Kriminaalasi nr 1-11-11135 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 09.veebruaril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul arutades

§ 139

lg 2 p 2, 3 alusel 4-kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga; 2. Põlva Maakohtu 19.detsembri 2001.

§139lg 2 p 2, 3, § 197 lg 1 alusel 9-kuulise vabadusekotusega; 3.

Põlva Maakohtu 11.jaanuari 2002.

§ 15

lg 2 - § 197 lg 2 p 1, 2 alusel 3kuulise vabadusekaotusega, millele liideti varasema kohtuotsusega mõistetud karistus mõistes liitkaristuseks 9 kuud vabadusekaotust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud 10 päeva vangistust, mille kandmiselt ta vabastati tingimisi ennetähtaegselt Viljandi Maakohtu 13.mai 2002.a määruse alusel 2 kuu ja 28 päeva pikkuse katseajaga; 4. Põlva Maakohtu 07.oktoobri 2002.

§ 139

lg 2 p 2, 3, § 197 lg 2 p 1 alusel 7-kuulise vangistusega, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud 28 päeva vangistust;

1. Põlva Maakohtu 15.detsembri 2003.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega;
2. Tartu Maakohtu 17.jaanuari 2006.a otsusega Kars § 199 lg 2 p 4, 8, § 418 lg 1 ja § 200 lg 2 p 8, 9, 10 alusel 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat 27 päeva vangistust
3. Tartu Maakohtu 17.oktoobri 2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 7-kuulise vangistusega ning KarS § 65 lg 1 alusel moodustati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega liitkaristus 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust;
4. Tartu Maakohtu 06.aprilli 2011.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel 8-kuulise vangistusega, mis asendati 480 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. T.K on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on T.K uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 55% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 18%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et T.K on vabanemisel olemas kindel elukoht oma vanemate juures ja igakülgselt toetav lähisuhtevõrgustik. Andmed negatiivset mõju avaldavatest isikutest puuduvad. Süüdimõistetu ema sõnul on süüdimõistetul võimalik vabanemisel ka töökoht saada. Kriminaalhooldaja arvates oleks süüdimõistetu puhul oluline, et tal oleks olemas kindel tööalane tegevus ja sissetulek, et vähendada seega uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. T.K kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu sõnul asuks ta vabaduses elama oma vanemate juurde, hakkaks tööl käima endises töökohas, milleks tal on enda sõnul olemas suusõnaline kinnitus. Samuti jätkaks oma elu edaspidiselt seadusekuulekalt. Prokurör kirjalikult antud arvamuses T.K ennetähtaegset vabastamist ei toeta. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on T.K ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivseks on T.K puhul vabaduses kindla elukoha ja igakülgselt toetava lähisuhtevõrgustiku olemasolu. Samuti on positiivne, et süüdimõistetul ei ole vangistusest ühtegi distsiplinaarrikkumist. Tema enda sõnul on tal võimalus asuda endisse töökohta tööle. Samas aga peab kohus arvestama, et T.K on kriminaalkorras karistatud kokku üheksal korral, sealhulgas kuuel korral reaalse vangistusega. Temale mõistetud karistusi on jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja asendatud üldkasuliku tööga, kuid sellest hoolimata on süüdimõistetu oma õigusvastast tegevust jätkanud ning ka käesoleva vangistuse aluseks olev kuritegu on tal toime pandud üldkasuliku töö tegemise ajal. Süüdimõistetut ei ole varasemalt mõjutanud ka asjaolu, et teda on juba ühel korral tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud ja ta on määratud väga lühikesel katseajal peale vabanemist kohe toime pannud uue kuriteo. Seega ei ole varasemad karistused ja erinevad võimalused karistuse kandmiseks süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta on korduvalt tema suhtes ülesnäidatud usaldust kuritarvitanud. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on peamiselt iseloomustanud kuritegude toimepanek majandusliku kasu saamise eesmärgil. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu ise kinnitanud, et tal oli varasemalt olemas igakuine kindel sissetulek, kuid tema kulud ületasid siiski tulusid. Võib järeldada, et süüdimõistetul võib olla probleeme oma majanduslike võimaluste ja soovide adekvaatse hindamisega, mille tulemusena on ta asunud lisasissetulekut teenima ebaseaduslikul teel. Kuigi käesoleval ajal vabanemisel oleks süüdimõistetul enda sõnul võimalik tööle asuda ja kindlat sissetulekut teenida, siis ei ole kohtule selle kohta ühtegi ametlikku tõendit esitatud, mistõttu saa kohus nimetatud asjaoluga kuriteoriskide kaalumisel kindlalt ka arvestada. Isegi kui süüdimõistetu endale vabanemisel kindla töökoha saaks ning teda toetaksid vastavalt lubadustele majanduslikult ka tema vanemad, siis on siiski olemas reaalne oht, et süüdimõistetu jätkab vabanedes kuritegude toimepanemist majandusliku kasu teenimise eesmärgil, arvestades, et ka varasemalt ei ole nimetatud faktorid tema kuritegelikku käitumist takistanud. Samuti tuleb arvestada seda, et käesoleval ajal on süüdimõistetu suhtes täitmisel ka võrdlemisi suures summas rahalisi nõudeid, mida tal tuleb samuti oma sissetulekust tasuma hakata. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et T.K katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei oleks käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kinnipeetav on varasemalt kandnud muuhulgas pikemaajalist reaalset vangistust ning teda on tingimisi katseajaga karistusest ja vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud, kuid nimetatud asjaoludest hoolimata on süüdimõistetu oma õigusvastast käitumist jätkanud ka katseajal. Seega ei ole tõenäoline, et ka praeguseks ärakantud võrdlemisi lühiajaline vangistus oleks oma eesmärgi täitnud ning et edaspidiselt suudaks süüdimõistetu õiguskuulekalt elada ja katseaja ning käitumiskontrolli nõudeid täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et T.K puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt antud võimalusi ja tema õigusvastase käitumise korduvust. Seega ei ole T.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval juhul põhjendatud. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta süüdimõistetu T.K (IK xxx) temale Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 12.oktoobri 2011.a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik