S § 63 lg 1 alusel
lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks ning
S § 63 lg 1 alusel
lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2-ks kuuks Menetlusalune isik J.N, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, xxx Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri esindaja vanemväärteomenetleja Meelis Kaev RESOLUTSIOON V™S § 132 p 1, § 133-135 kohus OTSUSTAS: Jätta J.N-i kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 28.08.2015 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr.2440,15,003791 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Juhtimisõiguse äravõtmise alguseks alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise kuupäev.
alusel on J.N kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 25.11.2015. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 10.12.2015 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 12.01.2016) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 06.08.2015 koostas avariipolitseinik Xxx Xxx väärteoprotokolli AB1351279 menetlusaluse isiku J.N-i suhtes selle fakti kohta, et 29.04.2015 kella 20.08 paiku Ida-Virumaal Jõhvi linnas Xxx tänava maja nr 1 juures juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Xxx Xxx Xxx xx registreerimisnumbriga xxx, millel ei olnud läbitud tehnoülevaatus, ei valinud õiget sõidukiirust, ei tulnud juhtimisega toime ning sõitis maja seina vastu. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xxx OÜ. Lahkus sündmuskohalt ning ei teatanud politseile kui teatamine oli kohustuslik. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik
lg 2, § 50 lg 1 p 1, § 169 lg 1 p 1 ja lg 6, § 169 lg 5, § 207, § 223 lg 1, § 237 lg 1, § 236 lg 1. (tl 7) 28.08.2015 koostas Ida Prefektuuri politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev otsuse väärteoasjas nr 2440,15,003791, milles J.N tunnistati süüdi
S § 63 lg 1 alusel
lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks; samuti tunnistati J.N süüdi § 207 ja § 223 lg 1 järgi ja karistati KarS § 63 lg 1 alusel
Kergendava asjaoluna arvestati kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. (tl 22) 21.09.2015 esitas J.N Viru Maakohtule kaebuse, milles vaidlustab väärteo karistuse määramise osas. Kaebuses leitakse, et isik kahetseb tehtut väga, kuid ei ole nõus karistusega, kuna juhtimisõiguse äravõtmine 6-ks kuuks teeb oluliselt raskemaks tööotsingud, kuna antud momendil on tal Töötukassa poolt läbitud projektid ja sooritatud Veoautojuhi koolitus ning käimas tööpraktika ettevõttes Xxx xxx OÜ. Samuti kasutab isik igapäevaselt praktikakohta saabumiseks ja lahkumiseks isiklikku transporti kuna bussisõiduajad ja tööpäevade vahetuste algusajad ei ühti. Seega tekitaks juhtimisõiguseta jäämine raskusi igapäevaselt tööpraktikal käimisega. Kaebuse esitaja lisab, et tänaseks päevaks on tal rahatrahvid osaliselt tasutud ja kohtutäituritega sõlmitud igakuised maksegraafikud. Kuna sedalaadi rikkumine on esmane, taotleb ta asenduskaristust, mis seisneb sellest, et juhtimisõiguse äravõtmine tuleb asendada üldkasuliku töö või rahatrahviga, mis oleks maksegraafikuga ja maksimaalselt pikaks perioodiks. (tl 1-2) MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. On rikkumisega nõus, kahetseb juhtunut väga, samuti seda, et lahkus sündmuskohalt, mis oli ka suurim eksimus. Soovib säilitada juhtimisõigust ja palub asendada juhtimisõiguse äravõtmine ÜKT- ga või trahviga mis oleks 2 määratud maksimaalselt pikemaks perioodiks kuna antud momendil on töötu ja töötukassas arvel. Suurimaks sooviks on leida töökoht ja vastavalt töökohta saabumiseks ja lahkumiseks on vaja isiklikku transporti. Samuti tööotsinguteks on vaja isiklikku transporti (tl 33-34) Kohtuväline menetleja leidis, et isiku taotlus, et määratud karistus asendada ÜKT-ga, ei ole seadusest tulenevalt võimalik. See mis puudutab rahatrahvi määramist, siis seda ei oleks tehtud kui selline karistusviis oleks mõistlik. Tänase päeva seisuga on isikul 54 väärteokaristust, määratud rahatrahvid, nii väiksemad kui suuremad on tasumata. Teadaolevalt on isik alustanud maksmist kahe trahvi puhul. Rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas ja mõistlik. Süüdistus on esitatud neljas rikkumises. Tegemist on tõsiste ja raskete rikkumiste. On seisukohal, et määratud karistus on proportsioonis isiku teo ja süüga. (tl 33-34) KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Sõltumata kohtule esitatud ja täpsustatud kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2 sättest, milles kohaselt arutab kohus väärteoasjas täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus 4-s rikkumises, mis on kvalifitseeritud vastavalt
(tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine), § 223 lg 1 (mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju), § 236 lg 1 (liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik), § 237 lg 1 (liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine) järgi. Isik ei vaidlusta väärteo toimepanemisest faktilisest küljest, vaid karistuse osas. Sellegipoolest käsitleb kohus esmalt kohtuistungil uuritud tõendeid ja annab seejärel h innangu rikkumistele. Fototabelid, millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on hoone Jõhvis, aadressil Xxx 1 maja hoovis. Tegemist on heledat värvi laohoonega, mille kohal on sild xxx (xxx). Laohoonel on tumedat värvi tõstetav uks, keskosas jalgväravaga. Ukse lähemal pildistamisel on näha, et uksest vasakul pool on kahjustatud hoone sein. (pildid 1,2, tl 12) Järgnevalt on fotografeeritud sõiduauto Xxx Xxx (registreerimisnumber xxx xxx), mille esiosas olev metallist kaitseraud on kahjustatud. Samuti on katki suunatule klaas ja kriimustatud esimene, parempoolne tiib. (pildid 3,4, tl 11) Xxx OÜ avaldusest Ida Prefektuurile nähtub, et 30.04.2015 kell 08.20 avastas juhatuse liige Xxx xxx tööle tulles, et keegi on lõhkunud ärihoone fassaadi aadressil Xxx 1 Jõhvi linn ning lahkunud sündmuskohalt. Valvekaameratest saadud salvestuselt on näha, kuidas tundmatu isik juhib maasturi Xxx Xxx Xxx vastu fassaadi kell 21.06 29.04.2015 ning väljub sõidukist, vaatab avariikohta ja seejärel lahkub sündmuskohalt. Kohapeal leitud suunatule klaasid korjas kokku ja lisas avaldusele. Kutsus kohale ka politsei, kes käis sündmuskohal. Seejärel asus sõidukit otsima. Leidis sõiduki Kaasiku tänavalt ning andis sellest politseile teada. Tekitatud kahju arvatavasti suurem kui 1000 eurot. (tl 13) Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Ida Prefektuuri komissar Xxx Xxx on 30.04.2015 kell 09.00-09.25 koostanud sündmuskoha vaatlus protokolli nr.A-32 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Xxx 1 maja juures. Kirjeldus: [s]ündmuskoht asub Jõhvi linnas Xxx 1 maja taga. Maja sein on purunenud kaubalao värava juures. Samuti on väravad vigastunud. Auto põgenes sündmuskohalt. Maja seina 3 peal on valvekaamerad. Kohal oli tehtud fotod ja liiklusõnnetuse skeem. Liiklusõnnetuse liik: kokkupõrge teevälise takistusega. Sõidutee kate: püsikate. Tee tingimus: sõidutee on korras. Ilmastik: selge. Tee lii: tänav. Tee element: valge aeg. Tee liik: tasane tee. Sõidutee katte seisund: erielemendita teelõik. Suurim lubatud sõidukiirus 50km/h, kurvilisus puudub. Märg pinnas. Liiklusõnnestuses osales 1 sõiduk. Lisatud liiklusõnnetuse skeem. Skeemiga tutvunud: J.N . (tl 14) Karistusregistri väljavõttest seisuga 28.08.2015 nähtub, et J.N on 51 kehtivat väärteokaristust. (tl 15-21) Karistusregistri väljavõttest seisuga 17.11.2015 nähtub, et J.N on 54 kehtivat väärteokaristust. (tl 26-32)
207 järgi kvalifitseeritav väärtegu.
näeb ette vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest.
lg 2 järgi peab liikluses kasutatav mootorsõiduk olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütlustega on tuvastatud (isik võtab rikkumise omaks, mistõttu juhindub kohus otsuse tegemisel eelkõige tema ütlustest, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda), et J.N juhtis 29.04.2015 kella 20.08 paiku mootorsõidukit Xxx Xxx Xxx xx registreerimisnumbriga xxx Jõhvi Xxx 1 maja juures, millel ei olnud läbitud tehnonõuetele vastavuse kontroll, millega rikkus
lg 2 nõudeid ja pani toime
Tegu on õigesti kvalifitseeritud
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et juhtides mootorsõidukit, millel puudub kehtiv tehnoülevaatus, tegutseb ta vähemalt hooletusega, sest vastavalt
lg 2 p 2 on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.
lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukjuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.
lg 3 p 1 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütlustega (isik võtab rikkumise omaks), fototabelite, Xxx OÜ avalduse ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et J.N juhtis 29.04.2015 4 kella 20.08 paiku mootorsõidukit Xxx Xxx Xxx xxx registreerimisnumbriga xxx Jõhvi Xxx 1 maja juures ja ei valinud õiget sõidukiirust,et ta suudaks seisma jääda teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, põhjustades varalise kahju (ulatuses 1000 €) ettevõttele Xxx OÜ (sõites vastu maja seina), millega rikkus
lg 3 p 1 ja pani toime
Tegu on õigesti kvalifitseeritud
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Isik väitis kohtuistungil, et kuna sõiduauto oli kasutuses esimest korda, siis ei tulnud ta sõiduki juhtimisega toime ja sõitis vastu maja seina. Kohus leiab, et põhjustades mootorsõidukiga liiklusõnnetuse, millega oli tekitatud varaline kahju, tegutses isik vähemalt kaudse tahtlusega. Asjaolu, et isik kasutas sõidukit esimest korda, tähendab, et isik oleks mootorsõiduki juhtimisel olema veelgi hoolikam, et valida oma sõidukiirus selliselt, et hoida ära õnnetusjuhtumi tekkimist. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.
lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu.
lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
lg 5 järgi tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele, kui on tekkinud lahkarvamus, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütlustega (isik võtab rikkumise omaks), fototabelite, Xxx OÜ avalduse ja sündmuskoha vaatluspr otokolliga on tuvastatud, et J.N juhtis 29.04.2015 kella 20.08 paiku mootorsõidukit Xxx Xxx Xxx xx registreerimisnumbriga xxx Jõhvi Xxx 1 maja juures, põhjustades liiklusõnnetuse (sõites vastu maja seina) ja ei teatanud sellest, kui liiklusõnnestusest teatamine oli kohustuslik (kui varalise kahju saaja ei ole teada), millega rikkus
lg 5 ja pani toime
Tegu on õigesti kvalifitseeritud
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtuistungil selgitas isik, et kuna sõiduauto ei olnud tema oma, siis oli suurimaks ehmatuseks asjaolu, et ta lõhkus võõra sõiduauto ära. Kuna ei teadnud kuidas käituda, siis lahkus sündmuskohalt. Kohus leiab, et kuna isik lahkus sündmuskohalt ja enda sõnul ei teanud, kuidas käituda, tegutses ta kaudse tahtlusega. Isik oleks pidanud jääma sündmuskohale ja püüdma välja selgitada, kuidas edasi toimida. Seda asjaolu kinnistab ka menetlusaluse isiku ütlus kohtuistungil, kus väitis, et tal on kõikide mootorsõiduki kategooriate juhtimise õigus. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. 5
lg 1 järgi kvalifitseertav väärtegu.
lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest.
lg 1 p 1 järgi peab peab liiklusõnnetuses osalenud juht olukorras, kui on juhtunud liiklusõnnetus, jääma võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt
lõikele 9.
lg 6 järgi tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või on teiste sõidukite liiklus nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütlustega (isik võtab rikkumise omaks), fototabelite, Xxx OÜ avalduse ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et J.N juhtis 29.04.2015 kella 20.08 paiku mootorsõidukit Xxx Xxx Xxx xx registreerimisnumbriga xxx Jõhvi Xxx 1 maja juures, põhjustades liiklusõnnetuse (sõites vastu maja seina) ja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt olukorras, kus ei oleks tohtinud sõidukti enne politsei liiklusõnnetuse kohale saabumist liigutada, millega rikkus
lg 1 p 1 ja lg 6 ja pani toime
Kohus leiab, et kuna isik lahkus sündmuskohalt ja enda sõnul ei teanud, kuidas käituda, tegutses ta vähemalt kaudse tahtlusega. Isik oleks pidanud jääma sündmuskohale ja püüdma välja selgitada, kuidas edasi toimida. Seda asjaolu kinnistab ka menetlusaluse isiku ütlus kohtuistungil, kus väitis, et tal on kõikide mootorsõiduki kategooriate juhtimise õigus. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS
näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. J.N on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri süüteokoosseisule. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja õigesti otsustanud, et
ja
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga (tehnoülevaatust mitteläbinud sõiduki juhtimine ja varalise kahju tekitamine) ja seega tuleb karistus mõista
lg 1 alusel ning
lg 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga (liiklusõnnetusest mitteteatamine ja liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine) ja seega tuleb karistus mõista
lg 1 järgi.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise.
S § 481 alusel mootorsõiduki liiklemise rikkumisega seotud väärteo eest põhikaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheks aastaks. Mõlemal juhul pani J.N toime süüteo, mis vastab kahele väärteokoosseisule (
J.N on 54 kehtivat väärteokaristust, nendest 51 on määratud liiklusalaste rikkumiste eest. Andmed karistuste täitmise kohta puuduvad, neljal korral on rahatrahv asendatud üldkasuliku tööga, ühel korral on karistuseks määratud arest. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi praktikas (3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Eeltoodu alusel leiab kohus, et eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas J.N-ile rahatrahvi kui kergemaliigilise karistuse määramine, sest see ei täidaks karistuse eesmärke – isikul on varasemad trahvid tasumata. Asjaolu, et isik on asunud graafiku alusel rahatrahve tasuma, ei ole käesoleval hetkel määrav ja on kohtu hinnangul antud kergema karistuse lootuses. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt asub kohus seisukohale, et tegemist on süstemaatilise rikkujaga, mistõttu ei ole asjakohane väide, et tegemist oleks esimese üleastumisega. Seega on kohtu hinnagul põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine. Samuti ei ole 7 kohtu hinnangul käesoleval juhul määrav menetlusaluse isiku ütlus, et tal on sõiduki juhtimisõigust vaja seoses tööga. Selline argument võiks olla asjakohane olukorras, kui isikul oleksid ülalpeetavad, kelle eest hoolitsemiseks ja perekonna sissetuleku säilitamiseks oleks vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Kuigi ka sellisel juhul ei ole tegemist asjaoluga, mille puhul tuleks isiku juhtimisõigus aprioorselt säilitada. Kohus rõhutab, et korduvate rikkumiste puhul on aktuaalne kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seda kaalutlusotsust õigustab ka asjaolu, et isikul on (kõik) eelnevad rahatrahvid tasumata. Kui isik ei suuda oma käitumist korrigeerida õiguskuulekamaks, tuleb sellele reageerida, lähtudes aspektist, et tegemist ei ole juhu- vaid harjumussüüteoga. Eelkõige ei saa karistuse mõistmise eesmärkidest sanktsioonid ajaliselt minna leebemaks, seda enam, et isik on toime pannud süstemaatilisi rikkumisi. Kui isik ei suutnud varasemalt järeldusi teha, peab ta suutma sellele vastavalt oma elu ümber korraldada. Sealjuures peab kohus vajalikuks toonitada, et isikult juhtimisõiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui J.N-ile ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Tuleb märkida, et J.N, olles teadlik endal lasuvatest kohustustest, oleks pidanud seetõttu veelgi hoolsamalt jälgima oma liiklusalast käitumist ning asjaolu, et töökohustuste täitmiseks on tal juhtimisõigus hädavajalik, ei saanud tulla kaebajale ootamatusena. Kohus on arvamusel, et juhi vajadus juhtimisõiguse järele seoses tööülesannete täitmisega ei muuda olematuks liiklusalase väärteo toimepanemist. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja avalduses toodud põhjendused pigem ennastõigustavad.
Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistuse määr on põhjendatud. Menetlusalust isikut on karistatud sanktsiooni keskmisest määras väiksemas määras, s.o juhtimisõiguse äravõtmisega 2-ks kuuks. Sealjuures on arvestatud isiku kahetsust.
Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistuse määr on põhjendatud. Menetlusalust isikut on karistatud sanktsiooni keskmisest määras väiksemas määras, s.o juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks. Sealjuures on arvestatud isiku kahetsust. KOHTU MEE™ED J.N-i kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 28.08.2015 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr.2440,15,003791, millega J.N tunnistati süüdi
S § 63 lg 1 alusel
lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks ning
S § 63 lg 1 alusel
lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2-ks kuuks, tuleb jätta rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.