4-16-742/9

(3)Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu 03.10.2014 otsusega väärteoasjas nr.2440,14,006424 määrati Z.S-ile KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 eurot. Otsus jõustus 30.10.

1. Täitemenetlus 163/2014/1624 on võlgniku Z.S-i suhtes algatatud 31.12.
2. Täitmisteade on võlgnikule edastatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 16.02.
3. Kohtutäitur Kersti Vilbo andmetel ei ole võlgnik rahatrahvi tasunud. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul registrijärgne vallas- ning kinnisvara, millele sissenõuet pöörata või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Kohtutäitur teavitas 04.12.2015 rahatrahvi täitmise võimatusest, täitemenetluse seadustiku § 201 lõike 1 alusel palub otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur esitas 03.02.2016 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale taotluse Z.S-ile väärteoasjas nr.2440,14,006424 määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Rakvere kohtumaja edastas taotluse 11.02.2016 kohtumäärusega Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale lähtudes kohtualluvusest. Taotluse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult ja kohtutäitur alustas 31.12.2014 täitemenetluse väärteoasjas nr.2440,14,
4. 04.12.2015 teavitas kohtutäitur eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr.2440,14,006424 rahatrahvi summas 100 eurot asendamine arestiga. Menetlusalune isik Z.S selgitas, et ta on nõua asendamisega. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu 03.10.2014 otsusega väärteoasjas nr.2440,14,006424 määrati Z.S-ile KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 eurot. Otsus jõustus 30.10.2014 (t.l. 7). Rakvere kohtutäitur Kersti Vilbo 04.12.2015 teatest Ida Prefektuurile nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik (t.l. 9). Maksu- ja Tolliameti maksekohuslaste registri andmetel puudub menetlusalusel isikul töökoht. (t.l. 23) 2

(3)Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Vastavalt karistusseadustiku § 72 lg 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS § 69 lg 1 kohaselt ühele päevale arestile vastab üks tund ÜKTd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu 03.10.2014 otsusega väärteoasjas nr.2440,14,006424 määrati Z.S-ile karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, millele vastab 2 päeva aresti. Asja materjalide ja menetlusosaliste seletuse kohaselt kohtuistungil ei ole menetlusalune isik 03.10.2014 otsusega määratud rahatrahvi kuni käesoleva ajani tasunud. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad väärteomenetluse seadustikus ja täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Seega tuleb Z.S-ile Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu 03.10.2014 otsusega väärteoasjas nr. 2440,14,006424 määratud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 eurot, asendada KarS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel arestiga 2 päeva. Aresti kandmise alguseks on Z.S-i poolt aresti kandmisele asumise aeg. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 3