4-16-1071 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2016.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-1071 (2302,15,020083) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi D.L 11.02.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl'i 04.02.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,
- Kaebuse esitaja D.L , isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-mail: XXX. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta D.L'u 11.02.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl'i 04.02.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,020083 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja rahatrahvi vähendamiseks rahuldamata. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl'i 04.02.2016.a otsus väärteoasjas nr 2302,15,020083 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl'i 04.02.2016.a otsuses väärteoasjas nr 2302,15,020083 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele 1 4-16-1071 EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
- Kohtuotsuse ärakiri saata D.L-ile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati D.L Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o summas 240 eurot ning § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o summas 460 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et D.L juhtis mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, tagurdamisel riivas s/a BMW reg.märk XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS SEB Liisingu’le. Lahkus sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Oma sellise tegevusega rikkus D.L LS § 16 lg 1 /Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Samuti D.L rikkus oma tegevusega LS § 169 lg 5 /Lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 236 lg 1 /Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi. 2 4-16-1071 Väärteootsusest nähtub, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset pole esitatud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et D.L pani toime väärteoprotokollis inkrimineeritud LS nõuete rikkumised. Väärtegude toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h sõiduki vaatlusprotokollidega koos nende lisadega, tunnistaja ütlustega ja D.L'u enda ütlustega. Sõiduki teel liikumise tagajärjel tekkis varaline kahju, seega esinevad antud juhtumis LS § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteod on kvalifitseeritud õigesti ning karistatavad liiklusseaduse alusel. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 3 määras kohtuväline menetleja D.L-ile karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot ning LS § 236 lg 1 alusel rahatrahvi 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot. KAEBUSE SISU 11.02.2016.a esitas D.L kaebuse Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl'i 04.02.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,020083 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning rahatrahvi vähendamiseks. Kaebaja tagurdas tähelepanematusest vastu teist autot, kokkupuude oli vaevutuntav ning kaebaja ei arvanud, et ta tekitas teisele sõidukile kahju. Õnnetuse toimumise kohas ei olnud teise sõiduki omaniku ning kaebaja arvates et kahju ei tekkinud, sõitis ehmatuse ajel ekslikult minema. Hiljem, umbes 10 minutit, kontrollides enda sõidukit, ei tuvastanud kaebaja sellel mingeid vigastusi, seega eeldas, et ka teisele sõidukile ei tekkinud kahju. 04.01.2016.a sai kaebaja kindlustusettevõttest teada, et tema sõiduki osalusel on registreeritud liiklusõnnetus, viivitamatult andis kaebaja asjakohase informatsiooni kindlustusettevõttele, tunnistas oma süüd koheselt. Õnnetuskohast ärasõit ei olnud pahatahtlik, tunnistas oma süüd koheselt, alates 27.12.2015.a on ta töötu ning peab üleval ka enda ema, palub kaebaja vähendada mõistetud rahatrahvi. Kaebaja taotleb kirjaliku menetlust. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 29.02.2016.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et D.L-ile inkrimineeritavad rikkumised on leidnud tõendamist, kvalifitseeritud õigesti ja isikule on õigesti määratud karistused LS alusel. Tunnistaja ütlused on eluliselt usutavad ja riimuvad nii Meelis Niglas’e kui ka D.L'u ütlustega. Mootorsõidukite vigastused on omavahel seostatavad. Otsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja toime pandud tegu, süü suurust ning isiku varasemat väärteokorras karistamatust. Sellest tulenevalt pidas kohtuväline menetleja võimalikuks karistada isikut sanktsiooni alumises kolmandikus ning ei kohaldanud lisakaristust ega aresti. 3 4-16-1071 Kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud määratud karistuse kergendamine, kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et D.L'u kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl'i 04.02.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,020083 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning rahatrahvi vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et D.L ei vaidlusta liiklusõnnetuse põhjustamist ning seejärel sündmuskohalt lahkumist, jättes õnnetusest politseile teatamata. D.L-ile inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud lisaks ka järgmiste uuritud tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt Tallinnas, Tartu mnt 80 Zelluloosi spordiklubi parklas toimus liiklusõnnetus, milles D.L-i poolt juhitud s/a Škoda Octavia r/n XXX vigastas BMW 730D r/n XXX ja lahkus seejärel sündmuskohalt. Škoda Octavial tuvastati kriimustuse jäljed tagumisel pamperil vasakul pool. BMW 730D tuvastati vigastused vasakul pool esiosal; avaldusega, mille kohaselt teavitati Meelis Niglas’t, et tema sõiduautole BMW tagurdas otsa Škoda Octavia. Tunnistaja oli jätnud isiku BMW kojamehe vahele kirja, kust selgus kahju põhjustaja automark ja r/n, samuti asjaolu, et teine osapool lahkus sündmuskohalt. Tunnistaja jättis ka oma kontaktandmed. Sõiduautol BMW’l on kahjustatud stange, tulede pesu, esituli, parkimisandur, reastamise andur. Isik teavitas politseid. Nähtub ka tunnistaja jäetud teade; sõiduki vaatlusprotokolliga, millest nähtub et sõiduautol BMW 730D r/n XXX on kriimustuse jäljed vasakul pool esiosal; tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt olles 28.12.2015.a Zelluloosi spordiklubi parklas ning võttes oma spordikotti autost, kuulis pauku. Keerates ringi nägi isik, kuidas musta värvi Škoda Octavia jäi keset parklat korraks seisma, mõne hetke pärast hakkas uuesti liikuma. Tunnistaja läks vaatama musta BMW’d ning märkas, et esimene stange vasak külg on saanud kannatada (kriimud, tulepesur lendas välja). Samal ajal lahkus Škoda Octavia parklast, tunnistaja üritas juhi tähelepanu saada, valjusti vilistades, kuid see ei õnnestunud tal. Tunnistaja jättis kirja BMW juhile; sõiduki vaatlusprotokolliga, millest nähtub et sõiduautol Škoda Octavia r/n XXX on kriimustuse jäljed vasakul pool tagumisel pamperil; menetlusaluse isiku ütlustega, millest nähtuvalt olles 28.12.2015.a Zelluloosi Spordiklubi parklas tagurdades parkimiskohalt välja tundis ta väikest puudutust musta värvi BMW'ga. Isik ei tulnud autost välja, kuna arvas, et võimalikud kahjud on väikesed. Enda kahjustusi märkas alles pärast kindlustusfirma teate saamist. Kahetseb, kui kogemata tekitas materiaalset kahju teisele isikule; väärteoprotokolliga AB1469321, mille kohaselt rikkus D.L oma tegevusega LS § 16 lg 1 ja § 169 lg 5 nõudeid pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi; 4 4-16-1071 menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega; väärteootsusega, millest nähtuvalt karistati D.L KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 3 kohaselt LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o summas 240 eurot ning § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o summas 460 eurot ning karistusregistri väljavõttega, millest nähtuvalt D.L puuduvad kehtivad karistused Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et D.L juhtides mootorsõidukit, ei hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, tagurdamisel riivas s/a BMW reg.märk XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS SEB Liisingu’le. Lahkus sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Kohus on seisukohal, et D.L-i poolt toimepandud väärteo on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/. Samuti vastab D.L-i poolt toimepandud väärtegu LS § 236 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/. Kohus leiab, et D.L pani väärteo, liiklusõnnetuse põhjustamine, toime hooletusest, kuna ei veendunud et tagurdamine on ohutu ning ta ei põhjusta oma tegevusega kellelegi kahju. Samas leiab kohus, et sündmuskohalt lahkumine ja politseile juhtunust mitte teavitamine on D.L poolt toime pandud tahtlikult, kuna olles tekitanud varalise kahju, tagurdamisel pargitud sõiduauto riivamine, otsustas lahkuda sündmuskohalt. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebuses on kaebaja väitnud, et puudutus teise sõidukiga oli vaevutuntav, samas kaebaja siiski tundis seda. Seda asjaolu kinnitab ka tunnistaja ütlused, mille kohaselt jäi kaebaja korraks seisma ning natukese aja möödudes hakkas uuesti liikuma. Seega pidi kaebaja saama aru, et ta põhjustas liiklusõnnetuse, ometi ei kontrollinud ta kas teisele sõidukile on tekitatud kahju või mitte. Seda kinnitab ka isiku kohtueelses menetluses antud ütlused, et ta küll tundis puudutust, kuid arvas, et kahjustused ei ole suured ja otsustas lahkuda. Samas viitavad kohtueelses menetluses antud ütlused, et ta eeldas, et "kahjustused ei ole suured", et kahjustused siiski võisid tekkida, isegi kui need ei ole suured ja ometi otsustas ta lahkuda. 5 4-16-1071 Asjaolu, kas puudutus oli kerge ja vaevutuntav, märgib kohus järgmist. Kokkupuude ei saanud olla sedavõrd kerge, kuna tunnistaja on märkinud, et tema kuulis pauku. Lisaks ilmestab asjaolu, et kokkupuude ei olnud kerge BMW'l tuvastatud vigastused, nimelt nii tunnistaja kui ka sõiduauto omanik on mõlemad märkinud, et tulede pesur oli katki, lisaks veel erinevad kriimustused. Juba selline vigastus näitab, et kokkupuude oli suurem, kui kaebaja üritab muljet jätta. Kaebuses on kaebaja märkinud, et pärast Zelluloosi parklast lahkumist umbes 10 minutit hiljem vaatas ta oma autot, kuid vigastusi ei tuvastanud. Selline käitumine kaebaja poolt annab alust järeldada, et kaebaja ikkagi ei olnud endas sedavõrd kindel, et vigastusi ei tekkinud. Sellise kahtluse korral oleks ta võinud ikkagi helistada politseisse ja teavitada juhtunust. See ei oleks võtnud oluliselt aega ning olukord ei oleks päädinud kaebaja jaoks rahatrahvi määramisega LS § 236 lg 1 alusel. Samuti oleks kaebajal olnud võimalik jätta pargitud sõiduauto klaasile mingisugune teade, et vigastuste leidmisel, võetaks temaga ühendust. Kaebaja seda ei teinud ning otsustas lihtsalt lahkuda. Asjaolu, et kaebaja enda autolt vigastusi ei leidnud, ei tähenda automaatselt, et teisel sõidukil neid vigastusi ei ole. Mis puudutab väidet, et kaebaja ei lahkunud sündmuskohalt pahatahtlikult, märgib kohus järgmist. Kaebaja tunnetas kokkupuudet, samas otsustas mitte kontrollida BMW vigastusi. Kaebaja isegi ei pannud tähele asjaolu, et tunnistaja üritas tema tähelepanu saada. Kui ei oleks olnud tunnistajat, siis oleks BMW omanik spordiklubist väljudes leidnud eest lõhutud auto, teadmata, kes on selles süüdi. Seega isegi kui kaebaja ei lahkunud õnnetuskohast pahatahtlikult, oli tema käitumine kohtu hinnangul vastutustundetu ja näitab tema ükskõiksed suhtumist kehtivasse korda ning kaasliiklejate varasse. Rahatrahvi suuruse osas märgib kohus järgmist. Nii LS § 223 lg 1 ning LS § 236 lg 1 alusel on võimalik määrata karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Keskmine rahatrahv oleks seega mõlema paragrahvi puhul 150 trahviühikut, arvestades, et D.L'u süü on alla keskmise, isik tunnistab süüd, peab ka rahatrahv olema alla keskmise. Seega kohus leiab, et rahatrahv § 223 lg 1 alusel 60 trahviühiku ulatuses ning rahatrahv LS § 236 lg 1 alusel 115 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ning ei kuulu tühistamisele. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja arvestas isiku süü tunnistamisega, kui kergendava asjaoluga ning ei kohaldanud lisakaristust ega aresti. Sanktsiooni kohaselt on võimalik karistuseks määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut, s.t et maksimaalne rahatrahv oleks võinud olla 1200 eurot, mõlema paragrahvi rikkumise eest. Samuti oleks politsei võinud kohtult põhikaristuseks taotleda aresti määramist või juhilubade äravõtmist. Kuna isik pani toime kaks erinevat tegu, mis vastavad erinevatele väärteokoosseisudele, siis tegi kohtuväline menetleja õigesti, et määras karistuse nii LS § 223 lg 1 kui ka LS § 236 lg 1 alusel. Seega on karistuse mõistmisel arvestatud kergendavat asjaolu, samas vastab mõistetud karistus isiku süü suurusele. Karistus ei ole kohtu hinnangul arvestades tegu liialt karm. Samas peab kohus juhtima isiku tähelepanu asjaolule, et kaebaja on märkinud, et ta on alates 27.12.2015.a töötu ja peab üleval ka oma pensioniealist ema. Kaebaja on küll taotlenud rahatrahvi vähendamist, kuid ole taotlenud määratud rahatrahvi ositi tasumise võimalust. Kuivõrd kohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused ning kaebaja ei ole taotlenud ka ositi tasumise võimalust, ei saa kohus seda isegi mitte kaaluda. Selleks, et kohus saaks määrata rahatrahvi tasumise ositi, peab kaebaja seda taotlema, ilma vastava sisulise taotluseta, ei ole kohtul õigust seda kohaldada. Kohus on seisukohal, et D.L-ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine 6 4-16-1071 või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, §
- Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 7