1-10-7223/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-7223 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2013 määrus karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu H.G (H.G) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu H.G kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt H.G-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista H.G-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.
7. H.G tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „H.G 1-10-7223 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Viru Maakohtu 04.10.2010 kohtuotsusega tunnistati H.G süüdi KarS § 422 lg 2 järgi ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust.
10. Viru Maakohtu 06.06.2012 määrusega vabastati H.G vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta, s.o 19.06.2012 kuni 18.06.2013, ning talle määrati KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 8 sätestatud lisakohustused.
11. 09.01.2012 saabus Viru Maakohtule kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne H.G-le määratud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna H.G ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ega osalenud sotsiaalabiprogrammis.
12. Viru Maakohtu 30.01.2013 määrusega pöörati H.G-le mõistetud karistus KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele. Esimese astme kohtu määruse sisu
13. Maakohus leidis, et tuvastamist on leidnud nii alkoholi tarvitamise keelu rikkumine kui sotsiaalprogrammist kõrvale hoidumine H.G poolt. Maakohtu määruse kohaselt on alkoholi tarvitamine H.G poolt tõendatud alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli ja kriminaalhooldusametniku ütlustega. H.G on juhtunu kohta andnud erinevaid ütlusi. Alkoholi tarvitamise kontrolli protokolli on ta märkinud, et 04.01.2013 pole alkoholi tarvitanud ja tunnistab šampuse joomist 31.12.
14. H.G kohtus antud ütlustest nähtub, et 04.01.2013 oli ta enne kriminaalhooldusametniku juurde minekut võtnu ravi eesmärgil kahel korral u. 30 grammi piiritust ning väidab, et 04.01.2013 oli alkomeetri näidust šokis ega suutnud anda adekvaatset seletust. H.G ütlustest nähtub, et ta läbis 10 päevase ravikuuri mille vältel tarvitas 30 grammi piiritust aaloe ja taruvaiguga kolm korda päevas. Ta väidab, et ei pidanud seda alkoholitarvitamiseks ning see ei teinud teda purju. Samuti on H.G esitanud kohtule meditsiinidokumente oma tervisliku seisundi kohta, kuid neist ei nähtu, et talle oleks ravimitena soovitatud või väljakirjutatud piiritust sisaldavaid ravimeid. Maakohus leidis, et H.G ennastõigustavaid ütlused juhtunu kohta ei ole usaldusväärsed, kuna ta on andnud erinevaid omavahel vastuolus olevaid eluliselt mitteusutavaid ütlusi. Maakohtu hinnangul on H.G tahtlikult rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning tema süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Maakohtu määruse kohaselt on sotsiaalabiprogrammist kõrvalehoidmine tõendatud kriminaalhooldusametniku ja H.G enda ütlustega. Oma kohusetundetu suhtumisega takistas H.G kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamist ja põhjustas olukorra, kus ta kustutati sotsiaalabiprogrammi nimekirjast. H.G ütlustest ei nähtu, et tal oleksid olnud sotsiaalabiprogrammist kõrvalehoidmiseks mõjuvad põhjused. Kuna H.G rikkus talle ennetähtaegsel vabanemisel kohtu poolt pandud kohustusi, on maakohtu hinnangul ettekandes toodud taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
15. H.G kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning H.G karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kaitsja leiab, et H.G ei ole rikkunud tahtlikult kohustust mitte tarvitada alkoholi ning tal oli tal mõjuv põhjus mitte osaleda sotsiaalprogrammis. Määruskaebuse kohaselt selgitas H.G kriminaalhooldajale, et tal ei olnud võimalik osa võtta programmist sel ajal kui ta töötas Jõhvis. H.G oli huvitatud töökoha hoidmisest ja selle säilitamisest, kuna ta polnud leidnud töökohta oma elukohale lähemal. Kaitsja leiab, et nimetatud asjaolu on mõjuv põhjus sotsiaalprogrammist kõrvalehoidmiseks. H.G oli sunnitud tööl käima elukohast 100 km kaugusel ja tal ei olnud võimalik töölt puududa. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldaja poolt sotsiaalprogrammis osalemiseks määratud päevad olid töönädala keskel ja seetõttu elukohast kaugel töötavale isikule äärmiselt ebasobivad ega võtnud arvesse isiku võimalikku töökaotuse riski ja reaalseid võimalusi sotsiaalprogrammis osaleda. Samuti ei osalenud H.G sotsiaalprogrammis haigestumise tõttu ning soovi korral oleks 2 kriminaalhooldaja saanud programmis osalemist takistanud haiguse kohta perearstilt tõendi ise välja nõuda. Kaitsja leiab, et asjaolu, et kohtule esitatud meditsiinidokumentidest ei nähtu, et isikule oleks väljakirjutatud piiritust sisaldavaid ravimeid, ei välista, et tema tervisliku seisundi parandamiseks olid tema poolt valitud ravimid ainuvõimalikud, ega tähenda, et ta rikkus tahtlikult alkoholi tarvitamise keeldu. H.G ei ole alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud, kuna pole tarvitanud alkoholi joobe tekitamiseks, vaid on selgitanud, et kasutas aaloe ja taruvaigu tinktuuri enda ravimiseks, mis ei ole samastatav alkoholi tarvitamisega joobe tekitamise eesmärgil. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, tuleb jätta muutmata ning H.G kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määrusega H.G karistuse täitmisele pööramise põhjendatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus määruskaebuses esitatud seisukohtadele H.G alkoholi tarvitamise keelu rikkumise ja sotsiaalprogrammist kõrvalehoidumise põhjuste kohta juba ammendavalt vastanud ning kaitsja ei ole välja toonud uusi asjaolusid, mis annaksid aluse H.G karistuse täitmisele pööramata jätmiseks.
17. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu määruse põhjendustega, mille kohaselt on H.G poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine korrektselt tuvastatud kriminaalhooldusametniku poolt alkomeetriga teostatud mõõtmisega, mis on fikseeritud vastavas protokollis, milles H.G on alkoholi tarvitamist tunnistanud, samuti kriminaalhooldusametniku ja H.G enda ütlustega. H.G vastuolulised ütlused alkoholi tarvitamist õigustavate põhjuste kohta on ka ringkonnakohtu hinnangul ennastõigustavad ja eluliselt mitteusutavad. Kuna H.G ei olnud arsti poolt ettekirjutatud vajadust alkoholi sisaldavate ravimite tarvitamiseks ning ta oli teadlik talle kohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keelust, ei õigustaks terviseprobleemid tema poolt alkoholi sisaldavate ravimite tarvitamist. Asjaolu, et H.G on kriminaalhooldajale tunnistanud kord šampuse, seejärel ravi eesmärgil piirituse tarvitamist, samuti selgitanud alkoholijoovet viinaga tehtud silmalappide tegemisega ja aaloe-taruvaigu tinktuuri tarvitamisega, oma versiooni pidevalt muutes, näitab, et H.G on püüdnud alkoholi tarvitamist vaid õigustada ning tema põhjendused on otsitud ja ebausaldusväärsed.
18. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsja määruskaebuses esitatud väitega, et sotsiaalprogrammis osalemine oli H.G võimatu nii töö kui ka haigestumine tõttu ning kriminaalhooldaja tuleb ette heita programmis osalemise kohustuse määramist töönädala keskele. Ringkonnakohus rõhutab, et H.G vabastati vangitusest ennetähtaegselt tingimusel, et ta kriminaalhoolduse nõudeid täidab, sh osaleb sotsiaalprogrammis, mis tema vägivaldsust ja kuritegeliku käitumise riske maandaks. H.G-le on sel viisil antud võimalus vangistuses karistuse kandmise asemel vabaduses viibida kriminaalhoolduse nõuete täitmise tingimusel ning talle määratud kohustused on rangelt täitmiseks. Asjaolu, et H.G on sotsiaalprogrammis osalemise kohustust rikkunud, õigustanud seda nii töötamise, töövestluse kui haigestumisega, kuid ei ole haigestumist arstitõendiga kinnitanud, tema tööandja on kriminaalhooldusametnikule teatanud muuhulgas H.G tööle nädalasest mitteilmumisest ning H.G ei ole oma väiteid kuidagi tõendada suutnud, näitab ringkonnakohtu hinnangul seda, et H.G on mitteilmumist takistavad põhjused välja mõelnud ning tema poolt sotsiaalprogrammis mitteosalemist õigustavaid mõjuvaid põhjuseid ilmselgelt ei esine.
19. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et H.G-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
20. H.G kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. 3 Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt H.G-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 3 pooltundi, põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat L. Nirgile Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu 3 pooltunni eest summas 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, H.G-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu H.G-lt välja. Paavo Randma Mati Kartau 4 Tiit Lõhmus