← Eesti

4-15-9837/19

4-15-9837 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-9837 Kohtukoosseis eesistuja O

§ 224lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 20.

novembri

  1. a otsus Kaebuse esitaja kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri esindaja Kristi Kostenok, apellatsioon RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Pärnu Maakohtu
  3. novembri
  4. a otsus väärteoasjas nr 4-15-9837 osas, millega jäeti K.K (isikukood XXX) mopeed Romet Motors OGAR 202 registrimärgiga XXX X kui süüteo toimepanemise vahend konfiskeerimata.
  5. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendina K.K-le (isikukood XXX) kuuluv mootorsõiduk Romet Motors OGAR 202 registreerimismärgiga XXXX VIN-kood LY4YAGAC1EK
  6. Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra (edaspidi Kord) § 2 kohaselt väärteoasjas kohtuotsusega konfiskeeritud vara valitsejaks on konfiskeeritud vara asukohajärgne maavalitsus. KrMS § 126 lg 6 ja Korra § 3 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel edastada konfiskeerimisele kuuluv mootorsõiduk – Romet Motors OGAR 202 registreerimismärgiga XXXX – sõiduki asukohajärgsele omavalitsusele ning Maavalitsusel korraldada eelnimetatud sõiduki võõrandamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. 1 4-15-9837
  7. Edastada kohtuotsus täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ning K.K-le.
  8. Kohtuvälise menetleja apellatsioon rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullpolitseiniku MM poolt 14.11.2015 koostatud väärteoprotokolli 2700.15.002960 kohaselt juhtis K.K 14.11.2015 kella 03:53 paiku Raplas XXXXXXXX XX X kehtestatud korras registreerimata mopeedi Romet Ogar 202 liiklusseaduse § 69 lg 3 vastases seisundis – tema poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 0,73 milligrammi alkoholi. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna koerajuhi MH poolt koostatud väärteoprotokolli 2700.15.002991 kohaselt juhtis K.K 18.11.2015 kella 12:43 ajal Rapla maakonnas Raikküla vallas Raela külas mopeedi Romet Motors Ogar 202 registrimärgiga XXXX liiklusseaduse § 69 lg 3 vastases seisundis - tema poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 0,25 milligrammi alkoholi. K.K teod on kvalifitseeritud vastavalt LS §

§ 224lg 2 ette nähtud väärtegudena.

Kohtuväline menetleja saatis väärteoasja lahendamiseks kohtusse, kuna pidas vajalikuks karistusena aresti kohaldamist ja KarS § 83 lg 1 alusel K.K mopeedi kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist. 2. Pärnu Maakohtu 20.11.2015 kohtuotsusega tunnistati K.K süüdi LS §

§ 224lg 2 järgi ning teda karistati Kar

S § 63 lg 1 alusel 10 päeva pikkuse arestiga. Seoses kinnipidamisega 14.11.2015 kuni 15.11.2015 loeti arestist 1 ööpäev kantuks. Aresti ülejäänud osa 9 ööpäeva kuulus koheselt kandmisele j a karistuse tähtaega arvestati K.K kinnipidamisest 18.11.2015 kell 13:

  1. Kohus jättis rahuldamata kohtuvälise menetleja taotluse konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendina K.K mopeed Romet registrimärgiga XXX X. Kohus asus seisukohale, et süüks arvatud väärtegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on K.K tegevuses tõendatud. Küsimust süüd ja õigusvastasust välistavate asjaolude esinemisest ei tõusetunud. Puudus vaidlus, et väärteoprotokollides märgitud aegadel ja kohtades K.K mootorsõidukit juhtis ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollide kohaselt oli tema poolt välja hingatud õhus 0,73 milligrammi ja 0,25 milligrammi alkoholi.
  2. novembril k.a asus K.K mopeedi juhtima vahetult pärast alkoholi tarvitamist. Tema organismis kindlaks tehtud alkoholi sisaldust arvestades pidi ta sel korral oma seisundist ja mopeedi juhtimise keelust teadlik olema. Seepärast luges kohus
  3. novembri k.a väärtegu toimepanduks KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult.
  4. novembril k.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli K.K reaktsioon normaalne, kõne selge ja koordinatsioon häireteta. K.K organismis leitud alkoholi kogust arvestades leidis maakohus, et väärteo toimepaneku mopeedi juhtimisel
  5. novembril k.a saab lugeda toimepanduks KarS § 18 lg 3 mõttes hooletusest. K.K käis samal päeval Rapla politseijaoskonnas ja talle anti tagasi
  6. novembril ära võetud mopeed. Neil põhjustel leidis maakohus, et
  7. novembril k.a ei põhjustanud K.K väärteoga teistele liiklejatele ohtu ja tema süü sel korral ei olnud suur. 2 4-15-9837 K.K on karistatud liiklusseaduse § 224 lg 2 ette nähtud väärteo eest 02.01.2015 rahatrahviga. 04.07.2015 mõistis kohus K.K süüdi KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest alkoholjoobe seisundis ja karistas 10-kuulise vangistusega, mille asendas üldkasuliku tööga. Karistus ei ole kustunud. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et K.K süü
  8. novembri k.a väärteo toimepanemisel tuleb lugeda keskmisest suuremaks. KarS §§ 57 ja 58 nimetatud karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kummagi väärteo osas ei olnud. Neil põhjustel leidis maakohus, et õiguskorra kaitse huvides ja K.K poolt sama liiki väärtegude toimepaneku ärahoidmiseks tuleb mõista karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi arest. Maakohus asus seisukohale, et karistuse määr võib piirduda ühe kolmandikuga sanktsioonis ettenähtust, sest mopeed on liikluses võrreldes teiste mootorsõidukitega vähem kaitstud ja ohu põhjustas K.K eelkõige enda elule ja tervisele.
  9. novembril k.a pani K.K ühe teoga toime kaks väärtegu ja karistus mõisteti KarS § 63 lg 1 kohaselt raskema eest. Maakohus märkis, et mitme sama liiki liiklusalase süüteo toimepanek
  10. aastal tõstatab küsimuse K.K mopeedi kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisest KarS § 83 lg 1 alusel. Kuna väärtegude eest on mõistetud kõige raskemat liiki karistus, siis ei pidanud kohus mopeedi konfiskeerimist ega seeläbi K.K materiaalse olukorra raskendamist otstarbekaks. Esmaseks abinõuks õiguskorra kaitsel peab olema karistus.
  11. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur, kes ei nõustu kohtuotsusega väärteo toimepanemise vahendi konfiskeerimata jätmise osas ja seda järgmisel põhjustel. Kohtuotsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik K.K mootorsõidukit mopeed Romet registreerimismärgiga XXXX mõlema väärteo toimepanemise ajal, s.o 14.11.2015 ja 18.11.
  12. Kohus leidis, et kõige raskemat liiki karistuse, s.o aresti kohaldamisel ei pea konfiskeerimist ega seeläbi isiku materiaalse olukorra raskendamist otstarbekaks. Kohus pidas õiguskorra kaitsel esmaseks abinõuks karistust, mitte konfiskeerimist. Kohtuväline menetleja leiab, et kohtu arutluskäik ei ole selgesti jälgitav ning konfiskeerimata jätmine ei ole menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegusid arvestades põhjendatud. Menetlusalune isik on
  13. aastal alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimiselt tabatud neljal korral: 02.01, 04.07, 14.11 ja 18.
  14. Ühel korral, s.o
  15. juulil oli alkoholi piirmäära ületatud nii kõrgelt, et päädis kriminaalmenetlusega (kriminaalasi nr 1-15-5533). Ka antud kaasuses on ühel korral nö kriminaalse joobe piir lähedal. Kohtuväline menetleja järeldab selles, et alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimine on menetlusaluse isiku käitumisharjumus, mitte juhuslikku laadi. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-37-07 on öelnud: „Kuivõrd süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on üldkogu arvates materiaalses mõttes karistus, ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma.“. Käesoleval juhul on kohtuvälise menetleja hinnangul võimalik öelda, et ka kriminaalasjas määratud tingimuslikult vangistusega karistamine ei ole mõjutanud menetlusalust isikut samalaadiliste süütegude toimepanemisest hoiduma ning on tõenäoline, et see ei muutu ka pärast vaidlustatava kohtuotsusega määratud aresti kandmist. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta ei mõista oma tegude tõsidust. Ka maakohus ei ole seda mõistnud, viidates tagajärje puudumisele. LS § 224 lg 2 alusel karistamine ei eelda tagajärje saabumist, kuid on liiklusseaduses sätestatutest raskeima karistusliigi ja suurima karistusmääraga karistatav tegu, kuna teol võivad olla liiklusohutust mõjutavad tagajärjed. Maanteeamet kogub 3 4-15-9837 statistikat, milles on eraldi märgitud joobeseisundis sõidukit juhtinud juhi poolt põhjustatud liiklusõnnetuste arv. Sama statistika ning ka kohtuvälise menetleja parktika näitab, et alkoholi tarvitamisel on juhtimise kindluse kadumisel oluline mõju. Tuntud psühhiaater ja spordiarst Jüri O.-M. Ennet on märkinud oma koostatud nomogrammis (http://www.hot.ee/kainus/doc/nomogramm_tavaline.pdf), et juba rahva keeles 0,5 promillise joobe puhul peetakse end praktiliselt kaineks, kuid tegelikult alaneb enesekriitika ning paljud liiklusavariid ongi põhjustatud „praktiliselt kaine“ juhi poolt. Võrdluseks nomogrammiga, 14.11.2015 juhtimisel tuvastati menetlusaluse isiku organismis 0,73 mg/l kohta (~1,46 promilli). Menetlusalune isik on avaldanud kahetsust, mis võib seejuures olla tõesti siiras, kuid tema teod näitavad, et ta ei suuda kontrollida alkoholi tarvitanuna oma käitumist. Maakohus küll leidis, et konfiskeerimist välistab teo tagajärje puudumine, kuid kohtuvälise menetleja seiskohalt on liiklusohutuse seisukohalt konfiskeerimine fataalsete tagajärgede ennetusena vajalik. Juhindudes eeltoodust ning väärteomenetluse seadustiku § 147 lg 1 p 4 palub kohtuväline menetleja maakohtu otsuse tühistada sõiduki mopeed Romet registreerimismärgiga XXXX konfiskeerimata jätmise osas ning otsustada sõiduki konfiskeerimine.
  16. Kuivõrd kohtuväline menetleja teatas ringkonnakohtule, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses, saatis ringkonnakohus vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 apellatsiooni koopia menetlusalusele isikule K.K-le ning selgitas välja menetlusaluse isiku seisukoha kaebuse suhtes. K.K palus mopeedi mitte ära võtta. Ühtlasi teatas K.K, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu lahendab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  17. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, kohtuvälise menetleja apellatsiooni motiividega ning menetlusaluse isiku seisukohaga, leiab, et apellatsioonis märgitu väärib tähelepanu. 5.
  18. Kohtuväline menetleja on põhjendatult viidanud Riigikohtu seisukohale, et kuivõrd süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on materiaalses mõttes karistus, ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Kuigi maakohus luges K.K süü 14.11.2015 väärteo osas keskmisest suuremaks ega tuvastanud kummagi väärteo (14.11.2015 ja 18.11.2015) osas kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, pidas maakohus põhjendatuks piirduda ühe kolmandikuga sanktsioonis ettenähtud karistuse määrast, s.o 10 päeva arestiga. Samas ei saa ringkonnakohtu hinnangul jätta tähelepanuta K.K poolt toimepandud süütegude asjaolusid ja raskust. Nimelt oli K.K 14.11.2015 tuvastatud ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,73 mg/l kohta, s.o väärteona arvestatava rikkumise ülemises piiris. Seejuures pani K.K rikkumise toime kehtestatud korras registreerimata mootorsõidukiga. 18.11.2015 juhtis K.K taas mopeedi Romet Motors Ogar 202 registrimärgiga XXXX liiklusseaduse § 69 lg 3 vastases seisundis, millise rikkumise luges maakohus toimepanduks KarS § 18 lg 3 mõttes hooletusest. Riigikohus on asunud seisukohale, et ka olukorras, kus isik juhib sõidukit alkoholi piirmäära ületades esimest korda, saab sarnast rikkumist tulevikus pidada piisavalt tõenäoliseks juhul, kui rikkuja süü on suur: nt kui isik ületab piirmäära oluliselt, eksib muudegi liiklusnõuete vastu või suhtub toimepandud teosse hoolimatult (vt RKKKo 3-1-1-122-13, p 11). 4 4-15-9837 5.
  19. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohtu motiivid KarS § 83 lg 1 kohaldamata jätmise osas on ebapiisavad, mistõttu on tegemist KrMS § 150 lõike 2 nimetatud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, kuid mida on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus märgib, et kui isik on oma süstemaatilise õigusvastase käitumisega näidanud, et tema valduses olev mootorsõiduk on tema enda käitumise iseärasuse tõttu kaasliiklejatele jätkuvalt ohtlik, siis on see selge argument tema omandiõiguse riive lubatavuse kasuks. Alkoholi tarvitamise tagajärjel halveneb isiku võime hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht. Seega ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et kuivõrd mopeed on liikluses võrreldes teiste mootorsõidukitega vähem kaitstud, siis põhjustas K.K ohu eelkõige enda elule ja tervisele. Ka mopeedi juhtimine alkoholi piirmäära ületavas seisundis võib kaasa tuua raske liiklusõnnetuse ning seada seeläbi ohtu kaasliiklejate elu, tervist ja vara. 5.
  20. Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kuivõrd kohtupraktika kohaselt tõstatatakse konfiskeerimise võimalus üldjuhul alates kolmandast samalaadsest rikkumisest, siis võib juba kolmanda samalaadse süüteo toimepanijas üldjuhul näha sellist isikut, kellele vähem radikaalsed meetmed ei mõju. K.K on varem samalaadse rikkumise eest karistatud rahatrahviga 300 trahviühikut (1200 eurot). Pärnu Maakohtu 06.07.2015 otsusega tunnistati K.K süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti vangistus 10 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga. Seega tuleb nõustuda kohtuvälise menetlejaga, et ka kriminaalkorras karistamine ja 10-kuulise vangistuse täitmisele pööramise oht ei ole mõjutanud menetlusalust isikut samalaadsete süütegude toimepanemisest hoiduma ning on tõenäoline, et see ei muutu ka pärast vaidlustatava kohtuotsusega määratud aresti kandmist. 5.
  21. Arvestades eeltoodut ning silmas pidades nii üld- kui eripreventiivset eesmärki on lisaks arestile, mis käesoleval juhul jääb alla keskmise määra, põhjendatud K.K-lt süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine. Arvestades konfiskeerimise märkimisväärset preventiivset toimet, võib pidada süüteo toimepanemise vahendiks oleva mootorsõiduki konfiskeerimist teole vastavaks.
  22. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p 3, 4, § 151 lg 3 p 3 rahuldab ringkonnakohus kohtuvälise menetleja apellatsiooni ja tühistab Pärnu Maakohtu 20.11.2015 otsuse osas, millega jäeti K.K mopeed Romet Motors OGAR 202 registrimärgiga XXX X kui süüteo toimepanemise vahend konfiskeerimata. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.