4-16-8883 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.01.2017.a, Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-8883 (2302,16,015408) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi U.T 09.12.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 14.11.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,
- Kaebuse esitaja U.T , isikukood: XXX; elukoht: XXXX; e-post: XXXX. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada U.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 14.11.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,015408 määratud rahatrahvi maksegraafiku alusel tasumise osas. Kohustada U.T KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv summas 800 eurot (kaheksasada eurot) 10 (kümne) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel: − − − − 20.02.2017.a, summas 80 eurot; 20.03.2017.a, summas 80 eurot; 20.04.2017.a, summas 80 eurot; 20.05.2017.a, summas 80 eurot; 1 4-16-8883 − − − − − − 20.06.2017.a, summas 80 eurot; 20.07.2017.a, summas 80 eurot; 20.08.2017.a, summas 80 eurot; 20.09.2017.a, summas 80 eurot; 20.10.2017.a, summas 80 eurot; 20.11.2017.a, summas 80 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 14.11.2016.a otsuses väärteoasjas nr 2302,16,015408 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
- Kohtuotsuse ärakiri saata U.T-le ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati U.T Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et U.T juhtis 25.10.2016.a kell 13:09 Ravi tn suunaga Veerenni tn poole mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, asus seisukohale, et U.T on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 2 4-16-8883 Oma sellise tegevusega rikkus U.T LS § 69 lg 3 /Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem/ nõudeid pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi. Võttes arvesse ülaltoodut määras kohtuväline menetleja U.T-le juhindudes KarS § 56 lg 1 LS § 224 lg 2 alusel rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o summas 800 eurot. KAEBUSE SISU 09.12.2016.a esitas U.T kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 14.11.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,
- Kaebuse kohaselt, tunnistab kaebaja oma süüd, soovib võimalust tasuda määratud rahatrahv ositi. Kaebaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 29.12.2016.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses ning määratud rahatrahvi ositi tasumisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et U.T kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 14.11.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,015408 tuleb rahuldada ning määrata rahatrahv ositi tasumisele järgmistel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. 3 4-16-8883 Kaebusest nähtuvalt tunnistab U.T oma süüd. U.T süü on leidnud kinnitust ka tunnistaja Enel Kuiva ütlustega, kes selgitas, et viibides 25.10.2016.a kell 12:00 Liivalaia kohtumajas ning vesteldes U.T-ga oli viimase hingeõhus tunda alkoholilõhna. Kell 13:05 ajal nägi ta kuidas U.T istus valget värvi sõidukisse ja asus sõidukiga juhtima. Samuti tõendab U.T süüd tõendusliku alkomeetri tulem 0,27 mg/l ning mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Seega puudub käesolevas väärteoasjas vaidlus selle üle, kas U.T juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis või mitte. Kuivõrd puudub vaidlus U.T süü osas, ei hakka kohus täpsemalt analüüsima väärteoasjas esitatud materjale. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-2210, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus on seisukohal, et U.T poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/. Kohus leiab, et U.T pani väärteo toime kavatsetult, kuivõrd ta pidi olema teadlik, et on tarvitanud alkoholi, asus juhtima mootorsõidukit, jättes veendumata, et tema tervislik seisund lubab tal mootorsõidukit juhtida. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Kaebuses on taotlenud U.T määratud rahatrahvi tasumist ositi. Kohtuväline menetleja nõustus esitatud taotlusega. KarS § 66 lg 1, 2 kohaselt võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. U.T-le määrati karistuseks rahatrahv on 800 eurot, mis 2016.a ületas natukene Eesti keskmist netokuupalka. Määartud rahatrahv on üle sanktsiooni keskmise määra, seega on tegemist küllatki suure rahatrahviga, mille korraga tasumine võib ohustada U.T majandusliku olukorda ning seada ohtu tema perekonna heaolu. Sellest tulenevalt on õigustatud ja põhjendatud U.T kaebuse rahuldamine võimaldamaks tasuda tal määratud rahatrahv ositi 10 kuu jooksul. 4 4-16-8883 Kohus juhindus V™S § 132 p 2, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120 ning KarS §
- Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 5