järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust.
Katseajaks allutati F.O kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati katseajal järgima
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustati F.O mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema sotsiaalabiprogrammis. Viru Maakohtu 17.02.2011 kohtumäärusega pikendati kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel katseaega 3 kuu võrra ja
11.05.2012 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule korduva erakorralise ettekande F.O-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna ta ei ilmu registreerimistele. 31.05.2012 määrusega jättis maakohus, kasutades oma kaalutlusõigust, F.O-le mõistetud karistuse täitmisele pööramata, arvestades asjaolu, et F.O on oma rikkumisi tunnistanud ja lubanud edaspidi kontrollnõudeid järgida. Seega leidis maakohus, et kriminaalhooldust on võimalik jätkata. 04.07.2012 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune on taas kord rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 19.07.2012 toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja taotles karistuse täitmisele pööramist. F.O kinnitas kohtuistungil erakorralises ettekandes toodud asjaolusid, esitamata asjakohaseid põhjendusi kohustuste ja kontrollnõuete jätkuva rikkumise kohta. Karistuse täitmisele pööramise kohta sisulisi vastuväiteid F.O ei esitanud, avaldades vaid, et ei soovi karistust kandma asuda. F.O avaldas, et on lasknud endale Wismari kliinikus 10.07.2012 süsti teha. Pärast 09.02.2011 erakorralist ettekannet käis ta pool aastat psühhiaatri juures alkoholiravil, kuid pereprobleemide tõttu jätkas hiljem siiski alkoholi tarvitamist. Käesoleval juhul rikkus süüdimõistetu alkoholi tarvitamise keeldu, kuna oli endast väljas. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, asus seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Esitatud asjaoludel ei saanud maakohtu arvates pidada põhjendatuks ega otstarbekas F.O suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna ta on rikkunud kontrollnõudeid ja temale pandud kohustust korduvalt, tahtlikult ja ilma mingi mõjuva põhjendusteta. Maakohtul puudus usaldus F.O poolt korduvalt antud paljasõnaliste lubaduste suhtes enam mitte alkoholi tarvitada ning seega temale pandud lisakohustusi mitte rikkuda. F.O on jätkanud temale pandud kohustuse rikkumist vaatamata katseajal läbitud pooleaastasele ravile. Maakohus leidis, et kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud hoolimatust ja soovimatust katseaja positiivseks läbimiseks, kuulub temale mõistetud karistus täitmisele pööramisele. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu F.O kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja F.O-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmist, pikendades selle asemel temale kohaldatud katseaega. Kaitsja leiab, et antud juhul oleks olnud põhjendatud F.O-le kohaldatud katseaja pikendamine. F.O on toimepandud rikkumist ehk alkoholitarbimist tunnistanud, kuid on teinud sellest ka vastavad järeldused ning asunud probleemiga süvitsi tegelema – 10.07.2012 lasi teha Wismari Haigla AS-s sensibiliseeriva protseduuri, samuti on pöördunud samasse haiglasse psühhiaatri vastuvõtule. F.O on mõistnud, et probleemide kuhjumisel võib ta hakata uuesti alkoholi tarvitama (nagu juhtus ka käesoleval juhul). Kaitsja palub F.O-le mõistetud vangistus jätta täitmisele pööramata, kuna tal on kaks alaealist last – M.L. (sündinud XXX) ja M.L. (sündinud XXX) Lapsevanemana lasub F.O perekonnaseaduse §-st 96 tulenev kohustus lapsi ülal pidada. Kaebuse esitaja töötab XXX OÜ-s alates 02.07.2012, kuhu sai ta tööle pärast pikemaajalist tööotsimist. F.O elab koos elukaaslasega ning tema lastega ning kuna elukaaslane õpib Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis, siis toetab F.O ka teda rahaliselt. Kaitsja märgib, et vangistuse kandmise alustamisega võivad kaasneda rasked tagajärjed nii F.O-le kui ka tema perekonnaliikmetele ning ülalpeetavatele. Nimelt kaotab ta sellisel juhul töökoha ning sellest tulenevalt rahalised võimalused alaealiste laste ning teiste perekonnaliikmete ülalpidamiseks. Samuti soovib F.O jätkata psühhiaatrilist nõustamist, et vabaneda alkoholisõltuvusest. Süüdimõistetu möönab, et on rikkunud katseaja tingimusi, kuid 2 lubab, et teeb kõik, et uus kohtu poolt määratav katseaeg mööduks ilma rikkumisteta, et ta saaks jätkata töötamist oma töökohal ning täita ülalpidamiskohustust oma alaealiste laste suhtes. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et süüdimõistetu F.O on rikkunud temale Viru Maakohtu 01.11.2010 kohtuotsusega
lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks kohaldatud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Nii nähtub kriminaalhooldaja 04.07.2012 koostatud erakorralisest ettekandest, et 02.07.2012 tõi Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik kriminaalhooldusosakonda F.O kohta koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt tuvastati F.O 02.07.2012 alkoholijoove 1,23 mg/l. Süüdimõistetu F.O on ka ise alkoholi tarvitamist tunnistanud, põhjendades kontrollkohustuse rikkumist sellega, et ta oli enne alkoholi tarvitamist endast välja viidud. 3. Kuna
lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Antud juhul nõustub ringkonnakohus maakohtu sellekohaste põhjendustega ja leiab, et määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu tõigale, et tegemist ei ole esimese kriminaalhooldaja poolt F.O kohta koostatud erakorralise ettekandega. 09.02.2011 esitas kriminaalhooldusametnik F.O kohta erakorralise ettekande samuti põhjusel, et F.O oli rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Sel korral tegi kriminaalhooldaja kohtule ettepaneku pikendada F.O katseaega kolme kuu võrra ning kohustada teda alluma ettenähtud ravile. Erakorraline ettekanne rahuldati Viru Maakohtu 17.02.2011 määrusega. Järgmise erakorralise ettekande esitas kriminaalhooldaja kohtule 11.05.2012 põhjusel, et F.O ei ilmunud korduvalt registreerimisele. Sel korral taotles kriminaalhooldaja karistuse täitmisele pööramist, kuid maakohus jättis taotluse rahuldamata, leides, et kriminaalhooldust oli võimalik jätkata. Seega on F.O-le vaatamata tema poolt korduvale käitumiskontrolli nõuete rikkumisele antud kahel korral võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses. Kuivõrd katseaja pikendamine ja täiendava kohustuse kohaldamine ei andnud tulemusi, leiab ringkonnakohus, et F.O-le mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.