Obsah (5)

§ 199§ 68§ 65§ 203§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruaril 2013. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-09-21815 Kohtunik Peet Teidearu Kriminaalasi Süüdimõi

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistuseaja hulka eelvangistus ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 15 päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks ka B.G-le Viru Maakohtu 28.

oktoobri

1. a otsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 15 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega
2. mail
3. a. Viru Maakohtu
4. augusti
5. a määrusega loeti

§ 65lg 1 alusel Viru Maakohtu 01.

veebruari

1. a otsusega B.G-le mõistetud karistusega kaetuks ka temale Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks loeti 2 aastat 5 kuud 15 päeva vangistust. Karistusaja alguseks arvati
4. oktoober
5. a. Tartu Maakohtu
6. jaanuari
7. a määrusega jäeti B.G temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus
8. veebruaril
9. a. B.G karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
10. märtsil
11. a.
12. veebruaril
13. a saabusid Tartu Maakohtusse materjalid B.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kohtu seisukoht ja põhjendid Materjalidest nähtub, et B.G kannab käesoleval ajal 2 aasta 5 kuu ja 15 päeva pikkust vangistust, mis on mõistetud talle Viru Maakohtu
14. veebruari
15. a otsusega

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi, Viru Maakohtu 28.

oktoobri 2010. a otsusega

§ 203järgi ja Viru Maakohtu 15.

oktoobri 2010. a otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi mõistetud karistustest

§ 65lg 1 alusel liitkaristuse moodustamise teel.

Seega on ta süüdi tunnistatud ja karistatud teise astme kuritegude eest, mistõttu tuleb tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvestamisel lähtuda

§ 76

lg 1 sätestatust.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. VangS § 76 lg 3 kohaselt, kui kohus jätab süüdimõistetu

§ 76

lg 1 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, edastab vanglateenistus ennetähtaegse vabastamise arutamise materjalid kohtule uuesti ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Arvestades seda, et B.G jäeti Tartu Maakohtu 30.jaanuari 2012.a määrusega

§ 76

lg 1 p 2 alusel karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja vastav kohtumäärus jõustus

1. veebruaril
2. a, siis on tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid käesoleval ajal esitatud kohtule õigeaegselt. Kuna aga materjalidest nähtuvalt on B.G-le karistusena mõistetud enam kui 2-aastane vangistus, siis tuleb tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul arvestada ka

§ 76

lg 21 sätestatud nõudega.

§ 76

lg 2 1 kohaselt ei vabastata katseajaga tingimisi enne tähtaega süüdimõistetud isikut, keda on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui 2 kuud. Materjalidest nähtuvalt lõpeb B.G karistuse kandmise aeg selle täielikult ärakandmisel vähem kui kahe kuu pärast, s.o

1. märtsil
2. a. Seega ei ole tema tingimisi enne tähtaega vabastamine seadusest tulenevalt enam võimalik ning ei ole põhjendatud ka asja sisuline läbivaatamine kohtuistungil. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et B.G tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid tuleb jätta läbi vaatamata ja süüdimõistetu isiklik toimik vanglale tagastada. Kohtunik 2