lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristus Tartu Maakohtu 28.märtsi 2011.a otsusega temale mõistetud karistusega, mõistes liitkaristuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmise algust loeti 02.maist 2011.a. B.G karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 29.aprillil 2012.a. B.G on varem kriminaalkorras karistatud: - Tartu Maakohtu 31.oktoobri 2000.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 järgi 5-kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; - Tartu Maakohtu 08.septembri 2004.a otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 ja § 203 järgi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga; - Tartu Maakohtu 19.veebruari 2009.a otsusega
järgi 3-kuulise vangistusega tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks; - Tartu maakohtu 12.mai 2009.a otsusega
järgi 3-kuulise vangistusega, mida suurendati
lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mis asendati 360 tunni üldkasuliku tööga tegemise ajaga 8 kuud; - Tartu Maakohtu 28.märtsi 2011.a otsusega
Väärteokorras on teda samuti karistatud korduvalt. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on B.G uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 39%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et B.G on vabanemisel olemas kindel elukoht ja toetav lähivõrgustik. Süüdimõistetu ema sõnul on tal ilmselt võimalik asuda ka tööle kalapüügiga tegeleva FIE juurde. Süüdimõistetu käitumist mõjutavateks asjaoludeks on vabaduses tööpuudus, alkoholi tarvitamine, ebaseaduslikku eluviisi toetav tutvuskond ja varasem kriminaalne käitumine. B.G kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Peale vabanemist asuks ta elama oma ema ja õdede vendade juurde, kellega suhtles ka vangistuse ajal ning hakkaks tööl käima. Süüdimõistetu sõnul on tema varasem väärkäitumine suuresti tingitud alkoholi tarvitamisest ja halvast suhtlusringkonnast, kuid vangistuses viibitud aeg on teda mõjutanud ning edaspidiselt soovib ta õiguskuulekalt elada.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on B.G ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivseks on B.G puhul vabaduses toetava lähisuhtevõrgustiku ning kindla elukoha olemasolu, mis soodustavad tema resotsialiseerumise protsessi. Samuti ka see, et süüdimõistetul on varasemast ajast olemas mõningane töökogemus ja kutseoskused, mis soodustab vabaduses töökoha leidmise võimalusi. Süüdimõistetu enda sõnul on tal tegelikult juba ka potentsiaalne tööandja olemas, kes on lubanud teda enda juurde kalastusega seotud töödele võtta ja kuhu ta saaks tööle asuda vabanemisest kuu aja jooksul. Eeltoodut kinnitab ka kriminaalhooldaja poolt koostatud arvamus. Samuti on süüdimõistetu lähedased nõus teda vabanemisel materiaalselt toetama. B.G on korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. Talle on mitmel korral määratud katseaeg ning ühel korral on ta katseajal pannud toime ka uue kuriteo, mille eest on karistusena mõistetud üldkasulik töö. Samas on ta noor inimene, kes kannab esmakordselt reaalset vangistust. Vangistuse ajal on teda küll ühel korral distsiplinaarrikkumise eest karistatud, kuid arvestades rikkumise sisu, ei ole see olnud väga tõsine. Süüdimõistetu kuritegude toimepanemise riskifaktoriks on olnud suuresti alkoholi tarvitamine ning teiste isikute poolt negatiivselt mõjutatavus. Kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et on käesolevaks ajaks oma probleemkäitumist ja seda soodustavaid tegureid mõistnud ning soovib oma elu edaspidiselt muuta. Ta on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma, ei soovi enam suhelda negatiivset mõju omavate isikutega, tahab säilitada häid suhteid oma lähedastega, luua oma pere ning asuda tööle ja hakata oma rahalisi kohustusi tasuma. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et B.G katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmane reaalse karistuse kandmine täitnud oma eesmärgi, ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku puhul on oluline, et vabanemisel oleks tal olemas teiste isikute toetus ning järelevalve, mida võimaldab kriminaalhooldus. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna süüdimõistetu puhul on suureks riskiteguriks kuritegude toimepanemisel alkoholi tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustuste panemist. Kuigi süüdimõistetu sõnul on tal vabaduses olemas töökoht, peab kohus siiski vajalikuks talle tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustuse panemist, et tagada tema majanduslik stabiilsus ning tööle asumisel ka mõtestatud tegevusega hõivatus. Arvestades seda, et süüdimõistetu võib olla teiste isikute poolt negatiivselt mõjutatav, mida ta on ka ise tunnistanud, siis on vajalik määrata talle ka lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada B.G (XXX) temale Tartu Maakohtu 20.juuni 2011.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
Määrata B.G katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartumaa talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada B.G katseajal järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.