lg 3 alusel 2 aastase pikkuse vangistusega; - Viljandi Maakohtu 04.mai 1993.
K § 195 lg 2 alusel 2 a. tingimisi vabadusekaotus 2 aastase katseajaga; - Põlva Maakohtu 02.septembri 1993.
K § 197 lg 2 p 2 alusel 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Liideti Viljandi Maakohtu 04.mai 1993.a. otsusega osaliselt kandmata karitus, kokku 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega; - Viljandi Maakohtu 24.mai 1994.
Liideti Põlva Maakohtu 02.septembri 1993.a otsusega osaliselt kandmata karistus, kokku 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega; - Põlva Maakohtu 04.septembri 1995.
Liideti Viljandi Maakohtu 24.mai 1994.a otsusega osaliselt kandmata karistus, kokku 1 aastase vangistusega; - Põlva Maakohtu 20.jaanuari 1997.
lg 2 p 1, 2, 3, § 197 lg 2 p 1 alusel 6 kuu pikkuse vangistusega; - Põlva Maakohtu 16.oktoobri 1997.
K § 139 lg 2 p 1, 2, 3, alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega; - - - Põlva Maakohtu 15.mai 2002.a. otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, § 15 lg 2 alusel 6 aasta pikkuse vangistusega; Põlva Maakohtu 21.juuni 2002.a. otsusega KrK § 207 lg 1, 2, 3 p 1 alusel 2 aasta pikkuse vangistusega, KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 1 aasta pikkuse vangistusega, KrK § 40 lg 1 alusel 3 aasta pikkuse vangistusega. Lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel 6 aasta pikkuse vangistusega; Harju Maakohtu 18.detsembri 2007.a otsusega KarS § 21 alusel 4 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 266 lg 2 p 1 alusel 2 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 64 lg 1 alusel 4 kuu pikkuse vangistusega, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 3 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistusega; Tartu Maakohtu 16.juuni 2009.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 74 alusel 1 aasta pikkuse vangistusega, 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; Tartu Maakohtu 17.augusti 2010.a otsusega KarS § 202 lg 1 alusel 1 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 alusel 6 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 215 lg 2 p 1, 2, § 266 lg 2 p 1, 3 § 121 alusel 1 kuu pikkuse vangistusega, § 64 lg 1 alusel 6 kuu pikkuse vangistusega, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. U.F on karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla pooldab, lähtuvalt U.F-i kohta antud iseloomustusest, tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vangla materjalidest nähtub, et U.F-ile on vangistuse jooksul määratud 2 distsiplinaarkaristust, individuaalset täitmiskava on süüdimõistetu vangistuse jooksul täitnud vastavalt vangla võimalustele ja isiklikule motivatsioonile, sõltlastele mõeldud sotsiaalprogramme on läbinud varasemate vangistuste jooksul. Tööhõives on osalenud alates 2011. a jaanuarist Tartu Vangla majandustöödel. Varasemalt on karistatud röövimise, kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungimise, tulirelva ebaseadusliku omamise, varguse, ärandamise ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud raskemaks. Alkoholi kuritarvitamisega on varasemalt probleeme esinenud, millest kinnipeetav ka ise aru saab – tunnistab sõltuvust ja väljendab soovi sellest vabaneda. Suhtlusstiililt on süüdimõistetu vaba, kuulab ja mõistab vestluskaaslase seisukohti, oskab väljendada enda mõtteid ja tundeid. Suudab ära tunda probleeme ja leida legaalseid lahendusvõimalusi, kuid leidub raskusi nende teostamisega. Analüüsivõime ja arutlemisoskus head, enesehinnang realistlik, tunnistab oma puudusi ja näeb võimalusi end muuta. Vabanemisel loodab leida uue elukoha koos töökohaga Soomes, kus elas ja töötas enne vangistust. Vabaduses olles töötas ametlikult 2007.a betoneerijana, kuid valdavalt mitteametlikult ehitusel ja metsatöödel nii Eestis kui Soomes, oli töötuna arvel ka Töötukassas. Väidetavalt oli isiku sissetulek piisav normaalseks toimetulekuks ja rahalisi probleeme ei esinenud. Toimetulekuprobleeme põhjustas alkoholi kuritarvitamine. Samuti tunnistab isik, et muutub alkoholijoobes olles kontrollimatuks ja vägivaldseks. Korduva süüüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul 57%, mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 38%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kah aasta jooksul 36%. Kriminaalhooldusametniku arvamusest tuleneb, et U.F puudub vabanemisel võimalik elukoht, samuti ei ole tal olemas töökohta ning puudub sotsiaalselt toetav võrgustik. Süüdimõistetu ei ole varasemalt määratud tingimuslikku karistusse tõsiselt suhtunud ja jätkas katseajal varem välja kujunenud kuritegelikku elustiili. Kriminaalhooldusametniku esitatud arvamusest tuleneb ka asjaolu, et kinnipeetava väide Soome Vabariigis töötamise kohta ei pea paika. U.F olevat sissetulekut hoopiski lühiajaliste juhutöödega teeninud. Kriminaalhooldusametniku arvates elukoha ja toetava võrgustiku puudumine raskendab resotsialiseerumist ühiskonda. Samuti näitavad korduv karistatus ja vangistused puudulikke sotsiaalseid oskusi. Kinnipeetav ei ole kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt senises elus teinud vajalikke järeldusi ega muutnud oma hoiakuid ja eluviise ning ei ole motiveeritud ennetähtaegselt vabanema. Seetõttu on kriminaalhooldusametnik jätnud määramata ka tegevused ja/või kohustused riskide maandamiseks. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on U.F ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. U.F on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Samuti on teda ka väärteo korras karistatud. Käesolev vangistus on tal üheksas reaalne vangistus. U.F on varasemalt tingimisi ennetähtaega vangistusest vabanenud. Isik on ka varasemalt olnud allutatud käitumiskontrolli nõuetele, mida ta on rikkunud ning katseajal pannud toime uusi kuritegusid. Sellele järgnes aga kuritegeliku eluviisi jätkamine ning uute kuritegude sooritamine. Käesoleva vangistuse ajal on U.F-ile määratud kaks kehtivat distsiplinaarkaritust, millest nähtub, et süüdimõistetu ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud kehtestatud reeglite rikkumist ka vangistuses olles. Seega ei ole U.F peale varasemate karistuste kandmist ega ka karistuste kandmise ajal näidanud, et ta oleks enda suhtumist muutnud ning et ta sooviks jätkata oma elu seaduskuulekalt. Ta ei ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile ega täita talle pandud kohustusi ei vabaduses ega ka kinnipidamiskohas. Vabanedes puudub U.F reaalne elukoht, mistõttu ei ole kohtul teda võimalik kriminaalhooldusele määrata, kuna seadusest tulenev nõue, kindla elukoha olemasolu, on tema puhul täitmata. Samuti ei ole tal kindlat garanteeritud töökohta, mistõttu puudub süüdimõistetul sissetulek ning süüdimõistetu ei oma vabanedes ka toetavat võrgustikku. Asjaolu, et isik, olles varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud ning tingimisi ennetähtaegselt ka vabastatud, pani jätkuvalt toime uusi kuritegusid ning rikkus katseajal kriminaalhoolduse nõudeid, näitab negatiivset suhtumist kehtivasse õiguskorda ning ühiskonda tervikuna. Nimetatud asjaolud taunivad kohtu hinnangul süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabanemist oluliselt. U.F-i poolt sooritatud kuritegude nimekiri on eriliigiline, seega on isiku vabaduses viibimise korral keeruline ette näha järgnevat võimalikku kuriteo toimepanemist. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et U.F-i katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus sellest, et isik ei jätka vabaduses uute kuritegude toimepanemist ja temaga on võimalik kriminaalhooldust teostada. Juhindudes KrMS §-dest 426 ja 432, kohus määras: Jätta vabastamata U.F (IK xxx) temale Tartu Maakohutu 28.augusti 2010.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.