järgi ja karistatud 7 kuulise vangistusega, millest seoses kahtlustatavana kinnipidamisega 13.-14.septembini 2015.a. on kaks päeva kantud ja vangistuse kandmata osaks jääb 6 kuud ja kakskümmend kaheksa 28 päeva.
2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu poolt 06.augustil 2015.a. mõistetud 6 kuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta ja 28 päeva.
lg 1 kohaselt asendati vangistus 388 tunni üldkasuliku tööga, mille tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud arvates kohtuotsuse jõustumise päevast. Kuni üldkasuliku töö lõpuni pidi N.R täitma
1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. 2 Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt saab N.R-i suhtumist kriminaalhooldusesse pidada rahuldavaks. Registreerimiskohustust täitis ja ametnikuga tegi koostööd. Katseajal süvenesid tõsised terviseprobleemid ja ta viibis korduvalt haiguslehel: 15.12.2015 - 06.01.2016, 24.05.201605.07.2016, 06.12.2016-06.02.
lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohus nõustub asjaoluga, et N.R-ile on määratud 10.02.2017.s. nr TVH/17/002797 püsiv töövõime kaotus, mistõttu ei ole ta võimeline sooritama üldkasulikku tööd. N.R-ile määratud üldkasuliku töö tegemise tähtajaks on 17.05.2017.a. Kuigi üldkasuliku töö tegemiseks on veel aega, ei ole N.R seoses enda töövõime kaotusega võimeline üldkasulikku tööd tegema, kuna N.R on pearinglus, väsimuse ja hingelduse tõttu piiratud käimine, kasutab liikumiseks abivahendit. Samuti on tal raskendatud kehaasendi muutmine ja säilitamine ning ühelt toolilt teisele istumine, raskendatud on tualetitoimingute tegemine. Teadvuse häirete tõttu on takistatud üksi väljas käimine ning igapäevatoimingute tegemine.
lg 1 sätestab, et parandamatult rasket haigust põdeva isiku võib kohus karistuse kandmisest vabastada. Seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdlase isikut ja haiguse iseloomu. Sama § lg 3 kohaselt kui parandamatult rasket haigust põdev isik või isik, kes on kuriteo toime pannud süüdivana, kuid jäänud enne või pärast kohtuotsuse tegemist vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire ja nimetatud isik terveneb enne
sätestatud aegumistähtaja möödumist, võib kohus pöörata karistuse või selle kandmata 3 osa täitmisele. Kohus leiab, et N.R on täitnud registreerimiskohustust ja teinud ametnikuga koostööd, kuid katseajal süvenesid tema terviseprobleemid, mistõttu viibis ta korduvalt haiguslehel ja ei ole saanud talle määratud üldkasuliku töö tunde sooritada, tegemata on 276 üldkasuliku töö tundi. N.R-ile on 10.02.2017.a. määratud 100% töövõimetus, mistõttu on raskendatud üldkasuliku töö tundide tegemine. Eesti Töötukassa tõendi TVH/17/002797 kohaselt on N.R-i töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv, töövõime kaotus on määratud kuni 23.01.2022.a. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne tuleb rahuldada ja vabastada N.R Pärnu Maakohtu 02.11.2015 otsusega määratud üldkasuliku töö tundide tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.