3.
kohaselt peab T.S 5 (viie) päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse, mis on pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleis kättesaadav 20.01.2017 alates kella 15.00. Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud: 11.10.2016 koostatud väärteoprotokolli nr 20161011373402 kohaselt juhtis T.S 11.10.2016 kella 11.00 Harju Maakonnas Tallinnas Raua tn 53 vastas F.R Kreutzwaldi/Vase tn vahel, liikudes Vase tn suunas mootorsõidukit Nissan NV200 r/n XXXXkiirusega 56 km/h +/- 3 km/h, suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul 30 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 23 km/h. T.S rikkus
lg 5 p 3 nõudeid ja pani seega toime
03.11.2016 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse otsuse kohaselt on T.S väärteo toime pannud. Isiku juhitud sõiduki liikumiskiirus mõõdeti tehniliselt korras ja taadeldud seadmega, toimingu viis läbi selleks pädev ametnik. Karistuse määramisel võeti arvesse fakti, et T.S on 3 kehtivat karistust suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest, rahatrahvid ei ole avaldanud soovitud mõju. Otsuse alusel mõisteti T.S süüdi
Kohtule esitatud kaebuse sisu, kaebaja taotlus: Kaebaja väitel oli Raua tn-l, kiiruse mõõtmise kohas 30 km/h märk, ta vähendas selle märgi juures kiirust – teda on varem karistatud ning ta on end tugevalt kontrollinud. Politsei peatas ja ütles, et ta ületas kiirust, talle selgitati, et enne tema nähtud märki on samuti 30 km/h märk. Kaebaja sõnul kontrollis ta politseiniku väidet ning see on õige. Samas ei näinud ta märki, sest see on paigutatud ristmikule. Otse üle ristmiku sõites on märk nähtav, kuid tema tegi vasakpööret, jälgides samas jalakäijaid ning märk ei olnud tõesti nähtav. Kaebaja taotles eeltoodu tõttu paikvaatluse läbi viimist ja talle mõistetud karistuse kergendamist, sest tema süü ei ole nii suur, kui nähtub kohtuvälise menetleja otsusest. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde. Kaebaja kaitsja märkis kohtuvaidlustes, et kaebuse eesmärk ei ole taotleda kaebaja õigeks mõistmist vaid kohus peaks kõiki asjaolusid kaaluma – isik tegelikult püüdis kõiki piiranguid järgida, kuid ei pannud oma tähelepanematuse tõttu märki tähele. Arvestades kaebaja sõiduki ja kiirust mõõtnud ametniku paiknemist, ei saanud kaebaja politseiametnikku märgata. Kaitsja esmane taotlus oli juhtimisõiguse äravõtmise asendamine rahatrahviga, alternatiivselt taotles kaitsja otsuses märgitud karistuse kergendamist – isikule, kellelt ei ole varasemalt sõiduki juhtimise õigust ära võetud, on 1 kuu pikkune aeg täiesti piisav. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuvälise menetleja hinnangul on vaidlusaluses kohas lubatud suurim sõidukiirus 30 km/h igati põhjendatud ümbruskonnas asuva lasteaia ja kooli tõttu. Kaebajal on 2 kehtivat karistust kiiruse ületamise eest, rikkumised on toime pandud alates augustist 2016, s.o lühikese ajavahemiku vältel. Varasemate rikkumiste eest on määratud rahatrahvid, need ei mõjunud, seega on põhjendatud isikult juhtimisõiguse ära võtmine. Menetleja leidis, et kaebajale mõistetud karistust võib leevendada – isiku jaoks, kes töötab taksojuhina, on 1 kuu pikkune aeg piisav. Kohtu seisukoht: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VtMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja oma 03.11.2016 otsuses T.Segevuse õigesti kvalifitseerinud
lg 2 järgi, mis näeb ette mootorsõidukijuhi vastutuse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus ning kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendatud järgmised, faktilised asjaolud: 1) kaebaja juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit Nissan NV200 (vt kaebaja ütlused, 11.10.2016 kella 11.00 toimingu salvestuse andmed); 2) kaebaja liikumistrajektoor, s.o mööda F.R Kreutzwaldi tn-t, sooritades ristmikul vasakpöörde Raua tn-le (vt kaebaja ütlused); 3) F.R Kreutzwaldi ja Raua tn ristmikul asuva 30 km/h märgi paiknemine (paikvaatlus); 4) mõõdetud teelõigul oli lubatud suurim sõidukiirus 30 km/h (vt kaebaja ütlused, 11.10.2016 kella 11.00 toimingu salvestuse andmed); 5) kaebaja ületas mõõdetud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem, kui 23 km/h (vt 11.10.2016 kella 11.00 toimingu salvestuse andmed). Käesolevas menetluses oli kaebaja keskseks väiteks, et ta pani teo toime ettevaatamatusest, s.o tegemist ei ole tahtliku kiiruse ületamisega. Kohus, olles uurinud kõiki tõendeid kogumis ning läbi viinud paikvaatluse, nõustub kaebaja argumentidega. 21.12.2016 paikvaatlusel tuvastas kohus, et F.R Kreutzwaldi tn pidi ristmikul Raua tn-le suundumisel tuleb ristmikul sooritada vasakpööre. Enne pöörde sooritamist tuleb teed anda vastassuunast otse liikuda soovivad sõidukid ning samuti ristmikul Raua tn ületada soovivad jalakäijad, kellele põleb roheline tuli. Kohus möönab, et sõidukijuhi tähelepanu on tänu märgitud asjaoludele küll võrdlemisi hõivatud, kuid samas tuvastas kohus sündmuskohal üleselt, et mõistlikule ja tähelepanelikule juhile on 30 km/h märk siiski probleemideta nähtav. Paikvaatlusel osales ka kaebaja juhitud sõiduki kiirust mõõtnud politseiametnik, tunnistaja J. Loik, kes näitas sündmuskohal, kus ta kiirust mõõtis. Tunnistaja nõustus kaitsjaga, et nähtavust võisid piirata ka tee äärde pargitud autod. Kaitsja esitas kohtule väljatrükid kaardiserverist (koos kaitsja lisatud mõõtkavaga) kõrvutades väljatrükki ning sellel olevaid andmeid kohtule esitatud 11.10.2016 toimingu salvestuse väljatrükil olevate andmetega (kus nähtub mõõteseadme kaugus sõidukist hetkel, mil kaebaja sõiduki kiirus hakkas alanema), paikvaatlusel tuvastatuga, kaebaja ja tunnistaja ütlustega (kaebaja ütlused oma sõiduki ja politseiniku paiknemise kohta) nendib kohus, et kaebaja poolt kiiruse ületamine võis olla tingitud tähelepandamatusest. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu, seega ei tingi eeltoodu kaebaja õigeks mõistmist
Kohtu hinnangul ei eksinud kohtuväline menetleja 03.11.2016 otsuses karistusliigi valikul: kohtuistungil selgitas kohtuväline menetleja, et otsuse tegemise hetkel oli T.S 3 kehtivat karistust kiiruse ületamise eest, üks karistustest kustus vahetult enne väärteotoimiku kohtusse saatmist ning seetõttu on toimikus oleval karistusregistri väljavõttel kajastatud kaks kehtivat karistust. Vaatamata asjaolule, et kaitsja esitas kohtus maksekorraldused, mille kohaselt tasub T.S talle eelnevalt määratud rahatrahve kohtutäituri kaudu, on kohtu arvates T.S iseloomustavate andmete põhjal paslik nentida, et kaebaja on väga lühikese ajavahemiku vältel pannud toime kolm kiiruse ületamist (sh 11.10.2016 episood) ning olukorras, kus isikut on varasemalt mõjutatud kergemaliigilise karistusega on uuele rikkumisele samaliigilise meetmega reageerimine enam kui küsitav. Eeltoodu alusel nõustub kohus menetleja loogikaga selles, et T.S-i suhtes tuleb kohaldada mootorsõiduki juhtimise keeldu.
lg 2 sanktsiooni kohaselt võib mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kohaldada ühest kuni kuue kuuni. T.S selgitas kohtus, et töötab taksojuhina, s.o load annavad talle leiva. Kaebaja selgitas, et õiguse äravõtmine mõjutab oluliselt tema sissetulekuid ning harjumuspärast elukorraldust. Kohus möönab, et isikut, kellelt ei ole varem sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kohaldatud ning kelle töökoht on vahetult seotud sõiduki juhtimisega, mõjutab ka 1 kuu pikkune karistus võrdlemisi intensiivselt. Käesoleval juhul on kaebaja oma rikkumist tunnistanud, kahetsenud ning pannud teo toime ettevaatamatusest; kaebaja väited selles, et ta aeglustas kohe 30 km/h märki, mitte kiirust mõõtvat politseiametnikku nähes, on kooskõlas istungil uuritud tõenditega. Seetõttu leiab kohus, et T.S-ile mõistetud karistust võib leevendada, isikult võib juhtimisõiguse ära võtta ulatuses, millele osundasid ühiselt kohtuväline menetleja ja kaitsja. Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 03.11.2016 otsus väärteoasjas nr 2302,16,014608 tühistada osaliselt ja teha asjas uus otsus. Süüdi mõista T.S
lg 2 järgi ja karistada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 (üheks) kuuks.
kohaselt peab T.S 5 (viie) päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama juhiloa Maanteeametile. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.