Kuna süüdimõistetul on rahaline karistus tasumata ja tal puudub vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, sellepärast nõuab sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) asenduskaristuse kohaldamist. R.S kinnitab, et tal on rahaline karistus – 192 eurot – tasumata ning vahendid selle tasumiseks praegu puuduvad. Ta taotleb rahalise karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Maakohtu põhjendused Täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 teine lause sätestab, et kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit. KrMS § 417 lg 4 esimene lause sätestab, et rahalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega.
lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga.
lg 2 sätestab, et rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust.
lg 3 sätestab, et rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva. Tartu Maakohtu 13.12.2012. a otsusega, mis jõustus 21.12.2012. a, mõisteti R.S süüdi
lg 2 p 1 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 60 miinimumpäevamäära, s.o 192 euroga. Kuigi täitemenetluse alustamisest on möödunud üle kolme aasta, ei ole süüdimõistetu vaatamata sellele tasunud rahalist karistust. Suhteliselt pikk ajavahemik, mille vältel oli süüdimõistetul võimalik rahalist karistust tasuda, näitab, et ta ei ole suuteline rahalist karistust tasuma. Süüdimõistetul on mõistetud rahaline karistus täieliukult tasumata. 2
lg 1 teisele lausele vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Seega kuulub süüdimõistetul rahaline karistus – 192 eurot - asendamisele 20 tunni üldkasuliku tööga. Kohus määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 kuu alates kohtumääruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.