4-17-332/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Viru Maakohus

1. veebruar 2017.a, Jõhvi kohtumaja 4-17-332 (2440,16,008246) Larissa Prokopenko Väärteoasi R.K kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Exxx Bxxx 13.12.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2440,16,
2. R.K, isikukood xxx, xxx Kaitsja: vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko, e-post: xxx Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskond, asukoht Rahu 38, Jõhvi. Menetlusalune isik/Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON
6. R.K taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Jätta R.K kaebus läbi vaatamata. Tagastada kaebus koos lisadega esitajale. Määrus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Määrus ennistamata jätmise osas edasikaebamisele ei kuulu, läbi vaatamata jätmise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud 16.01.2017 esitas R.K kaitsja kohtule kaebuse Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Exxx Bxxx 13.12.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2440,16,
7. Samuti taotles ta kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Taotluse kohaselt ei saanud R.K tulla alates 15.12.2016 Jõhvi otsuse kättesaamiseks, kuna ta elab ise xxx. Kuna isik ei kasuta e-posti ega e-toimikut ei saadetud talle otsust ka sinna. Samuti ei saadetud otsust tema kaitsjale, see saadeti talle alles 09.01.2017 tema päringu peale. Kohtu põhjendused Vastavalt VTMS § 114 lg 4, kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 1 Kohtunik tutvus väärteotoimikuga. Väärteoprotokoll on koostatud 15.11.2016 ning isikule samas ka kätte antud. Väärteoprotokolli kohaselt oli kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 15.12.
8. 30.11.2016 koostas R.K kaitsja Ksenia Kravtšenko vastulause 15.11.2016 väärteoprotokollile. Otsus oli koostatud 13.12.2016 ning kaebuse esitamise viimane päev oli 30.12.
9. Selle ajavahemiku kestel kaebust ei olnud esitatud. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 31.12.
10. R.K kaebuse esitamise tähtaeg on seega mööda lastud. Kaebuse esitaja palub kaebetähtaeg ennistada, kuna menetlusalune isik ei saanud otsust kaebetähtaja jooksul kätte. Vastavalt VTMS § 38 lg 1 järgitakse menetlustähtaegade ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Vastavalt KrMS § 172 mõjuval põhjusel möödalastud tähtaeg ennistatakse kohtu määrusega. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. jaanuari
12. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-152-05 ja
13. veebruari
14. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-5-07). Analüüsides kaebuses esitatud selgitusi tähtaja möödalaskmise kohta jõuab kohtunik järeldusele, et kaebajal puudus mõjuv põhjus, mille tõttu kaebuse õigeaegne esitamine oleks võinud osutuda võimatuks. Asjaolu, et isik elab teises linnas, ei ole kohtu hinnangul otsuse kättesaamise takistuseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis 3-1-1-83-08 asunud seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. R.K on antud juhul käitunud vastutustundetult, jättes otsusele järgi minemast, mis pole kuidagi ka põhjendatud. Samuti analüüsis kohus asjaolu, et ka R.K kaitsjale pole õigeaegselt saadetud epostiga või e-toimiku kaudu kohtuvälise menetleja otsust. Kaitsja ei saanud ise otsusele järele sõita, kuna viibib lapsehoolduspuhkusel. Asja materjalidest nähtub, et kaitsja on 30.11.2016 koostanud vastulause (lk. 34-37) väärteoprotokolli suhtes. Seega oli kaitsja teadlik otsuse tegemise kuupäevast. Vastulauses pole märgitud, et kaitsja palub saata väärteo asjas tehtav lahend temale kas e-posti või e-toimiku kaudu. Samuti ei lisatud vastulausele volikirja, mis näitaks, milliste toimingute tegemiseks on 2 kaitsjat volitatud. Volikirja esitas kaitsja kohtuvälisele menetlejale alles koos 05.01.2017 taotlusega otsuse väljastamise kohta. Kohtule jääb arusaamatuks, miks ei küsinud kaitsja otsust kohtuvälise menetleja käest kohe peale 15.12.2016, mil oli aru saada, et talle pole otsust saadetud, vaid tegi seda alles pärast otsuse jõustumist. Kohus leiab, et ka kaitsjal pole ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud esitada kaebust tähtaegselt. Taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta on põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu. Kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata. VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tahtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seoses sellega, et kohus jättis tähtaja ennistamata, jäetakse kaebus läbi vaatamata ning tagastatakse esitajale. ( allkirjastatud digitaalselt ) Larissa Prokopenko Kohtunik 3