Obsah (6)
§ 76§ 75§ 78§ 424§ 68§ 65KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruaril 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-5221 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suv
§ 76
lg 5 alusel määrata A.H-le katseaeg 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajal on A.H kohustatud järgima
§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: 1.
elada kohtu määratud alalises elukohas XXXX 1
- ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75lg 2 p-de 2, 5 alusel määrata A.H-le katseajaks järgmised kohustused: 1.
mitte tarvitada alkoholi; 2. pöörduda 1 kuu jooksul alates vabanemisest psühhiaatri vastuvõtule ja alluda arsti poolt vajalikuks peetavale ravile;
§ 78p 2 tulenevalt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.
Välja mõista A.H-lt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). A.H tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber:
- Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Vastavalt KrMS § 417 lg 2 ja § 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtumääruse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud 2 A.H karistati Tartu Maakohtu 25.06.
- a otsusega
§ 424
järgi 2 kuu pikkuse vangistusega.
§ 68
lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 1 päev karistusaja hulka, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu 29 päev vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 10.12.2012.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 11 kuud 29 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 11.07.
- a. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.08.
- a ja lõppeb 01.08.
- a. A.H ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 02.02.
- a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla toetab A.H vabastamist tingimisi enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on A.H vabanemisel kindel elukoht oma emale kuuluvas talus, kus elavad ka kinnipeetava ema ja tütar. Kinnipeetava sissetulekuks on tema töövõimetuspension ning ema sõnul saavad nad pensioniga hakkama, kuna suuri kulutusi ei ole. Rahalisi nõudeid on tal summas 98,30 eurot, millele lisaks tuleb tal tasuda menetluskulud 340,50 eurot aastase osamaksete graafiku alusel. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku arvamuse, milles nõustub Tartu Vangla seisukohaga. Süüdimõistetu A.H selgitas, et vabanemisel asub elama oma ema ja tütre juurde. Töö leidmise tõenäosus on väga väike, töövõimekaotus on XXX Ta tunnistab, et tunneb häbi oma käitumise pärast ja on nõus minema alkoholivastasele ravile. Kaitsja palub A.H-le anda võimaluse näidata, et ta on muutunud ja alkohol ei juhi edaspidi tema käitumist. Kohtu seisukoht A.H kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. A.H on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt poole ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas
§ 76
lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Tulenevalt
§ 76
lg-st 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.H on kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Käesoleval ajal kannab ta liitkaristust kahe otsuse alusel, milliste otsustega karistati teda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vangistuses viibib A.H alates 03.08.
- a, mil ta ilmus Tartu Vanglasse Tartu Maakohtu 25.06.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5221 mõistetud 3 karistust kandma. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – 26.08.
- a käskkirjaga karistati teda noomitusega, kuna ta lõhkus vanglavormi T-särgi. Kohtute infosüsteemi andmetel on A.H varasemalt viibinud kriminaalhooldusel korduvalt. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste mittejärgimise tõttu karistust tema suhtes täitmisele pööratud ei ole. Seega on alust arvata, et ta suudab ka käesoleval hetkel täita nõuetekohaselt kontrollnõudeid ja kohustusi. Viimati viibis süüdimõistetu kriminaalhooldusel Tartu Maakohtu 10.12.
- a otsuse alusel, kuid kuna ta pani toime uue kuriteo katseajal, pöörati ärakandmata karistuse osa täitmisele Tartu Maakohtu 25.06.
- a otsusega. Kuigi A.H on varasemalt jätkanud uute kuritegude toimepanemist, kannab ta reaalset vangistust esimest korda. A.H on käesolevaks hetkeks vangistuses viibinud natuke rohkem kui 6 kuud ning kohtu hinnangul on tegemist piisava ajaga, et mõjutada kinnipeetavat edaspidi uusi kuritegusid mitte toime panema. Ka Tartu Vangla on hinnanud A.H poolt uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse madalaks – kahe aasta jooksul 31%. A.H on vabanemisel olemas kindel elukoht emale kuuluvas talus. Kindel töökoht puudub, kuid kuna talle on määratud XXXX siis on tema igakuiseks sissetulekuks töövõimetuspension. Kinnipeetava ema sõnul neil suuri kulutusi elamisele ei ole ning mõlemad saavad oma pensioniga hakkama. Lisanduvad riiklikud lastetoetused. Vabanemisfondis on tal X eurot ning 28.12.
- a seisuga haginõudeid tema vastu ei ole. Seega on A.H olemas tingimused, et eluga vabaduses toime tulla. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski, tuleb A.H-le määrata katseajaks kohustused, mis piiravad alkoholi tarvitamist, kuna A.H on enamuse kuritegusid toime pannud alkoholijoobes: mitte tarvitada alkoholi ning pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja alluda arsti poolt vajalikuks peetavale ravile. A.H andis kohtuistungil sellekohase nõusoleku. Tööle asumise kohustust ei pea kohus põhjendatuks määrata, kuna A.H on XXX ning töö leidmine tal olemasoleva puudega elukoha lähedal on väga väikese tõenäosusega, samas on olemas sissetulek pensioni näol. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et A.H ei täidaks lapse ülalpidamiskohustust. See ei seostu kuidagi ka toimepandud kuritegude iseloomuga. Arvestades eeltoodut ei pea kohus sellise kohutuse määramist vajalikuks.
§ 76
lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. A.H karistuse kandmise aeg lõpeb 01.08.2016. a. Seega tuleb katseajaks määrata 6 kuud. Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel A.H-lt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 4