← Eesti

4-17-218/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2017.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-218 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Kohtuasi J.J (isikukood XXX, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht XXXX, töökoht väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi Vaidlustatud lahend Istungil osalenud isikud XXXX OÜ) PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 16.12.2016.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,16,012639 kohtuvälise menetleja, PPA Põhja Prefektuuri, esindaja Enel Kuiv RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 125 lg 3, § 192, § 193, kohus m ä ä r a s: Jätta J.J-i kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 16.12.2016.a üldmenetluse väärteoasjas nr 2316,16,012639 läbi vaatamata. otsusele Edasikaebamise kord Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates määruse tegemisest. Määruse peale võib menetlusväline isik esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtu määrusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud J.J esitas Harju Maakohtule kaebuse PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 16.12.2016.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,16,

  1. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga summas 400 eurot ning LS § 227 lg 5 p 2 alusel võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Kaebaja taotleb kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmist. Kohus võttis kaebuse menetlusse ning edastas kohtukutsed kaebuse esitajale J.J-ile ning kohtuvälisele menetlejale PPA Põhja Prefektuuri KKB-le. Kohtuistung J.J kaebuse kohtulikuks arutamiseks oli määratud 07.02.2017 kell 13.00 (lk 4). Kohtuistungi sekretär saatis kohtukutse kaebajale tema poolt kaebuses näidatud e-posti aadressil ja tegi nähtavaks avaliku e-toimikusüsteemi kaudu. 12.01.2017 esitas kaebuse esitaja e-posti teel kohtule taotluse kohtuistungi toimumise aja muutmiseks varasemaks, kuna ei viibi 07.02.2017 Eestis. Küll on ta aga Eestis 25.01.2017 kuni 01.02.2017 ning alates 15.02.2017 (lk 12). Kooskõlas V™S § 125 lg 1 määras kohus uueks kohtuistungi toimumise ajaks 31.01.2017 kell 10.
  2. Kohtuistungi aeg tehti kaebajale teatavaks e-posti teel (lk 13). 27.01.2017 teavitas kaebaja e-posti teele kohut, et ta ei saa ilmuda kohtusse ka muudetud kohtuistungi ajal, kuna ei viibi Tallinnas (lk 15). Kaebuse esitaja ei ilmunud 31.05.2016.a kell 12.30 kohtuistungile. 31.01.2017 toimunud kohtuistungil palus kohtuvälise menetleja esindaja jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse esitaja ei ilmunud kohtuistungile. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteoasja materjalidega, ära kuulanud kohtuvälise menetleja esindaja taotluse, leiab järgmist. Kohtuistungi aeg on varasemalt ühel korral muudetud seoses kaebuse esitaja taotlusega. Kohus määras uue kohtuistungi aja võttes arvesse kaebajale sobivaid aegu, kuid ka uueks ajaks määratud kohtuistungile kaebaja ei ilmunud. Vastavalt V™S § 125 lg 3 kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu V™S § 125 lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmine vormistatakse määrusega. V™S § 125 lg 3 sätte eesmärk on tagada väärteo kiire menetlus, kaebuse arutamise edasilükkamise piirang on seadusandja poolt seatud eesmärgiga välistada menetluse venitamine, arvestades seda, et väärteo aegumise tähtaeg on 2 aastat teo toimepanemisest (KarS § 81 lg 3). Kuna V™S § 125 lg 3 eesmärgiks on tagada väärteo kiire menetlus, siis tuleb kaebajal sellega arvestada ka ootamatute takistustega ja planeerima oma aega nii, et jõuda kohtuistungile isiklikult või kaitsja vahendusel. Nimetatud säte tähendab, et kui ühel korral on kaebuse esitanud isiku taotluse alusel asja arutamise aega muudetud, siis uuel asja arutamisel ei pea kohus enam kaaluma V™S § 42 lg-s 2 fikseeritud kohtuistungile ilmumata jäämise põhjuste mõjuvust. J.J oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, mida tõendab tema poolt kohtule e-posti teel saadetud teade kohtuistungile mitteilmumise kohta (tl 15). Kaebuse esitajale oli teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta. Ühtlasi on kohtukutsel äratoodud kohtuistungile mitteilmumise tagajärjed (tlk 8, 13). 27.01.2017 edastatud teatise kohaselt on istungile ilmumist takistava asjaoluna märgitud väljaspool Tallinna linna viibimine. Kohus asub seisukohale, et kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamine on isiku vaba valik, siis kaebaja peab ka arvestama kaebuse esitamisega kaasnevate tagajärgedega, nt. 2 kohtuistungile ilmumisega. Kohtu hinnangul ei saa kohtukutse kaebuse esitanud isikule tulla ootamatult, mistõttu oli kaebuse esitajal võimalik juba varem oma elu korraldada ning kaebuse esitamisest kohtule tuleneb ka tema kohustus planeerida oma aega nii, et jõuda kohtuistungile isiklikult või kaitsja vahendusel. Kooskõlas V™S § 125 lg 3 jätab kohus J.J-i kaebuse läbi vaatamata, kuna leiab, et kaebaja on ära kasutanud võimaluse kohtuistungi aja muutmiseks, kaebuse esitaja ei ilmunud kohtuistungile 31.01.2017 kell 10.30, kuigi kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile oli kohustuslik. Aulike Salo Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.