Obsah (4)

§ 326§ 175§ 384§ 238

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4379 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma Krim

§ 326

lg 2 ringkonnakohus määras: jätta süüdistatav Aleksandr Surgutski kaitsja vandeadvokaat Marina Valge apellatsioon Tartu Maakohtu

1. septembri 2012 otsuse peale kriminaalasjas 1-12-4379 läbi vaatamata.
2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge ja Uiga kaudu 134,40 eurot (sada kolmkümmend neli eurot ja nelikümmend senti), sh käibemaks 22,40 eurot, vandeadvokaat Marina Valgele tema poolt Aleksandr Surgutskile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§ 175

lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Aleksandr Surgutskilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 134,40 eurot riigituludesse.

1. Aleksandr Surgutskil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Aleksandr Surgutski 1-12-4379 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 05.09.2012 otsusega mõisteti A. Surgutski süüdi KarS § 263 p 1, 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistati A. Surgutskit 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud 4 kuu pikkusele vangistusele Tartu Maakohtu 23.03.2010 otsusega mõistetud kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti A. Surgutskile kohtuotsuste kogumis 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. A. Surgutskile ja K.S-ile esitati süüdistus selles, et nad 05.06.2011 kella 19.15 paiku Tartumaal Elva linnas Kesk 1 asuva kaupluse Elva Konsum lähedal bussipeatuse juures rikkusid grupis rahu ja avalikku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul tungisid kallale I.B., mille käigus lõid K.S ja A. Surgutski I. B. korduvalt rusikate ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda, millise tegevusega põhjustasid kannatanule järgmised vigastused: koljupõhimiku murd ning näokolju (ülalõualuu, ninaluud) murrud paremal, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused peapiirkonnas ning nahamarrastus rindkere eespinnal rinnaku kohal, mis põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle nelja nädala, kuid vähem kui neli kuud. Sellega panid A. Surgutski ja K.S süüdistuse kohaselt toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Apellatsioonis esitatud taotlused A. Surgutski kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist A. Surgutskile mõistetud karistuse osas ning A. Surgutskile vangistuse asemel rahalise karistuse mõistmist. Apellant taotleb ka vastavalt KarS § 73 lg 5 ls-le 2 eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmist, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Apellatsiooni kohaselt nõustub süüdimõistetu kohtu poolt temale inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsiooniga, kuid on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik kohaldada vabadusekaotusliku karistuse asemel kergemaliigilist karistust ehk rahalist karistust. Apellant leiab, et eripreventiivset eesmärki saab saavutada eelkõige kasvatamise teel ning vaatamata sellele, et käesolev kuritegu on toime pandud katseajal, on süüdistatav oma süüd täielikult tunnistanud ning kahetseb toimepandud kuritegu siiralt. Apellant leiab ka, et rahaline karistus oleks piisavaks hirmutamisfaktoriks selleks, et hoida ära teiste ühiskonnaliikmete poolt samalaadse kuriteo toimepanemist. Apellant viitab ka isiku puhtsüdamlikule kahetsusele, mis on karistust kergendavaks asjaoluks. Apellatsiooni kohaselt on süüdistatav oma süüd tunnistanud ja kahetsenud ning tema käitumises puuduvad süüd raskendavad asjaolud. Apellandi hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, miks ei saa A. Surgutskit karistada rahalise karistusega. Maakohtu mõistetud karistus ei vasta apellandi arvates teo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Apellatsiooni esitaja hinnangul saab süüdistatava suhtes karistuse eesmärgid täita ka ilma reaalset vangistust kohaldamata, sest A. Surgutski on enda käitumist oluliselt parandanud ning asunud tööle. Samuti on A. Surgutski apellatsiooni kohaselt loonud perekonna ning perekonda on sündinud laps. Käimasoleva kriminaalhoolduse nõuete täitmisega ei ole A. Surgutskil apellatsiooni kohaselt probleeme olnud. 2 Ülaltoodu alusel on apellant seisukohal, et käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid vangistuse kui raskeima karistusliigi kohaldamise. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et A. Surgutski kaitsja apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

§ 326

lg 2 teisest lausest tulenevalt võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohus, hinnates A. Surgutski kaitsja poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb

§ 326lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

1. A. Surgutski kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist A. Surgutskile mõistetud karistuse osas, kuna leiab, et karistuse esmärke on võimalik saavutada ka rahalise karistusega ning maakohus ei ole rahalise karistuse mittemõistmist piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus A. Surgutskile mõistetud karistuse osas on põhjendatud ja seaduslik ning ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks karistuse mõistmise üldpõhimõtteid rikkunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud süüdistava süü astet, süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, süüdistatava isikut, võimalust süüdistatavat mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning KarS § 56 lg 2 sätestatud nõuet mõista vangistus ainult siis, kui karistuse eesmärki ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
2. Ringkonnakohus leiab maakohtu otsusest tulenevalt, et A. Surgutskit ei ole võimalik karistada rahalise karistusega ja talle tuleb mõista vangistus, arvestades tema varasemaid karistusi ja kuriteo toimepanemist katseajal. Maakohtu otsuse kohaselt on A. Surgutskit kriminaalkorras karistatud ühel korral ning tal on 13 kehtivat väärteokaristust, mille eest mõistetud rahatrahvid on enamuses tasumata, ning millest 7 määrati A. Surgutskile tegude eest, mis ta pani toime pärast Tartu Maakohtu 23.03.2010 otsust. Arvestades eeltoodut ja seda, et A. Surgutskit on ka varem väärteokorras avaliku korra rikkumise eest karistatud, on ringkonnakohtu hinnangul maakohus õigesti leidnud, et A. Surgutski on hoolimata eelnevalt mõistetud karistusest pannud toime uue vägivaldse kuriteo ning rahaline karistus ei täidaks tema puhul karistuseesmärki. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et A. Surgutski järjepidev õiguskorda rikkuv tegevus näitab, et kergemaliigilised karistused ei mõjuta teda seadusekuulekalt käituma. Maakohus on seejuures arvestanud, et A. Surgutski karistust raskendavaid asjaolusid ei ole ning karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. 3.1 Seega on maakohus erinevalt apellatsioonis esitatud väitest A. Surgutskile rahalise karistuse asemel vangistuse mõistmist piisavalt põhjendanud ning võtnud arvesse nii karistust raskendavate asjaolude puudumist kui ka karistust kergendava asjaoluna kuriteo toimepanemise puhtsüdamlikku kahetsemist. Maakohus on A. Surgutski süü suuruse hindamisel välja toonud, et K.S ja A. Surgutski peksid kannatanut ilma põhjuseta ja lõpetasid oma tegevuse vaid tunnistaja sekkumise tõttu ning kannatanul tuvastatud kehavigastused (muuhulgas pikaajaline tervisekahjustus) näitavad, et tegemist oli jõhkra peksmisega. Siiski arvestades kergendava asjaoluga, on maakohus vaatamata toimepandud teo jõhkrusele mõistnud süüdistatavatele alammäära lähedase 6-kuulise vangistuse, mida

§ 238lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning millele seejärel liideti Kar

S § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 23.03.2010 3 otsusega mõistetud kandmata karistus, misjärel A. Surgutski lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt väljakujunenud seisukohtadega ning apellatsioonis väljatoodud asjaolud karistuse kergendamiseks ei ole põhjendatud. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole A. Surgutskile vangistuse asemel rahalise karistuse mõistmine võimalik, ei ole ka alust A. Surgutskile KarS § 73 lg 5 järgi eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. 4. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja

§ 326lg 2 alusel tuleb jätta läbi vaatamata.

5. A. Surgutski kaitsja esitas koos apellatsiooniga ringkonnakohtule taotluse tema poolt osutatud riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning taotles apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest 7 pooltunni jooksul koos käibemaksuga 134,40 euro väljamõistmist. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 2 pooltundi, suhtlemiseks kliendiga 1 pooltund ning apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks 4 pooltundi, seega kokku 7 pooltundi. Ringkonnakohus leiab RÕS §-st 22 ning senisest riigiõigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse taotluste lahendamise praktikast juhindudes, et kaitsja tasu on põhjendatud ning vastavuses Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus A. Surgutskilt välja kaitsja tasu summas 134,40 eurot vandeadvokaat M. Valge poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest. Tiit Lõhmus Paavo Randma 4 Mati Kartau