4-15-10809 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2016, Narva kohtumaja Toimiku number 4-15-10809 (930014002338) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Mut
§ 69
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. VTMS § 2071 lg 1 alusel saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus
§ 69lg 6 kohaselt 1
(3)4-15-10809 politseiasutuse taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Määrus edastada R.N-ile, Maksu-ja Tolliametile ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud R.N karistati Maksu- ja Tolliameti 01.12.2014 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930014002338 tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 110 trahviühikut, so 440 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud. Maksu- ja Tolliamet esitas 10.12.2015 Viru Maakohtule avalduse nimetatud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, edaspidi maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel maksuhalduri 01.12.2014 trahviotsusega nr 930014002338 määratud rahatrahvi asendamine arestiga. Trahviotsus on võlgnikule kätte toimetatud väärteomenetluse seadustiku § 70 lg-st 4 tulenevalt allkirja vastu 01.12.
- Rahatrahvi täitmisele pööramise tähtaega ei pikendatud. Seisuga 10.12.2015 on võlgnikul trahviotsus summas 440 eurot jätkuvalt tasumata. Maksuhaldurile teadaolevalt võlgnik ei tööta. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu – võlgnikule kuulub registri andmetel sõiduk Audi 80 Avant (ehitusaasta 1993, registrimärk xxx). Sõidukil puudub hetkel kehtiv liikluskindlustuse poliis. Sõiduki realiseerimise kulud ületaksid müügi tulud. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 12.01.2015, kuid laekumisi, sh rahatrahvi nõude katteks, toimunud ei ole. Maksuhalduri hinnangul on nimetatud rahatrahvi nõude täitmine eelpool toodud põhjustel võimatu. Maksuhaldur palub kohut võlgnikule karistuse määramisel rakendada karmimat karistust, kuna võlgnik on jätkanud seaduste mittetäitmist. Võlgniku on karistatud samalaadsete õigusrikkumiste eest 30.10.2014 kohtumäärusega nr 4-14-7300 ja 03.11.2015 kohtumäärustega nr 4-14-7301 ja nr 4-14-
- Võlgnik jätkas õigusrikkumist pärast kohtuteate saamist kohtuistungi toimumise kohta, ja ka pärast karistuse määramist 25.10.2014, 01.11.2014 ja 24.02.
- Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil R.N seletas, et tal puuduvad rahalised vahendid määratud trahvi tasumiseks. Ta on nõus asendada rahatrahv üldkasuliku tööga. Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ning kuulanud ära võlgniku selgitused, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud 2
(3)4-15-10809 või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Kohus leiab, et Maksu-ja Tolliameti taotlus võlgnikule R.N-ile määratud rahatrahvi asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et rahatrahvi tasuda. Seonduvalt Maksu- ja Tolliameti taotlusega rakendada karistuse asendamisel karmimat karistust, kuna võlgnik on jätkanud uute rikkumiste toimepanemist ka pärast eelnevate rahatrahvide asendamist üldkasuliku tööga, märgib kohus järgnevat. Kohus on seisukohal, et tulenevalt
§ 56lg-st 1 tuleb isiku retsidiivsust arvestada talle karistuse mõistmisel.
Nimetatud asjaolu korduv arvestamine asenduskaristuse määramisel ei ole põhjendatud. Juhul, kui kohtuväline menetleja leiab, et seni karistusena määratud rahatrahvid ei ole täitnud karistuse eesmärke ning menetlusaluse isiku käitumises esineb retsidiivsus, on kohtuvälisel menetlejal võimalik uues väärteoasjas karistusotsustuse tegemisel kaaluda aresti, kui raskema karistusliigi rakendamise taotluse esitamist. Kohus on seisukohal, et R.N-ile Maksu-ja Tolliameti 01.12.2014 üldmenetluse otsusega määratud rahatrahv summas 440 eurot ehk 110 trahviühikut tuleb asendada üldkasuliku tööga vastavalt
§-le 72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asend amise korral on aresti alammäär üks päev (
§ 72lg 2,3).
Seega kujuneb aresti pikkuseks 11 päeva.
§ 69lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd.
Kuna R.N on nõus tegema üldkasulikku tööd, siis tuleb R.N teostada 11 tundi üldkasulikku tööd. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 3
(3)