) §25-2 lg.2 ette, et tööd võimaldav isik on kohustatud töötamise registris registreerima sama seaduse §25-1 lg.4 või 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi.
-2 lg.3 kohaselt registreeritakse töötamise alustamine hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks.
-1 lg.3 p.4 järgi loetakse töötamise alustamine töölepingu ja vabatahtlikkuse alusel tööd tegeva isiku tööle asumine kuupäeva täpsusega, võlaõigusliku lepingu korral lepingu jõustumise kuupäeva täpsusega ning avalikus teenistuses ametikohale asumise aeg kuupäeva täpsusega.
lg.1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava
-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Äriseadustiku (edaspidi tekstis ÄS) §180 lg.1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS §183 järgi korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi tekstis TsÜS) §31 lg.5 ja §34 kohaselt teeb juriidiline isik tehinguid ning esineb muudes era- ja avalik-õiguslikes suhetes ainult oma esindajate kaudu ning omandab õigusi ja võtab kohustusi oma esindajate tegudega. Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. TsÜS §35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoxxxa ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Lähtudes eelpooltoodust oli tegutsemiskohustus esitada kõnesolev teave G.M ja xxx xx, kes vastavalt äriregistri teabesüsteemile olid EKG -IDA Ehitusgrupp OÜ juhatuse liikmed ning jätsid kohustuse täitmata. G.M oli juhatuse liikmeks perioodil 30.08.2005 – 19.02.2016 ning xx xx on EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ juhatuse liige alates 30.08.2005 kuni käesoleva ajani. Nõutav tegu seisnes selles, et nad oleksid pidanud õigeaegselt esitama MTA-le töötamise registri kaudu andmed mainitud töötajate töötamise alustamisest ja töötamise liigist või korraldama eeltoodu hiljemalt mainitud töötajate tööle asumise hetkest. Teod olid nende poolt toime pandud hooletusest. Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) §14 lg.1 kohaselt vastutab juriidiline isik s eaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Nimetatud õigusvastased teod olid toime pandud EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ huvides, kuna teod olid toime pandud juhatuse liikmete poolt EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ lasuva seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmisega. Menetluses ei ole tuvastatud füüsiliste isikute huvi, mis välistaks juriidilise isiku vastutuse. Sellega pandi toime väärteod
2 MTA kontrolliosakonna IX kontrolliüksuse väärteomenetleja Irena Siverini 15.08.2016 otsusega väärteoasjas nr.930016000126 määrati G.M-ile
summas 280 € ja EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ-le karistuseks rahatrahv summas 600 €. Tegu
-2 lg.2 on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima sama seaduse §25-1 lg.4 või 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi.
-2 lg.3 sätestab, et töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks ja
-1 lg.3 p.4 alusel loetakse töötamise alustamine töölepingu ja vabatahtlikkuse alusel tööd tegeva isiku tööle asumine kuupäeva täpsusega, võlaõigusliku lepingu korral lepingu jõustumise kuupäeva täpsusega ning avalikus teenistuses ametikohale asumise aeg kuupäeva täpsusega. Xxx Xxxi ja Xxx Xxx töötamise alustamist ega töötamise liiki polnud isiku tööle asumise hetkeks töötamise registris registreeritud.
-2 lg.1 kohaselt on töötamise registreerimisel kohustatud isikuks tööd võimaldav isik. Eeltoodust tulenevalt oli eelmainitud isikute töötamise õigeaegsel registreerimisel kohustatud isikuks EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ. Seega oli kohustus töötamise registris registreerimiseks äriühingul, mis tegutseb füüsiliste isikute kaudu. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtub, et G.M oli EKG -IDA Ehitusgrupp OÜ juhatuse liige perioodil 30.08.2005 – 19.02.2016 ning xx xx oli EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ juhatuse liige perioodil 30.08.2005 – 27.07.2016. Alates 27.07.2016 kuni käesoleva ajani on EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ juhatuse liikmeks G.M. xx xx poolt antud ütlustest nähtub, et tema ülesandeks oli äriühingu juhtimine, objektide otsimine ja objektil töö juhtimine, väärteo toimepanemise ajal oli teise juhatuse liikme G.M-i ülesandeks äriühingu juhtimine. Juhatuse liikmete omavahelise kokkuleppe kohaselt oli neil äriühingu juhtimine jaotatud ehitusobjektide põhiselt ning ehitusobjektil xxx juhtis töid ja võttis uusi töötajaid tööle xx xx. G.M ei ole antud ehitusobjektiga seotud. Väärteootsuse kohaselt on käesolevas asjas tõendatud, et xx xx ja G.M olid kontrollitaval perioodil EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ juhatuse liikmed. xx xx tegevusetuse tulemusel pandi toime
sätestatud väärteokoosseisu tunnustele vastav tegu (maksuhalduri juures registreerimata jätmine). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kirjeldatud väärtegu on toime pandud EKG -IDA Ehitusgrupp OÜ huvides, kuna tegu on toime pandud juhatuse liikme poolt OÜ-l lasuva kohustuse täitmata jätmisega. Töötajate registreerimise kohustuse täitmata jätmisega on täidetud juriidilise isiku huvi ka selles, et juriidiline isik hoidis kokku ajalist ressurssi, mis oleks kulunud info korrektseks liikumiseks raamatupidajale, kelle kohustuseks oli vastavate kannete tegemine. EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ pani toime
lg.2 tunnustele vastava teo (töötajate maksuhalduri juures töötamise registris registreerimata jätmine) juhatuse liikme xx xx vahendusel. 3 xx xx ütluste kohaselt jäid Xxx Xxx ja Xxx xx 20.10.2015 nõuetekohaselt töötamise registris registreerimata, kuna töötajate registreerimisega tegeleb raamatupidaja xx xx, kes sai antud töötajate andmed xx xx käest. Töötajate registreeringu hilinemine võis xx xx arvates tuleneda e-maksuameti süsteemi viivitusest, antud töötajad võttis tööle xx xx. Kohtuvälise menetleja arvates teadis juhatuse liige xx xx oma kohustusest töötajad registreerida, kuid ei kontrollinud, kas töötajate tööle asumise hetkeks olid nad saanud registreeringu töötamise registris. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema, et töötajad on jäänud registreerimata. Seega ei teostanud xx xx piisaval määral ametialast järelevalvet töötajate registreerimise kohustuse täitmise üle, millega ta rikkus temal lasuvat kohustust, mis seisnes selles, et ta ei veendunud kõnesolevate töötajate registreeringute olemasolus ega võtnud tarvitusele piisavaid meetmeid selle kohustuse täitmise tööprotsessi kontrollimiseks ja selle nõutavale tasemele organiseerimiseks. Tegu
-2 lg.1 sätestab, et töötamise registreerimisel on kohustatud isikuks tööd võimaldav isik. Eeltoodust tulenevalt on eelnevalt mainitud isikute töötamise õigeaegsel registreerimisel kohustatud isikuks EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtub, et G.M oli EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ juhatuse liikmeks perioodil 30.08.2005 – 19.02.2016 ning xx xx perioodil 30.08.2005 – 27.07.2016. Alates 27.07.2016 kuni käesoleva ajani on EKG -IDA Ehitusgrupp OÜ juhatuse liikmeks G.M, kelle ütlustest nähtub, et just tema oli see, kes tegeles xxx objektil tööde juhtimisega ning edastas töötajate andmed raamatupidajale nende registreeringu pikendamiseks töötamise registris. Seega on täidetud alused G.M-i vastutusele võtmiseks
Väärteootsuse kohaselt on käesolevas asjas tõendatud, et xx xx ja G.M olid kontrollitaval perioodil EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ juhatuse liikmed. G.M-i tegevusetuse tulemusel pandi toime
sätestatud väärteokoosseisu tunnustele vastav tegu (maksuhalduri juures registreerimata jätmine). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kirjeldatud väärtegu on toime pandud EKG -IDA Ehitusgrupp OÜ huvides, kuna tegu on toime pandud juhatuse liikme poolt OÜ-l lasuva kohustuse täitmata jätmisega. Töötajate registreerimise kohustuse täitmata jätmisega on täidetud juriidilise isiku huvi ka selles, et juriidiline isik hoidis kokku ka ajalist ressurssi, mis oleks kulunud info korrektseks liikumiseks raamatupidajale, kelle kohustuseks oli vastavate kannete tegemine. EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ pani toime
lg.2 tunnustele vastava teo (töötajate maksuhalduri juures töötamise registris registreerimata jätmine) juhatuse liikme G.M-i poolt ja äriühingu huvides. G.M-i ütluste kohaselt jäid Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx xxx 25.11.2015 nõuetekohaselt töötamise registris registreerimata, kuna tegemist oli eelnevalt 4 registreeritud töötajatega, kelle registreeringut oli vaja töötamise registris pikendada, kuna tööd objektil venisid. G.M e dastas töötajate andmed raamatupidajale, kes pidi nende registreeringut töötamise registris pikendama. See, et töötajate andmed ei olnud töötamise registrisse õigeaegselt jõudnud, võis G.M-i arvates olla seotud tehnilise viivitusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul teadis G.M oma kohustusest töötajad registreerida, kuid ei kontrollinud, kas töötajate tööle asumise hetkeks on nad saanud registreeringu töötamise registris. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et töötajad on jäänud registreerimata. Seega ei teostanud G.M piisaval määral ametialast järelevalvet töötajate registreerimise kohustuse täitmise üle, millega ta rikkus temal lasuvat kohustust, mis seisnes selles, et ta ei veendunud kõnesolevate töötajate registreeringute olemasolus ega võtnud tarvitusele piisavaid meetmeid selle kohustuse täitmise tööprotsessi kontrollimiseks ja selle nõutavale tasemele organiseerimiseks. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §27 on õigusvastane selline tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud KarS-i, muu seaduse või rahvusvahelise tavaga. Käesoleva menetluse käigus pole õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS §33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. G.M-i süüdivuses pole kohtuvälisel menetlejal põhjust kahelda ning süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Vastavalt KarS §37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. TsÜS §27 lg.2 alusel loetakse eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada. EKGIDA Ehitusgrupp OÜ on äriregistrisse kantud 30.08.2005 ning kanne on käesoleva ajani kehtiv. Seega on EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ süüvõimeline. Rikutud õigusnorm on
Eeltoodu alusel panid EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ ja G.M toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mille eest on ette nähtud vastutus
Kahju ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole käesolevas asjas tuvastatud. Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse, et EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ on MTA poolt väärteomenetluse korras 04.09.2015
G.M on sama väärteomenetluse raames 04.09.2015
Tegemist oli 5 töötaja töötamise registrisse registreerimata jätmise eest määratud karistustega. Tulenevalt eeltoodust pidas kohtuvälise menetleja ametnik põhjendatuks töötajate registreerimata jätmise eest määrata EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ-le ja G.M-ile karistuseks rahatrahv suuruses, mis moodustab sanktsiooni ülempiirist alla ¼. Kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaadi abi Ilja Sipari esitas 30.08.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ ja G.M-i karistamise osas tühistada ning väärteomenetlus lõpetada. 5 Kaebuse kohaselt ei ole vaidluse all asjaolu, et töötajad olid eelnevalt töötamise registris registreeritud ja seda oli vaja pikendada, kuna tööd objektil venisid.
-6 lg.1 järgi saab tööd võimaldav isik töötamise registrisse tehtud vigast registrikannet elektroonselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamise, peatumise või lõpetamise kuupäevast alates. G.M oli töötajate töötamise lõppkuupäeva vea ilmnemisel kohe edastanud vastava korralduse EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ raamatupidajale ja viimane on ka vastavad parandused teinud. Asjaolu, et töötajate andmed ei olnud töötamise registrisse õigeaegselt jõudnud, võis olla põhjendatud tehnilise viivitusega. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas on väidetavad töökorralduses olevad puudused seotud juriidilise isiku huviga ehk võimaliku varalise või moraalse kasuga. Kaebuse esitaja hinnangul on kohtuvälise menetleja põhjendus väärteootsuses liialt lakooniline ja üldsõnaline ning selle alusel ei ole võimalik aru saada, mille alusel on tegu loetud toimepanduks juriidilise isiku huvides. Kaebuse kohaselt ei soovi selle esitajad asja arutamist kohtuistungil. Väärteomenetluse lõpetamise korral taotles kaitsja hüvitada kaebuse esitajale valitud kaitsjale makstud tasu. Maksu- ja Tolliamet oma 26.09.2016 kirjalikus vastuses nr.6-4/02325-4 nõustub väärteoasja menetlemisega kirjalikus menetluses. Oma vastuses märgib kohtuväline menetleja, et G.M on väärteomenetluses andnud ütlusi selle kohta, et töötajad olid eelnevalt töötamise registris registreeritud ja nende registreeringut oli vaja pikendada. Töötamise registri väljatrükkidest nähtub, et Xxx Xxx, Xxx xxx ja Xxx Xxx kohta on tehtud G.M-i nimel mitmeid kandeid, sealt on ka näha, et Xxx Xxxga lõpetati töösuhe 24.11.2015, Xxx Xxxga 16.11.2015 ja Xxx Xxxga 11.11.2015. Nimetatud töötajate ütlustest selgub, et nemad tegid tööd alates 17.09.2015 ning nende töösuhe ei olnud katkendlik või vahepeal peatatud. Hetkel, kui MTA ametnikud teostasid kontrolli, olid isikud tööl, kuid neil puudus registreering.
-6 lg.1 alusel on võimalik teha paranduskandeid, kuid sama sätte lg.2 sätestab, et kannet saab parandada üksnes kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel vastutava töötleja otsusega. Seega ei ole käesoleval juhul juttu paranduskannetest, vaid asjaolust, et töötajad oli töötamise ajal töötamise registris registreerimata. Samuti märgib kohtuväline menetleja, et tegi väärteomenetluse käigus päringu RMIT infosüsteemide hooldusosakonda, kust selgus, et 20.10.2015 ja 25.11.2015 infosüsteemis häireid ei esinenud. Pole olemas ka ühtegi tõendit selle kohta, mis kinnitaks, et töötamise registri kandeid on G.M-i poolt proovitud teha ebaõnnestunult. Töötamise register oli töökorras ja infosüsteemis ei esinenud rikkeid. Töötamise registri loomise ja seadustamise põhiliseks eesmärgiks on vähendada ümbrikupalga maksmist ning seeläbi tõhustada maksude laekumist riigile. Registreerimata töötajate omamine võimaldab maksta ümbrikupalka, millelt jäävad riigile tasumata sotsiaal- ja tulumaks. Eeltoodu alusel palub kohtuväline menetleja jätta üldmenetluse otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et kaitsja kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 6 Kõigepealt märgib maakohus, et kuigi kaebuse koostaja vandeadvokaadi abi Ilja Sipari on kaebuse sissejuhatuses märkinud, et ta on vaid ühe kaebuse esitaja kaitsja (ainsuses), märkimata seejuures, kumba kaebuse esitajat ta kaitseb, on kaebuse resolutiivosas kaitsja taotlenud väärteootsuse tühistamist mõlema kaebuse esitaja suhtes. Seetõttu käsitleb maakohus vandeadvokaadi abi kui mõlema menetlusaluse isiku kaitsjat. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluste isikute kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalused isikud ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Maksu- ja Tolliameti 26.09.2016 kirjalikust vastusest nr.6-4/02325-4 Viru Maakohtu 19.09.2016 päringule nr.4-16-6375 nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja menetlemisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule G.M-ile on karistus määratud
lg.1 järgi ja menetlusalusele isikule EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ-le
lg.2 järgi.
lg.1 näeb ette vastutuse maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest ja sama sätte lg.2 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et G.M ja EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ-d on karistatud töötajate töötamise registris registreerimata jätmise eest. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalused isikud olid kohustatud oma töötajad töötamise registris registreerima ja kas nad jätsid selle toimingu tegemata. Vastavalt
-1 lg.1 on töötamise register sama seaduse §17 lg.1 sätestatud registri alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. 7 Vastavalt
-2 lg.1 on töötamise registreerimisel kohustatud isikuks tööd võimaldav isik ja vastavalt sama sätte lg.2 on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima sama seaduse §25-1 lg.4 või lg.5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi. Eeltoodud sätetest tulenevalt oli tööd võimaldav isik (käesolevas väärteoasjas EKGIDA Ehitusgrupp OÜ, seaduslik esindaja G.M) kohustatud oma töötajad töötamise registris registreerima. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et töötajate Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx suhtes on G.M töötamise registris teinud korduvaid kandeid. Samadest materjalidest (MTA väärteotoimiku lk-d 29 – 31) nähtub üheselt, et Xxx Xxxga on tööleping lõpetatud alates 24.11.2015, Xxx Xxxga alates 16.11.2015 ja Xxx Xxxga alates 11.11.2015. Kontrolli teostamise ajal 25.11.2015 olid kõik kolm isikut EKGIDA Ehitusgrupp OÜ objektil tööl ja asja materjalidest ei nähtu, et töötajad oleksid teadnud oma töölepingute lõppemisest. Kontrolli teostamise seisuga 25.11.2015 ei olnud need kolm töötajat töötamise registrisse kantud. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et töötajad Xxx xxx ja Xxx Xxx töötasid EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ objektil alates 19.10.2015 ilma töölepinguta MTA väärteotoimiku lk-d 4 -11). Samadest materjalidest (lk-d 13 – 14) nähtub ka, et Xxx xx on töötamise registrisse kantud 20.10.2015 kell 15.42.39 (seletus töötajalt on MTA ametniku poolt võetud 20.10.2015 kell 15.05 – 15.15) ja Xxx Xxx on töötamise registrisse kantud 20.10.2015 kell 15.43.18 (seletus töötajalt on MTA ametniku poolt võetud 20.10.2015 kell 14.45 – 15.05), seega on töötajad töötamise registrisse kantud peale seda, kui MTA ametnik on tuvastanud nende töötamise EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ objektil. Nimetatud tuvastatud asjaolude üle käesolevas väärteoasjas vaidlust ei ole. Maakohus peab vajalikuks siinkohal rõhutada, et maakohtule esitatud kaebus käsitleb sisuliselt vaid töötajate Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx töötamise registrisse registreerimata jätmist, töötajate Xxx Xxxi ja Xxx Xxx registreerimata jätmist kaebuses ei vaidlustata. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusaluseid isikuid oli põhjendatult karistatud vastavalt
lg.1 ja 2 järgi, kuna nad rikkusid
Nende tuvastatud asjaoludega on kooskõlas ka kaebuse esitajate kaitsja seisukoht, mille kohaselt ta ei vaidlusta, et töötajad Xxx Xxx, Xxx xxx ja Xxx Xxx ei olnud kontrolli teostamise ajal töötamise registrisse kantud, kuid leiab, et tegemist oli vaid registreeringu pikendamise vajadusega, mitte uuesti registreerimisega. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu.
-6 lg.1 ja lg.2 võimaldavad teha paranduskandeid, kuid seda vaid üksnes kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel. Tõendeid selle kohta, et käesoleval juhul oli tegemist
-6 sätestatud vigase registrikandega, mis vajas parandamist, kaebuse esitajad maakohtule esitanud ei ole. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks rõhutada, et
ei tunne sellist väljendit, mida on oma kaebuses kasutanud kaitsja – pikendamise vajadus. Maakohus nõustub üldmenetluse otsuses tooduga ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et töötajad Xxx Xxx ja Xxx xx registreeriti töötamise registris peale MTA ametnike poolt kontrolli teostamist ning töötajad Xxx Xxx, Xxx xxx ja Xxx Xxx ei olnud MTA ametnike poolt kontrolli teostamise ajal 8 töötamise registris üldse registreeritud, siis üldmenetluse otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseisud käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärteod on menetlusaluste isikute poolt toime pandud ja nad on süüdi. Menetlusaluste isikute teod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Maakohus nõustub siinkohal ka kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses tooduga ja ei pea vajalikuks seda siinkohal korrata. Ülaltoodu alusel muutmata. tuleb üldmenetluse otsus rahatrahvide määramise osas jätta Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ja
Käesolevas väärteoasjas on üldmenetluse otsusega määratud menetlusalusele isikule G.M-ile
lg.1 sätestatud väärteo eest karistuseks rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses ja menetlusalusele isikule EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ
Otsuse kohaselt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud, kuid otsuse tegemisel arvestati, et EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ-d on 04.09.2015 väärteootsusega juba karistatud
lg.2 järgi rahatrahviga 400 € ning G.M sama otsusega
Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalustele isikutele määranud karistused tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra, arvestades siinkohal ka asjaolu, et mõlemat menetlusalust isikut oli vaid kuu ja kaks varem karistatud analoogsete väärtegude toimepanemise eest. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluste isikute süü
lg.1 ja lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuste määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumiste raskusastet ja menetluslauseid isikuid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada määratud rahatrahvide määradega. Maakohus peab vajalikuks ka märkida, et tavaolukorras peab iga järgnev karistus olema eelnevast suurem. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvide suuruste osas jätta muutmata. 9 Vastuseks kaebuse väitele võimaliku tehnilise vea kohta märgib maakohus, et tõendeid selle kohta ei ole menetlusalused isikud esitanud. Vastupidi, nagu nähtub kohtuvälise menetleja kirjalikust vastusest kaebusele, on nemad teinud järelepärimise RMIT infosüsteemide hooldusosakonda ning saanud vastuse, et 20.10.2015 ja 25.11.2015 häireid infosüsteemis ei esinenud. Vastuseks kaebuse väitele asjaolude kohta, et G.M ei tegutsenud juriidilise isiku huvides ja et juriidiline isik ei saanud töötajate töötamise registris registreerimata jätmise puhul mingit varalist või moraalset kasu, märgib maakohus järgmist. Kõik juriidilise isiku juhatuse liikme poolt juriidilise isikuga seoses teostatud toimingud tehakse ilmselgelt juriidilise isiku huvides. Väita, et juhatuse liige G.M ei toiminud oma tegevuses EKG-IDA Ehitusgrupp OÜ huvides, on asjakohatu. Töötamise registris töötajate registreerimata jätmine võimaldab ettevõttel maksta ümbrikupalka ning jätta tasumata sotsiaal- ja tulumaks, mis on otseselt seotud ettevõtte majandustegevusega. Samuti moonutab registreerimata jätmine otseselt hilisemaid rahalisi hüvitisi ja toetusi. Kuna menetlusaluste isikute kaebus tuleb jätta rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele ka kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamise osas. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.