappi koguväärtusega 500 eurot, arvutilaud väärtusega 60 eurot, nurgadiivan väärtusega 150 eurot, külmetuskapp väärtusega 500 eurot, kummut väärtusega 70 eurot, laste jalgratas väärtusega 150 eurot, köögi- ja lauanõud koguväärtusega 200 eurot, 2 telerit koguväärtusega 800 eurot, köögikombain 400 eurot, printer ja arvuti koguväärtusega 1000 eurot, muusikakeskus 100 eurot, triikraud 60 eurot, tolmuimeja 200 eurot, kõik laste ja naisteriided ning jalatsid koguväärtusega 4500 eurot, tekid ja padjad koguväärtusega 300 eurot, ravimid koguväärtusega 250 eurot, 4 valgustit koguväärtusega 200 eurot, ehitusmaterjalid koguväärtusega 200 eurot, põrandalamp väärtusega 100 eurot, kuldehted koguväärtusega 300 eurot ja dokumendid, sealhulgas üürileping ja EV passid. Loetletud esemetest osa oli G.J tõstnud keldrisse, korterisisustuse (mööbel, kodutehnika, elektroonikaseadmed, köögi-, lauanõud) jättis uute üüriliste kasutusse. Sellega pani G.J toime

§ 314järgi kvalifitseeritava teo, s.o.

ebaseadusliku eluruumist väljatõstmise. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas

§ 314kohaselt on kriminaalkorras karistatav ebaseaduslik eluruumist väljatõstmine.

Seaduses kehtestatud sanktsiooni kohaselt saab ebaseadusliku väljatõstmise eest karistada isikut rahalise 2 karistusega. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et G.J üüris T.N. le 2011.a alguses Tartus XXX korteri XX. Kohtule kirjalikku üürilepingut ei esitatud, kuid nii kannatanud T.N. ja O.T. (endine perekonnanimi N) kui ka süüdistatav G.J kinnitasid, et poolte (T.N. ja G.J) vahel sõlmiti 2011.a alguses kirjalik üürileping. Kannatanu T.N. avaldas ristküsitlemisel esmalt, et leping sõlmiti

1. veebruaril 2011.a. Ristküsitluse hilisemas staadiumis avaldas kannatanu, et põhileping oli 18.-nda kuupäevaga. Kohus on seisukohal, et täpsel lepingu sõlmimise kuupäeval ei ole käesoleva kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulist tähtsust, sest pooled/menetlusosalised pole eitanud 2011.a alguses kirjaliku üürilepingu sõlmimist. Süüdistatav G.J end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. G.J sõnade kohaselt kestis üürileping seitse kuud. Süüdistatava sõnul oli tegemist tavapäraste tingimustega aastase üürilepinguga. G.J ütluste kohaselt asusid korterisse elama ema ja tütar ning ta nägi korteris ka lapsi. Süüdistatav avaldas, et üürilepingu lõpetamise soovist teatati talle e-postiga. G.J sõnul tekkisid seoses üüri ja kommunaalmaksete maksmisega ebamõistlikud probleemid. Süüdistatav avaldas, et T.N. teatas, et soovib üürilepingu üles öelda. G.J ütluste kohaselt lepiti kokku väljakolimise kuupäevaks
2. september 2011.a. Politsei väljakutsumise päeval olid G.J kaasas ka uued üürnikud, kuid süüdistatava sõnul oli korter endiste üürnike poolt vabastamata. Järgmisel päeval läks G.J enda sõnul uuesti korterisse ja fikseeris, et elektrijuhtmed olid korteris katki rebitud. Selle asjaolu fikseerimise järgselt lülitas G.J elektrikilbist korterisse mineva elektri välja. G.J kinnitas ka seda, et kuna korterisse jäeti T.N. ja O.T. poolt palju sodi, siis tema toimetas mingid asjad keldrisse. Korteri välisuksel vahetas G.J luku peale seda kui üürnikud olid lahkunud. G.J avaldas, et kuna üürileping oli
3. septembrist 2011.a lõppenud ja kannatanud olid selleks kuupäevaks lubanud välja kolida, siis oli temal õigus vahetada uksel lukk ja ka elekter välja lülitada. G.J sõnul pole tema kedagi välja tõstnud ja ta pole kunagi teinud takistusi mööbli ja muude asjade äraviimiseks korterist. Kannatanu T.N. ütluste kohaselt sõlmis ta
4. veebruaril 2011.a kirjaliku üürilepingu Tartus XXX korteri XX kasutamiseks. Kannatanu avaldas, et arveldusi seoses korteri üüri ja kommunaalkuludega teostati sularahas. G.J tuli kindlaksmääratud päeval korterisse, esitas elektrinäidu ja muud arved ning kannatanu tasus sularahas. Üürilepingule kirjutati omakäeliselt ja kinnitati ka allkirjadega üüri ja muude kulude tasumine. T.N. sõnul elasid korteris peale tema ka tema ema O.T. , samuti tema peaaegu 10 aasta vanune õde J.N. ning O.T. 6 aasta vanune tütar N.J. . Kannatanu avaldas et üüritud korterist sooviti lahkude seetõttu, et nad leidsid endale ostmiseks sobiva korteri. Kannatanu kinnitas kohtus, et ta oleks üürilepingu ülesütlemisest pidanud lepingu kohaselt ette teatama 2 kuud, kuid ta teatas ette 1 kuu. T.N. kinnitas, et suhtles lepingu ülesütlemise teemal G.J-iga e-posti teel. Kannatanu sõnul nõudis G.J üürilepingu lõpetamisest teatamisel väljakolimist koheselt. T.N. ütluste kohaselt nõudis G.J, et kannatanu peab korterist välja kolima
5. septembril 2011.a. Kannatanu kirjeldas sündmusi päeval, mil ta kutsus välja politsei. Nimetatud päeval tuli G.J korterisse ja temaga olid kaasas noormehed, kes soovisid korterisse sisse kolida. T.N. sõnul kutsus ta politsei. Politseiametnikule esitati ka üürileping, mille alusel ametnik selgitas mõlemale poolele, et üürnikel on õigus korterit kasutada lepingus sätestatud kuupäevani. Kannatanu selgitas kohtus ka seda, et tema ja G.J leppisid kokku, millal üürnikud korteri vabastavad ja see kuupäev kirjutati mõlemasse üürilepingusse. Järgmisel päeval, so
6. septembril 2011.a lülitas G.J korterist elektri välja. Korteris ei olnud enam võimalik olla, sest seal oli pime, samuti puudus võimalus süüa teha. Kannatanu sõnul võtsid nad sel päeval kaasa mõned laste asjad ja läksid tuttava juurde. Kannatanu kinnitas kohtus, et
7. septembril said nad ära viia mingi osa oma asjadest, kuid sellest järgmisel päeval nad enam korterisse sisse ei saanud, sest G.J oli ära vahetanud korteri välisukse luku. Kannatanu 3 sõnul said nad hiljem kätte suurema osa korteris olnud esemetest, kuid osa esemeid jäi korterisse. Korteris olnud mööbli ja muude esemete äraviimise ajal elasid korteris juba uued üürnikud sees ja olid mööbli äraviimise tõttu üllatunud, sest nemad üürisid enda teada möbleeritud korteri. Samuti saadi kannatanu sõnul kätte mingi osa keldrisse viidud esemetest, kuid osa keldrisse viidud asjadest on tänase päevani kätte saamata. Kannatanu O.T. (endine perekonnanimi N) avaldas kohtus ristküsitlemise käigus, et tema kirjaliku üürilepingu sõlmimise juures ei olnud. Samas ta kinnitas, et kirjalik leping oli neil olemas, kuid see jäi korterisse, mille lukk vahetati. O.T. kinnitas oma tütre sõnu selle kohta, et peale nende kahe elasid korteris veel nii tema kui ka T.N. alaealised tütred. Korterisse kolimisel viisid kannatanud sinna ka omad mööbliesemed, tehnika ja riided. O.N. kinnitas, et tema kirjutas uurijale nimekirja asjadest, mis jäid XXX korterisse nr XX hetkest, mil nad pidid korterist välja kolima. Kannatanu ütluste kohaselt said nad mingi osa neile kuuluvatest esemetest nii korterist kui ka keldrist kätte. Korterisse ja keldrisse pääsesid nad hiljem G.J vahendusel. Korteris elasid sees juba noored inimesed, kes helistasid G.J-ile ja viimane tuli kohale ning avas neile keldriboksi. Nad said ära viia osa keldris olevatest neile kuuluvatest asjadest, kuid kuna G.J polnud rohkem aega, siis jäi osa asju keldrisse ja on seal tänase päevani. Kannatanu selgitas kohtus ka seda, et nad ei saanud Jaama tn üüritud korterist kohe välja kolida, sest korter, kuhu nad pidid kolima vabanes hiljem. Samuti kinnitas kannatanu, et nad selgitasid G.J-ile, et nad ei saa elada koos ühes korteris uute üürnikega, kelleks olid noored mehed. Tunnistaja M.O. , kes töötas 2011.a patrullpolitseinikuna kinnitas kohtus, et oli
8. septembril 2011.a tööl ja sel päeval oli väljakutse Jaama tn piirkonda, kus väljakutse sisuks oli asjaolu, et agressiivne meesterahvas tungib naistele kallale. Kohale saabudes mingit agressiivsust ta ei täheldanud, kuid isikud olid ärritunud olekus. Korteris viibivatel naisterahvastel oli G.J-ile pretensioone seoses üürilepinguga. Naised väitsid, et neil on kehtiv üürileping, kuid G.J väitis vastupidist. Tunnistaja sõnul oli ka uus üürnik, kellel oli soov sisse kolida, juba korteri juures, kuid vanad üürnikud polnud veel välja kolinud. Tunnistaja sõnul sai tema poolt osapooltele kinnitatud, et üürilepingu asja arutab kohus. Tunnistaja avaldas ristküsitlusel, et tema meelest näitas G.J ka üürilepingut ja seal oli üks kuupäev, milleni oli veel aega, aga G.J seletas, et tema oli saanud kirja, et isikud soovivad välja kolida. Tunnistaja kinnitas kohtus, et lepiti kokku uus kuupäev, mil üürnikud lubasid välja kolida ja mõlemad nõustusid selle kuupäevaga. Tunnistaja avaldas kohtus, et see oli mõistlik aeg väljakolimiseks, aga mitte kuu aega. Tunnistaja P.K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema korteriühistu XXX esimehena oli juures kui G.J koos montööriga toimetas elektrikilbi juures, et seoses üürnikega tekkinud probleemidega elekter korterist välja lülitada. Tunnistaja J.J. ütluste kohaselt käis tema
9. augustil 2011.a koos G.J-iga Tartus korterit vaatamas. Korteri vaatamise eesmärgiks oli soov üürida pojale ja tema sõpradele Tartus korter. Üürilepingu sõlmis tunnistaja G.J-iga
10. augustil 2011.a. Korteri ülevaatamise ajal magasid korteris väikesed lapsed. Kokkulepitud päeval tunnistaja sõnul aga poeg korterisse kolida ei saanud, sest eelmised üürnikud ei olnud välja kolinud. Tunnistaja avaldas, et sel päeval kui ta tõi poja korterisse sisse kolima, kutsuti sinna politsei. Selgus, et sisse kolida ei saa ja ta sõitis koos poja ning tema sõpradega minema. Jäi jutt, et kui korter vabaneb, siis neile teatatakse. Tunnistaja mäletas, et 19.-dal septembril sai poeg koos sõpradega sisse kolida. Tunnistaja kinnitas ka seda, et korteris olid mööbel ja külmkapp sees. Kohtule esitati G.J ja T.N. vahel vahetatud e-kirjad. Kirjadest nähtub järgmine.
11. augustil avaldas T.N. , et tal on palgapäev 20.-ndal, et kas ta võib siis sel päeval raha maksta (tl 29).
12. 4 augustil 2011.a on T.N. teatanud G.J-ile, et on ostnud endale korteri ja soovib lõpetada üürilepingut. Kirjas on märgitud, et ta kolib välja
13. septembril (tl 31).
14. augustil kinnitab T.N. sama soovi ja väljakolimise kuupäeva (tl 32).
15. augustil 2011.a kirjutab T.N. G.J-ile, et ta jõuab järgmisel päeval ja palub saata arveldusarve nr, et tasuda just sinna elektri ja kommunaalide eest. Kirjas on märgitud, et vabastab korteri
16. septembril (tl 27,28). Eesti Energia on kinnitanud 05.10.2011.a kirjas, et Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ ei ole septembris 2011.a lülitanud välja ega teinud ka muid toiminguid tarbimiskohas XXX korter XX. Tarbijal ei olnud ka võlgnevust. Arved on tasutud korrektselt. Üldjuhul on tasuja olnud A.V. . Kohus on veendumusel, et G.J ütlused on valdavas osas kooskõlas nii kannatanute kui ka tunnistajate ütlustega. Küll aga on G.J ütlused vastuolus teiste tõenditega osas, mis puudutavad üürilepingusse kirjalikke märkmete tegemist nii üüri tasumise kui ka väljakolimise aja kohta. Kohtu arvamuse kohaselt on need vastuolud ilmsed ja teenivad süüdistatava soovi end kaitsta süüdistuse vastu, kuid need vastuolud pole sellist laadi, mis põhjustaksid G.J ütluste tervikuna mitteusaldusväärseks tunnistamise. G.J-ile etteheidetava kuriteo objektiivne koosseis seisneb ebaseaduslikus eluruumist väljatõstmises. Põhiseaduse § 33 sätestab, et kodu on puutumatu. Sama sätte kohaselt ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Eluruum on VÕS § 272 lg 1 kohaselt elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. VÕS § 309 lg 1 sätestab, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. § 313 lg 1 kohaselt võib mõjuvatel põhjustel kumbki lepingupool tähtajalise üürilepingu üles öelda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas nr 3-1-1-29-99 asunud seisukohale, et eluruumist väljatõstmine on alati ebaseaduslik, kui õigusliku alusena puudub jõustunud kohtuotsus. Kohus on seisukohal, et G.J, põhjustas oma tegevusega olukorra, kus T.N. ja O.T. olid sunnitud
17. septembril 2011.a lahkuma nende poolt üüritud korterist Tartus XXX -XXX, sest korterist lülitati välja elekter. Kannatanud ei lahkunud korterist vabatahtlikult, vaid just sel põhjusel. Korterisse jäid kõik üürnike mööbliesemed ja tehnika ning valdav osa nende muudest asjadest. Alates
18. septembrist 2011.a puudus kannatanutel võimalus ligi pääseda nii oma kodule kui ka seal olevatele isiklikele asjadele. G.J ei ole kohtu poole isikute väljatõstmiseks pöördunud. Seega puudub väljatõstmise alusena jõustunud kohtuotsus. Jõustunud kohtuotsust oleks saanud täita täitur. Täitemenetluse seadustiku (TäiteMS) § 2 p 1 alusel on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus. TäiteMS § 180 lg 1 sätestab kinnisasja väljaandmise. Seega, kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Sama seaduse ja paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Õigusteoorias on asutud seisukohale, et väljatõstmine ilma kohtuotsuseta on ebaseaduslik ka siis, 5 kui üürnik ei vabasta eluruumi pärast lepingu lõppemist, sest asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 kohaselt on omanikul üksnes omandiõiguse tunnustamise ja asja ebaseaduslikust valdusest tagasinõudmise õigus. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 314

koosseis tahtlust kõigi objektiivsete asjaolude suhtes ja koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega, mis tähendab seda, et isik peab pidama vähemalt võimalikuks, et väljatõstmiseks puudub õiguslik alus. Käesolevas kriminaalasjas eeldab otsene tahtlus seda, et süüdlane pidi kindlalt teadma, et tal ei ole õigust elanikku välja tõsta. Tahtlus on kaudne, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette, et tema tegu põhjustab tagajärje, mille saabumisega loetakse tegu lõpule viiduks ja kuigi ta ei soovi seda tagajärge, möönab teadlikult selle saabumist. Käesolevas kriminaalasjas tähendab kaudne tahtlus seda, et G.J, kellele oli ka tunnistaja M.O. selgitanud üürilepingusse puutuvate asjaolude vaidlustamise kohtulikku korda, möönis oma tegevuse ebaseaduslikkuse võimalust ja leppis sellega. Seega on kohus seisukohal, et vähemalt kaudse tahtluse vormis on G.J täitnud oma tegevusega teo subjektiivse koosseisu. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et G.J on toime pannud ebaseadusliku eluruumist väljatõstmise ja ta tuleb

§ 314järgi süüdi mõista.

III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§-s 56 sätestatust, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud, et karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004 otsus asjas nr 3-1-1-40-04 p 7 ja 20.02.2007 otsus asjas nr 3-1-199-06 p 14).

§ 314

on teise astme kuritegu, mille sanktsioonis on ette nähtud vaid rahaline karistus. Süüdistuses kajastatud teokirjeldus iseloomustab G.J kui isikut, kes ei hooli ei seaduses sätestatust ega ka politseiametniku poolt selgitatust. Samuti ilmestab tema suhtumist teiste isikute õigustesse asjaolu, et oma eesmärkide saavutamiseks lülitas ta korterist välja elektri ja takistas seega muuhulgas ka väikeste lastel oma kodus igapäevatoimingute teostamise. Kohus ei tuvastanud G.J puhul

§ 57ja § 58 kohaseid karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid.

Kahtlustatava keskmise päevasisetuleku ja keskmise elatustaseme teatise kohaselt (lk 36) oli G.J keskmise päevasissetuleku suurus 2009 aastal 8 eurot.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Karistuse üheks eesmärgiks on mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusmäära valikul peab kohus G.J isikut puudutavaid asjaolusid (ülalpeetavate arv) ja eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalikuks mõista karistuse keskmisest määrast 6 väiksemas määras, s.o 100 (ükssada) päevamäära (1 päevamäär 8 eurot) ulatuses, s.o. summas 800 (kaheksasada) eurot.

§ 66

lg-te 1, 3 alusel määrata, et G.J on õigus mõistetud rahalist karistust tasuda 10 (kümnes) võrdses osas, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest iga järgneva kuu 10.-ndaks kuupäevaks kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni. IV Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 4, 5, 10 kohaselt tunnistajatasu 25 eurot, määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 743,92 eurot, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 senti ja postikulu 6,38 eurot. Kohus peab põhjendatuks anda juba kohtuotsuse kuulutamisel G.J-ile võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 12 kuu jooksul. Rutt Teeveer Kohtunik 7