lg 2 p 3 alusel 3aastase vabadusekaotusega; - Paide Rajooni Rahvakohtu 14.veebruari 1989.
lg 2 p 3, § 139 lg 3, § 195 lg 2 alusel 4- aastase vabadusekaotusega, 07.aprillil 1992.a vabastati tingimisi. - Viljandi Maakohtu 15.märtsi 1993.
lg 1 p 2, 3, § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 141 lg 2 p 2, 3, § 15 lg 2 alusel 6 aastase vabadusekaotusega, liideti Paide Rajooni Rahvakohtu poolt 14.veebruari 1989.a. otsusega mõistetud kandmata karistus 3 kuud, liitkaristusena 6 aastat 3 kuud. - Järva Maakohtu 18.mai 1999.
lg 2 p 1, 2, 3, § 140 lg 2 p 1, 3, § 141 lg 1 p 1 alusel 7- aastase vabadusekaotusega; - Pärnu Maakohtu, Paide kohtumaja 20.veebruari 2006.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4. § 25 lg 2 alusel 1 aasta ja 6 kuud vangistust; H.F-i väärteokorras karistatud ei ole. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on H.F-i uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 19% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 51%. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudub H.F vabanedes kindel elukoht, töökoht ja lähedaste toetus ning tema tutvusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalse taustaga ja joovasteid tarvitavad inimesed. Töö puudus võib tekitada pingeid materiaalse poole pealt ja soodustada uusi olukordi kuritegeliku elu jätkamiseks. Peamisteks riskiteguriteks süüdimõistetu vabanemisel on lisaks eeltoodule sotsiaalne toimetulematus, alkoholi kuritarvitamine ja tegevusetus. H.F kinnitas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ega käitumiskontrollile alluda kuna kandmata karistuseaeg ei ole enam pikk. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on H.F ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuna H.F ei soovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja soovib oma karistuse lõpuni ära kanda, siis leiab kohus, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine ei ole põhjendatud. Samuti leiab kohus, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ka sisulisest küljest. Süüdimõistetu varasemat elustiili on aga iseloomustanud hulgaliste kuritegude toimepanemine, ja pidev alkoholi tarvitamine. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 6 korral ning vanglakaristust kannab ta 6 korda. Isik on kõik kuriteod toime pannud alkoholijoobes, kuriteod on muutunud raskemaks ja jõhkramaks. Eeltoodu põhjal võib teha järelduse, et varasemad kuriteod ja nende eest mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ega teda seadusekuulekusele mõjutanud. Kohtul ei ole piisavat kindlust, et ka käesoleval ajal oleks ärakantud vangistus süüdimõistetule piisavalt mõju avaldanud ning et tal on olemas motivatsioon oma elustiili muutmiseks. Käesolevast vangistusest on süüdimõistetul kaks distsiplinaarkaristus. Vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu tegelenud oma alkoholisõltuvuse probleemiga ning vangla iseloomustuse kohaselt puudub süüdimõistetul selleks ka motivatsioon. Samas on süüdimõistetu varasemalt pannud kuritegusid toime just alkoholijoobes ja seega on alkoholi tarvitamine üks peamisi uue kuriteo riskifaktoreid, mida tuleks enne vabanemist maandada. Samuti on uue kuriteo riskifaktoriks kindla töökoha ja sissetuleku puudumine. Arvestades süüdimõistetu varasemat pikaajalist kuritegelikku tausta, asjaolu, et tal puudub varasemast ajast ametlik töökogemus, siis võib töö leidmine süüdimõistetule ka raskusi valmistada. Kuna varasemalt on süüdimõistetu pannud toime ka varavastaseid kuritegusid, siis on tõenäoline, et ilma kindla sissetulekuta ning eriti alkoholi tarvitades võib süüdimõistetu elementaarsete elatusvahendite ja materiaalse kasu saamise eesmärgil samalaadsete kuritegude toimepanemist jätkata. Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vabaduses toetava lähisuhtevõrgustiku ja kindla elukoha puudumine, ilma milleta ei ole võimalik teostada ka kriminaalhooldust. Kuna süüdimõistetu tutvusringkonna moodustavad peamiselt kriminaalse taustaga ja joovasteid tarvitavad isikud, siis on tõenäoline, et nendega suhtlemist jätkates jätkab ka süüdimõistetu oma varasemat eluviisi ja kuritegude toimepanemist. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et H.F-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata H.F (IK xxx) temale Pärnu Maakohtu, Paide kohtumaja 07.aprilli 2008.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.