4-15-9303/8

(930015000901)Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Kertu Kuusik Kohtuistungi tõlk Julia Zautina Väärteoasi O.Z (seaduslik esindaja F.S) ja XXXkaebus Maksu- ja Tolliameti 16.10.2015 otsusele väärteoasjas 930015000901 Kaebaja O.Z registrikood: XXX; asukoht: XXX; juhatuse liige: XXX F.S isikukood: XXX; Läti Vabariigi kodanik; valdab vabalt vene keelt; elukoht: XXX; töökoht: XXXOÜ juhatuse liige Kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet Lõõtsa 8A Tallinnas; volitatud esindaja Mari-Liis Reidi RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (V™S) 132 p 1, § 133-134, § 135 lg 2, KrMS § 180 lg 1 kohus nr otsustas:

1. Jätta XXXja O.Z kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.10.2015 otsusele rahuldamata.
2. Jätta Maksu- ja Tolliameti 16.10.2015 otsus muutmata.
3. Rahatrahvid ja menetluskulud tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus, teatades sellest kirjalikult maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamisest teatamise korral on kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleis kättesaadav 05.02.2016 alates kella 15.00 Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud: Maksu- ja Tolliameti poolt 16.09.2015 koostatud väärteoprotokolli nr 930015000901 kohaselt soetas XXX(Eurocontrackt OÜ juhatuse liige) väärteomenetluses tuvastamata kohast ja tuvastamata ajal dokumentideta nõuetele mittevastavat kütust, mida ladustas ja kasutas kuni 20.04.2015 oma ettevõtte, O.Z majandustegevuse raames, ettevõttele renditud ruumis aadressil XXX Tallinnas ja nimelt: - 1000l mahutis nr 1 ca 270l diislikütuse sarnast vedelikku väävlisisaldusega 0,14% (m/m) ja leekpunktiga 43,1̊ C; - 1000l mahutis nr 2 ca 350l diislikütuse sarnast vedelikku väävlisisaldusega 55,5 mg/kg; - 1000l mahutis nr 3 ca 1000l diislikütuse sarnast vedelikku väävlisisaldusega 16,1 mg/kg; - 1000l mahutis nr 4 ca 1000l diislikütuse sarnast vedelikku väävlisisaldusega 10,5 mg/kg. Väärteoasjas asitõendina ära võetud diislikütuse sarnane vedelik on käsitletav vedelkütusena vedelkütuse seaduse (VKS) § 2 lg 1 p 1 mõistes, kuid ei vasta VKS § 8 lg 1 alusel kehtestatud MKM 17.03.2010 määrusega nr 16 vastu võetud „Nõuded vedelkütusele“ § 2 lg
4. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse aktsiisiga kütus (s.o aktsiisikaup); aktsiisikauba ladustamine ATKEAS § 5 mõistes on aktsiisikauba hoidmine isiku või asutuse valduses. XXXei olnud soetatud ja ladustatud nõuetele mittevastava kütuse kohta esitada dokumente ja tõendeid, et kõnealune kütus on maksustatud, seega on tegemist maksustamata kütusega. XXX(O.Z juhatuse liige) ladustas neljas 1000l mahutis olevat nõuetele mittevastavat kütust ärilisel eesmärgil oma majandustegevuse raames – s.o kasutas nõuetele mittevastavat kütust nii mootorkütusena firma O.Z transpordi tankimiseks, kaubavedude teostamiseks kui ka kütteainena oma ettevõtte O.Z-ile renditud ruumis. Kasutades kütust oma majandustegevuse raames, on tegemist käitlejaga VKS § 2 lg 1 p 3 tähenduses. XXX(Eurocontact OÜ juhatuse liige) ei ole aktsiisilaopidaja ATKEAS mõttes ning seega oli tal maksukohustus ATKEAS § 24 lg 5 alusel. Väärteoprotokolli kohaselt pani XXX(O.Z juhatuse liige) dokumentideta, nõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseadusliku soetamise, hoidmise ja ladustamise ettevõtte Euroconrtact OÜ renditud territooriumil toime juriidilise isiku O.Z huvides – s.o eesmärgiga kasutada kõnesolevat kütust ettevõtte majandustegevuse raames ja ettevõtte huvides. XXXväärteod tuleb kvalifitseerida VKS § 32 lg 1 (vedelkütuse ebaseaduslik käitlemine) ja MKS § 1541 lg 1 (aktsiisiseaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumine) järgi ning 1 O.Z väärteod tuleb kvalifitseerida vastavalt VKS § 32 lg 2 ning MKS § 154 lg 2 järgi. Teod on toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Oma 16.10.2015 otsuses leidis kohtuväline menetleja, et XXXja O.Z-ile süüksarvatavad väärteod on tõendatud. Menetlusalustele isikutele karistuste määramisel lähtus kohtuväline menetleja KarS § 63 lg
5. Otsuse alusel karistati XXXVKS § 32 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400,00 eurot; O.Z karistati VKS § 32 lg 2 alusel rahatrahviga 1000,00 eurot. VKS § 35 lg 2, KarS § 83 lg 1, 4, 6 alusel konfiskeeriti MTA asitõendite hoidlas olev, asitõendina äravõetud, nõuetele mittevastav kütus ning VtMS § 38 lg 1, KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti välja menetluskulud summas 1630,80 eurot. Kohtule esitatud kaebus: XXXja O.Z esitasid kohtule kaebuse, mille sisu on kokkuvõtvalt alljärgnev: - - - - kohtuvälise menetleja otsus tuleb osaliselt tühistada – menetleja on jätnud tähelepanuta ajalise faktori, s.o nõudnud selliste normide täitmist, mis sündmuste toimumise ajal ei kehtinud. Kohtuväline menetleja on oma otsuses asunud seisukohale, et vaidlusalune kütus ei vastanud selle leidmise hetkel MKM 17.03.2010 määruse § 16 lg 2 p
6. Kaebaja ei vaidle, et 20.04.2014 kehtis Eesti standard EVS-EN 590:2013+NA2014, s.o diislikütuse väävlisisaldus võib olla kuni 10,0 mg/kg ja leekpunkt 55 ̊ C, kuid viidatud on vaid standardi üldnumbrile, mitte konkreetsele redaktsioonile, s.o aastale; menetlusalused isikud on menetluse kestel läbivalt kinnitanud, et osa kütusest (ca 1200l) pärineb sadulautost r/n XXX. Sõiduk on ostetud Leedust 2012.a, veoki paakide kogumaht on 1380l. Sõiduki ostmise fakti on võimalik Maanteeameti liiklusregistrist kontrollida. Sõiduki soetamisel olid selle paagid täis; paakides olnud kütus vastas 2012.a kehtinud normidele ning seega on väär menetleja järeldus selles, et menetlusalused isikud käitlesid normidele mittevastavat kütust. Kaebaja hinnangul ei ole menetlusalused isikud vähemalt 1200l kütuse osas neile süüksarvatavat tegu toime pannud; menetlusaluste isikute väiteid selles, et kütus pärineb 2012.a soetatud vedukautolt DAF kohtuväline menetleja ümber lükanud ei ole. Olukorras, kus tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu asjas kõrvaldada, tuleb otsus in dubio pro reo põhimõtet järgides langetada süüdistatava kasuks, mitte teha süüdistatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel (RKKKo lahendid nr 3-1-1-24-06, 3-1-1-78-05); menetlusalused isikud kinnitavad, et kogu kohtuvälise menetleja poolt kinni peetud 350l suvise diislikütuse sarnast vedelikku on soetatud kohalikelt kütusemüüjatelt. Miks see kehtestatud normidele ei vasta, seda menetlusalused isikud ei tea. Kütusemüüjad on menetlejale esitanud paberid selle kohta, et müüdud kütus vastab nõuetele, kuid reaalselt ei ole nimetatud asjaolu tuvastamine võimalik. Menetlusalused isikud taotlevad: - tühistada osaliselt, süüstavate tõendite puudumise tõttu kohtuvälise menetleja otsus; vähendada proportsionaalselt menetlusalustele isikutele määratud rahalisi karistusi; vähendada proportsionaalselt menetlusalustelt isikutelt välja mõistetud menetluskulusid; vabastada ja tagastada menetlusalustele isikutele 1000l talvist (klass 2) diislikütuse sarnast vedelikku väävlisisaldusega 10,5 mg/kg, kuna nimetatu ületab normi vaid 0,5 mg ning selle kütuse hoidmise eesmärk oli ja on kasutada seda veokis DAF (r/n XXX) remondi järgselt. Poolte seisukohad kohtuistungil: Kaebaja jäi kohtuistungil kaebuses väljendatud seisukohtade juurde ning taotles menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvide vähendamist ½ võrra. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et menetlusaluste isikute poolt käideldud kütus ei vastanud normidele – kõige kaalukamaks tõendiks on ekspertiisiakt. Eestis käideldav kütus peab vastama Eesti normidele. Menetleja palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht: VtMS § 113 lg 2 järgi võib kohus kohtuotsuse lõpposa koostada eraldi menetlusdokumendina, selgitades selle kuulutamisel suuliselt kohtuotsuse olulisimad põhjendused. /allkirjastatud digitaalselt/