4-15-11117 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.01.2016.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-11117 (2302,15,017114) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi O.M-i 21.12.2015.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 08.12.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,
- Kaebuse esitaja O.M , isikukood: XXX; elukoht: XXX; sidevahend: XXX; e-mail: XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt O.M-i 21.12.2015.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 08.12.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,017114 määratud rahatrahvi maksegraafiku alusel tasumise osas, muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 08.12.2015.a otsus väärteoasjas nr 2302,15,017114 muutmata. Kohustada O.M KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv summas 500 (viissada) eurot 12 (kaheteist) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel: − − − − 27.03.2016.a, summas 42 eurot; 27.04.2016.a, summas 42 eurot; 27.05.2016.a, summas 42 eurot; 27.06.2016.a, summas 42 eurot; 1 4-15-11117 − − − − − − − − 27.07.2016.a, summas 42 eurot; 27.08.2016.a, summas 42 eurot; 27.09.2016.a, summas 42 eurot; 27.10.2016.a, summas 42 eurot; 27.11.2016.a, summas 42 eurot; 27.12.2016.a, summas 42 eurot; 27.01.2017.a, summas 42 eurot; 27.02.2017.a, summas 38 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 08.12.2015.a otsuses väärteoasjas nr 2302,15,017114 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300XXX416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
- Kohtuotsuse ärakiri saata O.M-ile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati O.M Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o summas 360 eurot ning § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o summas 140 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et O.M juhtis mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, riivas pargitud s/a BMW reg.märk XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXja AS №rdea Finance Estonia’le. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist väärteoasjas kogutud materjalidega. Oma sellise tegevusega rikkus O.M LS § 16 lg 1 /Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt 2 4-15-11117 liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Samuti O.M rikkus oma tegevusega LS § 169 lg 5 /Lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 236 lg 1 /Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi. Väärteootsusest nähtub, et karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ning raskendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset pole esitatud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et O.M pani toime LS § 16 lg 1 ja § 169 lg 5 nõuete rikkumise, õnnetuses tekitati varaline kahju, seega esinevad antud juhtumis LS § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Liiklusõnnetuse põhjustas sõiduauto Honda r/n XXXXXX juhi LS nõuetele mittevastav käitumine. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt sai isik sündmuskohal aru, et põhjustas liiklusõnnetuse ning tal tekkisid LS § 169 loetletud kohustused, kuid ta jättis need täitmata. Menetlusalune isik tunnistas, et ta riivas sõidukit ja sõitis sündmuskohalt minema. Kui liiklusõnnetuse põhjustamine toimub üldjuhul ettevaatamatusest, siis liiklusõnnetusest teatamata jätmine ja sündmuskohalt lahkumine olid väärteomaterjalidele tuginedes toime pandud hooletust suhtumisest kaaskodanike varasse. Kohtuväline menetleja lähtudes eelpool toodust, õiguskorra kaitsmise huvidest ning eesmärgist mõjutada isikut edaspidi liikluses seaduskuulekamalt ja hoolsamalt ning tähelepanelikumalt käituma kaaskodanike vara suhtes, leidis, et on põhjendatud karistuse määramine rahatrahvi näol. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 3 määras kohtuväline menetleja O.M-ile karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot ning LS § 236 lg 1 alusel rahatrahvi 35 trahviühiku ulatuses, s.o 140 eurot. KAEBUSE SISU 21.12.2015.a esitas O.M kaebuse Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 08.12.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,017114 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning rahatrahvi ositi tasumiseks. Kaebuse kohaselt, ei olnud kaebaja teadlik, et ta riivas sündmuskohal teist autot. Ta ei lahkunud sündmuskohalt hooletust suhtumisest, samuti ei soovinud ta tahtlikult kahjustada teise isiku vara. Kaebusest nähtub, et kaebajal tekkis kahtlus, et ta on teist sõidukit riivanud, ta väljus autost ja kontrollides ei näinud teisel autol vigastusi (väljas oli pime, teine auto oli määrdunud), veendus, et vigastusi pole ning lahkus sündmuskohalt. Hiljem selgus, et sõiduk sai viga paremast küljest, 3 4-15-11117 kuid kaebaja vaatles sõiduki tagumist pamperi ja tagaluugi osa. Peale politseist kõne saamist, pöördus kaebaja sündmuskohale tagasi, kuid teist osapoolt seal enam ei olnud. Kaebaja on seisukohale, et arvestades asjaolusid, on määratud rahatrahv ebaõiglaselt suur. Kaebaja taotleb määratud rahatrahvi vähendamist ja seoses raske majandusliku olukorraga rahatrahvi ositi maksmise võimalust. Kaebaja taotleb kirjaliku menetlust. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 08.01.2016.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega asus seisukohale, et O.M-ile inkrimineeritavad rikkumised on leidnud täielikku tõendamist tunnistajate ütluste, menetlusaluse isiku enda ütluste ja muude väärteoasja uurimise käigus kogutud materjalidega. Karistuse määramisel arvestati O.M-i isikut, tema poolt toime pandud tegusid ja süü suurust. Samuti seda, et menetlusalune isik on oma tegu tunnistanud ja avaldanud kahetsust ning on varasemalt väärteokorras karistamata. Tuginedes eeltoodule pidas kohtuväline menetleja võimalikuks mõjutada O.M edaspidi seadusekuulekale käitumisele, määrates talle karistuseks rahatrahvid alla sanktsiooni keskmise määra ning ei ole kohaldanud lisakaristust. Kohtuväline menetleja leiab, et karistus peabki mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma mistõttu ei tohi see olla ei mugav ega ka kerge kanda. Tulenevalt eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et isikule määratud karistus suudab mõjutada menetlusalust isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning 08.10.2015.a koostatud otsus tuleb jätta muutmata ning kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et O.M-i 21.12.2015.a kaebus tuleb rahuldada osaliselt määratud rahatrahvi maksegraafiku alusel tasumise osas, muus osas tuleb jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 08.12.2015.a otsus väärteoasjas nr 2302,15,017114 muutmata. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. 4 4-15-11117 Kaebusest nähtub, et O.M ei vaidlusta liiklusõnnetuse põhjustamist ning seejärel sündmuskohalt lahkumist, jättes õnnetusest politseile teavitamata. O.M-ile inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud lisaks ka järgmiste uuritud tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt nähtub et Tallinnas, Sõle tn 51 (kpl „Selver“ parkla) juures toimus liiklusõnnetus, milles O.M-i poolt juhitud s/a Honda r/n XXXXXX riivas s/a BMW’d r/n XXX. Hondal tuvastati kriimustus jäljed paremal pool tagaratta koopa juures ja tagumisel uksel. BMW’l tuvastati kriimustuse jäljed paremal pool tagaosal. O.M riivas oma sõiduautoga pargitud s/a BMW ja lahkus seejärel sündmuskohalt; avaldusega, mille kohaselt teavitati XXX et tema sõiduautole on arvatavasti pihta sõidetud ning paluti kontrollida sõiduki olukorda. Saades auto oma käsutusse, leidis isik sõiduautolt vigastused: kraabitud tagastange parema nurga ning mõlkis tiiva, helistas politseisse; sõiduki vaatlusprotokolliga, millest nähtub et sõiduautol BMW 320I r/n XXX on kriimustuse jäljed tagaosal paremal pool; tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt nägi ta, et sõiduautol oli parem tagumine osa kriimustatud; tunnistaja XXX ütlustega, millest nähtuvalt kuulis ta 02.11.2015.a Sõle tänava parklas (Selveri kaupluse parklas) olles kokkupõrke heli. Nägi kuidas s/a Honda r/n riivas oma parempoolse küljega BMW parempoolset taga osa. Honda juht väljus sõidukist, vaatas enda autot ja pargitud BMW’d. Istus autosse ning sõitis minema, mingisugust teadet pargitud BMW klaasi all ei jätnud; sõiduki vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et sõiduautol Honda r/n on kriimustuse jäljed paremal pool tagarattakoopa juures ja parempoolsel tagumisel uksel; menetlusaluse isiku ütlustega, millest nähtuvalt olles Sõle 51 Selveri parklas hakkas ta sealt lahkuma, kui korraga kuulis metalli kriipimishäält. Peatas sõiduki, kontrollis kõrval olnud BMW’d, kuid vigastusi ei tuvastanud. Tundus, et teisel autol pole vigastusi, järelikult ei saanud riivata. Hiljem sai kõne abikaasalt, kes teavitas, et talle helistati politseist ja et ta peab tagasi pöörduma, läks tagasi parklasse, kuid BMW’d ei olnud enam seal. Hiljem kodus nägi ta oma autol värvikahjustusi ja mõlki. Kahetseb juhtunud; menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega; väärteoprotokolliga AB1469015, mille kohaselt rikkus O.M oma tegevusega LS § 16 lg 1 ja § 169 lg 5 nõudeid pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi; väärteootsusega, millest nähtuvalt karistati O.M-i KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 3 kohaselt LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o summas 360 eurot ning § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o summas 140 eurot ning karistusregistri väljavõttega, millest nähtuvalt O.M puuduvad kehtivad karistused. Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et O.M juhtides mootorsõidukit, ei hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, riivas pargitud sõiduautot BMW r/n XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXja AS №rdea Finance Estonia’le. Samuti O.M lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Kohus on seisukohal, et O.M-i poolt toimepandud väärteo on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/. Samuti vastav O.M-i poolt toimepandud väärtegu LS § 236 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/. Kohus leiab, et O.M pani väärteo, liiklusõnnetuse põhjustamine, toime hooletusest, kuna ei veendunud et tagurdamine on ohutu ning ta ei põhjusta oma tegevusega kellelegi kahju. Samas leiab kohus, et sündmuskohalt lahkumine ja politseile juhtunust mitte teavitamine on Pilleriin 5 4-15-11117 O.M poolt toime pandud tahtlikult, kuna olles tekitanud varalist kahju, pargitud sõiduauto riivamine, teadmata, kes on sõiduauto omanik, otsustas lahkuda sündmuskohalt. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on oma kaebuses väitnud, et ta kontrollis riivatud BMW tagumise pamperi ja tagaluugi osa ning kuna vigastusi ei näinud, arvas ta, et pargitud sõiduk ei ole viga saanud. Samas on kaebaja märkinud, et ta kuulis metalli kriipimisheli. Kohus leiab, et kaebaja olles kuulnud metalli kriipimisheli, ei olnud tal alust arvata, et ta ei ole teist autot riivanud, isegi kui ta ei näinud esmasel kontrollimisel ühtegi vigastust. Kaebaja ise on väitnud, et antud hetkel oli väljas pime ning sõiduauto oli must. Seega kohtu hinnangul ei olnud kaebaja piisavalt hoolikas võimalikke vigastuste tuvastamisel. Kohus märgib, et kuigi kaebaja esmapilgul ei näinud ühtegi vigastust, pidi tal siiski tekkima kahtlus ning sellise kahtluse korral oleks ta võinud ikkagi helistada politseisse ja teavitada juhtunust. See ei oleks võtnud oluliselt aega ning olukord ei oleks päädinud kaebaja jaoks rahatrahvi määramisega LS § 236 lg 1 alusel. Samuti oleks kaebajal olnud võimalik jätta pargitud sõiduauto klaasile mingisugune teade, et vigastuste leidmisel, võtaks temaga ühendust. Kaebaja seda ei teinud ning otsustas lihtsalt lahkuda. Kaebaja on tema vaatles pargitud sõiduauto tagumist pamperi ja tagaluugi osa. See, et kaebaja vaatles pargitud sõiduautot, kinnitab ka tunnistaja XXX oma ütlustega. Arvestades, et kaebaja riivas oma sõiduauto Honda parema küljega pargitud sõiduauto BMW parempoolset tagumist osa ning väärteomaterjalides esitatud sõidukite vaatlusprotokollidest nähtub, et sõiduautol BMW r/n XXX on parempoolsel tagastangel küllaltki suured kriimustusjäljed, ei ole mõistetav, kuidas kaebaja ei märganud selliseid suuri kahjustusi. Kohtu hinnangul suhtus kaebaja sedasi talitades ükskõikselt kaasliikleja varasse. Nagu kohus on eelpool maininud, et vigastusi ja heli (metalli kriipimisheli) arvestades, ei olnud kaebajal alust arvata või jõuda veendumusele, et ta ei riivanud oma sõiduautoga pargitud BMW’d. Rahatrahvi suuruse osas märgib kohus järgmist. Nii LS § 223 lg 1 ning LS § 236 lg 1 alusel on võimalik määrata karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Keskmine rahatrahv oleks seega mõlema paragrahvi puhul 150 trahviühikut, arvestades, et O.M-i süü on alla keskmise, isik tunnistab süüd, kahetseb, peab ka rahatrahv olema alla keskmise. Seega kohus leiab, et rahatrahv § 223 lg 1 alusel 90 trahviühiku ulatuses ning rahatrahv LS § 236 lg 1 alusel 60 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ning ei kuulu tühistamisele. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja arvestas isiku kahetsusega, kui kergendava asjaoluga ning ei kohaldanud lisakaristust. Sanktsiooni kohaselt on võimalik karistuseks määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut, s.t et maksimaalne rahatrahv oleks võinud olla 1200 eurot, mõlema paragrahvi rikkumise eest. Samuti oleks politsei võinud kohtult põhikaristuseks taotleda aresti määramist või juhilubade äravõtmist. Kuna isik pani toime kaks erinevat tegu, mis vastavad erinevatele väärteokoosseisudele, siis tegi 6 4-15-11117 kohtuväline menetleja õigesti, et määras karistuse nii LS § 223 lg 1 kui ka LS § 236 lg 1 alusel. Seega on karistuse mõistmisel arvestatud kergendavat asjaolu, samas vastab mõistetud karistus isiku süü suurusele. Karistus ei ole kohtu hinnangul arvestades tegu liialt karm. Samas on põhjendatud kaebaja taotlus ajatada määratud rahatrahvi tasumist, seoses raske majandusliku olukorraga. Seega on kaebaja poolt esitatud taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et O.M-ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, §
- Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 7