KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-11737 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vai

§-st 390 jätta Viru Maakohtu 22. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu N.B kaitsja advokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 64,80 eurot (sealhulgas käibemaks 10,80), vandeadvokaat Lembit Nirgile määruskaebemenetluses N.B-le riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista N.B-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse. N.B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „N.B 1-10-11737 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu 17.05.2013 määrusega jäeti N.B temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. N.B on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.09.2010 kohtuotsusega KarS § 424 järgi, mõistes karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.12.2009 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuulise vangistuse võrra. N.B liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati N.B-le mõistetud vangistus 1090 tunni üldkasuliku tööga, töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Viru Maakohtu 03.10.2012 määrusega tühistati üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörati täitmisele N.B-le Viru Maakohtu 14.09.2010 otsusega KarS § 424 järgi mõistetud ja ärakandmata liitkaristus 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 23.08.
2. MAAKOHTU MÄÄRUSE SISU
3. Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised ning osundades KarS § 76 lg-s 3 sätestatule, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja N.B tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus põhistas otsustust järgmiselt. 2.1 Vangla saadetud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ning garanteeritud töökoht. Samas nähtub ka materjalidest, et enne vangistust oli isik aeg-ajalt hõivatud juhutöödega ning ei olnud arvel töötukassas, seega ei suutnud isik püsivalt töökohta hoida ning ei olnud huvitatud ka uue töökoha leidmisest. Isik tunnistab probleeme alkoholiga ning on ise tunnistanud, et alkoholi tarvitamisega alustamisel ei saa ta enam pidama. Väidab, et suudab edaspidi hoiduda alkoholi tarvitamisest, kuid senini see õnnestunud ei ole, kuivõrd kõik kuriteod on isikul olnud joobes juhtimised. Isik on iseloomult impulsiivne ning mõtlematu oma käitumises. Võib eeldada, et ka teiste poolt mõjutatav, puuduliku toimetulekuoskusega ning tema eesmärkide püstitamine on ebamäärane ja nende täitmine ebatõenäoline. 2.2 Kohus leidis, et N.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Ta on ka varasemalt olnud kriminaalhoolduses ning enda sõnul suhtub reeglitesse positiivselt ning usub, et suudab neid täita, kuid varasemalt kriminaalhooldusnõudeid täita ei ole suutnud. Käesolevat vanglakaristust kannab samuti talle ettenähtud nõuete rikkumise (s.o üldkasuliku töö tegemisest hoidumise) tõttu. Kohus leidis, et kui isik jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega ning alustab alkoholi kuritarvitamist, on alust järeldada, et alkoholi liigtarvitamise mõjul võib isik taas toime panna ühiskonnavastaseid kuritegusid. Lisaks on Viru Vangla hinnangul järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist uue mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 24%, mille näol on kohtu hinnangul tegemist suhteliselt kõrge riskiga. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kontrollnõuete kohaldamine ennetähtaega vabastamisel annaks positiivsema mõju, kui isiku vabastamine aasta lõpus ilma kontrollnõueteta, kuna varasemad tingimuslikud karistused oma eesmärki täitnud ei ole, isik on hoidunud kõrvale kriminaalhoolduse teostamisest ning sooritanud uusi süütegusid. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et N.B puhul ei ole KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused täidetud ning N.B ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus selgitas, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 2 vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada N.B vangistusest tingimisi enne tähtaega 7-kuulise katseajaga ja kohustusega järgida KarS §-s 75 esitatud kontrollnõudeid. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Kohtumäärus on põhjendamatu. Ennetähtaegsel vabastamisel tuleks arvestada asjaoluga, et süüdimõistetul on toetav sotsiaalne võrgustik. Kinnipeetav on avaldanud soovi asuda vabanemisel elama õe juurde, kes on selleks andnud oma nõusoleku ning lubanud N.B ka materiaalselt toetada. N.B on samuti hea läbisaamine vennaga, kes on leidnud talle pärast vabanemist töökoha OÜ-s XXX. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik ei ole jõudnud osaleda sotsiaalprogrammides, küll aga osales ta vanglas majandustöödel, mis kinnitab isiku positiivset suhtumist töösse ja kohustustesse. 3.2 Positiivse asjaoluna saab märkida Viru Vangla toetust N.B ennetähtaegsele vabanemisele. Viru Vangla on prognoosinud kinnipeetava mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosust 24 %-le ning üldist tõenäosust uue kuriteo sooritamise võimalikkust 28%-le. Isik on soovinud oma elukorraldust muuta, asuda tööle, lubanud välistada edasise läbikäimise endiste sõpradega ja elada seadusekuulekat elu. Positiivseks asjaoluks on ka vaid üks distsiplinaarkaristus vanglas, mis pigem kinnitab tema soovi elada seadusekuulekalt mitte vastupidi. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et üheks määravamaks asjaoluks N.B edasise elu korraldamisel on püsiva elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu. Kaitsja leiab, et kohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ja ei välista positiivsete asjaolude mõju N.B vabastamiseks enne tähtaega. N.B on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega kohaldades tema suhtes käitumiskontrollinõudeid. Kaitsja on kindel, et N.B on motiveeeritud ning tulenevalt lähedase toetusest on ta võimeline läbima katseaega positiivselt. Samuti saab kriminaalhooldaja katseajal suunata N.B edaspidist tegevust ja käitumist
5. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 17.06.
6. Nimetatud ajaks seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik N.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 3 5.1 N.B puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – teda on neljal korral kriminaalkorras karistatud, s.h kahel korral reaalse vangistusega. Süüdimõistetu kuriteod on peamiselt mootorsõiduki joobes juhtimised. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et vangistusasutus on pidanud N.B ITK-s vajalikuks töötamist ning tegelemist alkoholisõltuvusega. Iseloomustuse esitamise ajal ei olnud ITK-s märgitud eesmärkidega tegelema hakatud. 5.2 Lisaks on N.B ka vangistuses kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud esemete valdamise eest. Maakohus on ka õigustatult märkinud, et N.B on varemgi olnud kriminaalhooldusel, ent ei ole selle nõudeid täita suutnud. Kohtumääruses, millega N.B karistus täitmisele pöörati, sedastatakse, et N.B ei täitnud registreerimiskohustust, samuti hoidus ta kõrvale ÜKT tegemisest. Distsiplinaarkaristuse ja kriminaalhoolduse varasema ebaõnnestumise tõttu on alus arvata, et N.B puhul ei ole võimalik kriminaalhoolduslike meetmetega tema õiguskuulekust tagada. Eeltoodud asjaolud kogumis välistavad N.B tingimisi ennetähtaegse vabastamise. 5.3 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et N.B iseloomustuses on mitmeid positiivseid momente – nimelt on tal olemas elukoht ja toetavad lähedased, garanteeritud töökoht ning vangla toetus tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et määruskaebuses esitatud väited on kohtule ka istungil teatavaks saanud (tlk 28). Kohus on sellele vaatamata leidnud, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üle tema vabastamisest keelduvaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud arvamusega ja leiab, et kinnipeetaval oleks arvestades tema sõltuvust alkoholist vaja tegeleda sõltuvusprobleemiga, kinnistades rangema järelevalve tingimustes õiguskuulekat käitumist. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga ja tema varasema elukäiguga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
8. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas