← Eesti

4-16-7932/12

4-16-7932 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2016.a, Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-7932 (2315,16,009470) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Väärteoasi Z.O 01.11.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi XXXX’i 06.10.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2315,16,

  1. Kaebuse esitaja Z.O XXXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Kuiv , isikukood: XXX; elukoht: Kaebuse esitaja: Z.O Kaebuse esitaja esindaja: Maano Saareväli RESOLUTSIOON Z.O kaebus rahuldada osaliselt, tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi XXXX’i 06.10.2016.a otsus väärteoasjas nr 2315,16,009470 lisakaristuse kohaldamise osas ning teha uus otsus millega: Tunnistada Z.O LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle põhikaristuseks rahatrahv 215 (kakssada viisteist) trahviühikut, s.o summas 860 (kaheksasada kuuskümmend) eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras. 1 4-16-7932 Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi XXXX’i 06.10.2016.a otsuses väärteoasjas nr 2315,16,009470 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
  2. Vastavalt LS § 127 on Z.O kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Jätta Z.O poolt esindajale makstud tasu, tema enda kanda. Kohtuotsuse ärakiri anda Z.O-le, tema esindajale Maano Saareväljale ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati Z.O Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 alusel põhikaristusega rahatrahv 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ning lisakaristusega LS § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduk juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et Z.O 18.09.2016.a kell 14:35 ajal Maardus, Keemikute tn 1.km juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt väärteo toimepanemine Z.O poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Z.O on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti. 2 4-16-7932 18.09.2016.a mõõdeti Z.O alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0018, mille lõplik lugem oli 0,61 mg/l, laiendmääramatus +/0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,56 mg/l. Isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust mõõtnud ametnik oli läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe, mõõtevahend oli taadeldud ning mõõtmisel järgiti mõõtemetoodikat ning mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega mõõtetulemus on järgitav ning väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Oma sellise tegevusega rikkus Z.O LS § 69 lg 3 /Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem/ nõudeid pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et isiku suhtes tuleb kohaldada lisakaristust, kuivõrd karistus peab vastama isiku süü suurusele. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lg 1, määras kohtuväline menetleja Z.O-le karistuseks LS § 224 lg 2 alusel rahatrahvi 215 trahviühiku ulatuses, s.o 860 eurot ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise 5 (viieks) kuuks. KAEBUSE SISU 01.11.2016.a esitas Z.O esindaja kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi XXXX’i 06.10.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2315,16,009470 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kaebuse kohaselt puudub kohtuvälise menetleja otsuses põhjendus milline oleks menetlusaluse isiku süü suurusele vastav karistus konkreetse väärteo toimepanemise asjaolude ja süüdlase isiku puhul. Menetlusaluse isiku puhul ei esine olulist eripreventiivset vajadust lisakaristuse kohaldamiseks suuremas määras, kuivõrd isikul puuduvad varasemad karistused. LS § 224 sätestatud väärtegu on võimalik toime panna ettevaatamatusest, kohtuvälise menetleja on valesti järeldanud, et väärtegu on toimepandud tahtlikult. Juht lähtub oma terviseseisundi hindamisel oma kogemustest ja eelkõige enesetundest. Kuivõrd menetlusalusel isikul puuduvad karistused liiklusalaste õigusnormide rikkumiste eest, seega on tegemist üldjoontes õiguskuuleka liiklejaga. Puudub põhjus arvata, et menetlusalune isik ei oleks suuteline järeldusi tegema vaid põhikaristuslikust rahatrahvilisest karistusest ning et karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes põhi- ja lisakaristust koos kohaldades. Juhtimisõiguse kaotamine ohustab kaebaja töö jätkamise võimalusi, kuivõrd tema töökoht asub Tallinnas ning ta ise elab Jõelähtme vallas. Tema töökohustuste hulka kuulub muuhulgas ka autode kättetoimetamine klientidele, testsõidud, komandeeringud ja lähetused. Kaebaja palub rahuldada kaebus ning tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise osas. 3 4-16-7932 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja jäi esitatud kaebuse juurde, lisas et koos sõpradega jõi 5 liitrisest vaadist Saaremaa õlut õhtu jooksul 2,5 kuni 3 liitrit ning peale veel veini. Magama läks kuskil kella 2 ajal, hommikul ei tundnud, et oleks olnud purjus või pohmell. Enne sõitma asumist tegi aias veel kuskil 5 tundi tööd, tundis ennast adekvaatsena, oli üllatunud, et kontrollimisel tuvastati joove. Kaebaja esindaja jäi esitatud kaebuse juurde ning lisas, et kohtuvälise menetleja otsuses süüteo subjektiivsele küljele antud kategooriline hinnang, et tegemist on tahtliku süüteoga ei ole tõendatud. Z.Osus autorooli iseenda ekslikku subjektiivset hinnangut silmas pidades pahaaimamatult. Tema käitumine ei anna alust oletada, et ta suhtuks seadustesse või liikluskorda ülekäe või hooletult. Kaebaja esindaja palus kaebus rahuldada ning tühistada lisakaristus. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et arvestades menetlusaluse isiku organismist leitud alkoholikogust, ei saanud see olla temale tundmata. Kohusetundlik juht veendub oma terviseseisundis enne sõitma asumist. Isikud, kes hindavad oma terviseseisundid nii vääralt nagu kaebaja, on liikluses ohtlikud. Määratud karistus toime pandud väärteo eest on õiglane ja proportsionaalne, ei esine alust kaebuse rahuldamiseks. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Z.O kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi XXXX’i 06.10.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2315,16,009470 tuleb rahuldada osaliselt ning määratud lisakaristust tuleb vähendada ning seda järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et Z.O juhtis juhile keelatud seisundis mootorsõidukit. Antud asjaolu tõendavad eelkõige tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt oli Z.O väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,56 mg/l. Samuti tõendab alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati Z.O sõiduki juhtimiselt, kuna ta oli joobeseisundis. Riigikohus on 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10 sedastanud, et kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu 4 4-16-7932 üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohast lähtudes ei hakka kohus väärteoasjas esitatud materjale üle kordama, kuna Z.O poolt keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on väljaspool vaidlust. Samas peab kohus analüüsima kaebuses esitatud järgmisi väiteid. Kaebuse kohaselt pani Z.O mootorsõiduki joobes juhtimise toime ettevaatamatusest, mitte tahtlikult. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kui isik teadlikult tarvitab alkoholi ning asub seejärel juhtima mootorsõidukit, veendumata, kas tema tervislik seisund lubab mootorsõiduki juhtimist, paneb teo alati toime tahtlikult. Z.O kinnitas kohtus, et ta tarvitas õhtul 2,5 kuni 3 liitrit õlut ja lisaks veini. Hommikul tundis ennast väsinuna, enne sõitma asumist oli teinud tööd, tundis ennast adekvaatsena, samas ei kontrollinud enda tervisliku seisundit, arvas et on kaine. Z.O tuvastati 0,56 mg/l joove. Käesoleval juhul pani Z.O teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et oli eelneval õhtul tarvitanud suures koguses erinevat liiki alkoholi, samas ei veendunud ta täie kindlusega., et tal joovet ei ole. Asjaolu, et Z.O tundis ennast kainena ja adekvaatsena, ei anna alust järeldamiseks, et ta oli kaineks saanud. Antud asjaolu näitab ka see, et Z.O kinnitas kohtus, et õhtul magama minnes ei tundnud ta ennast üldse purjus olevat, samas oli ta tarvitanud suures koguses alkoholi. Kohtu hinnangul Z.O jättes 100% veendumata, et tema tervislik seisund võimaldab mootorsõiduki juhtimist ning juhindudes ainult oma sisetundest, pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses sedastatud seisukohaga. Kaebaja on selgitanud kaebuses, et juhtimisõiguse kaotamise korral kaotab ta töö. Kohtuistungil on kaebaja omakorda märkinud, et ta ei ole oma tööandjale veel oma väärteost rääkinud ning tal on võimalik oma tööd korraldada sedasi, et ta ei pea omama juhtimisõigust. Seega on kaebaja esitatud väide paljasõnaline, ei ole teada, kas kaebaja kaotab oma töö. Kaebaja on esitanud kohtule ka tõendeid, millest nähtuvalt on teda mitmeid kordi tunnustatud väga hea müügimehena. Kuivõrd kaebaja näol on tegemist sedavõrd hea töötajaga, on kindlasti võimalik saavutada mingisugune kokkuleppe tööandja ja töötaja vahel. Seega kaebaja väide töökoha kaotamise osas on paljasõnaline. Kaebaja on kaebuses juhtinud tähelepanu, et tal ei ole võimalik ilma juhtimisõiguseta tööl käia. Samas kohtuistungil selgitas kaebaja, et lähim bussipeatus asub tema kodust 1,7 km kaugusel, millele lisandub kuskil 400 m. Tallinnasse käib nii buss kui ka marsruuttakso. Kaebusele on esitatud tõmmised, millest nähtuvalt asub lähim bussipeatus kaebaja elukohast kuskil 2,5 km kaugusel. Sellise vahemaa läbimiseks kulub jalgsi kuskil 30 minutit. Avaliku info kohaselt on ühendus Tallinna ja Maardu vahel väga hea, keskmiselt iga 15 minuti järel väljub mõni buss või marsruuttakso. Seega on kaebajal võimalik käia tööl, omamata seejuures juhtimisõigust. Kohus nõustub, et autoga on kindlasti mugavam tööl käia, samas on ei takista juhtimisõiguse puudumine töö tegemist. Lisaks kinnitas kaebaja kohtus, et tema abikaasal on olemas juhtimisõigus ning samuti on neil olemas korter Lasnamäel. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja põhjendustega, et lisakaristuse kohaldamine on vajalik. Z.O tuvastati 0,56 mg/l joove, mis on LS § 224 lg 2 mõttes üle keskmine joove. Kui Z.O oleks asunud mootorsõidukit juhtima natukene varem, on järeldatav, et tal oleks tuvastatud juba kriminaalne joove. Seega Z.O süü on üle keskmise ning karistus peab vastama süü suurusele. Raskeima karistuse näeb LS § 224 lg 2 ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Keskmine rahatrahv oleks seega 150 trahviühikut, arvestades, et Z.O-le süü on üle keskmise, peab ka rahatrahv olema üle keskmise. Seega kohus leiab, et rahatrahv 215 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ning ei kuulu tühistamisele. Kohtuväline menetleja arvestas isiku kahetsusega, kui kergendava asjaoluga. Sanktsiooni kohaselt on võimalik karistuseks määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut, s.t et maksimaalne rahatrahv oleks võinud olla 1200 eurot. Samuti oleks politsei võinud kohtult põhikaristuseks taotleda aresti määramist. Lisakaristuse osas oleks maksimaalne tähtaeg olnud 5 4-16-7932 juhtimisõiguse kaotamine üheksaks kuuks. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga lisakaristuse osas. Kuigi lisakaristuse kohaldamine on vajalik, kuna Z.O tuvastati sedavõrd kõrge joove, ta hindas oma seisundit sedavõrd valesti. Peab lisakaristuse kohaldamisel arvestama siiski asjaoluga, et Z.O pole varasemalt liiklusalaste süütegude toimepanemiste eest karistatud. Samuti pole kohtuväline menetleja oma otsuses põhjendanud lisakaristuse tähtaja pikkust. Riigikohus on sedastanud 18.06.2015.a otsuses nr 3-1-1-59-15, et isikule mõistetud põhi- ja lisakaristus peavad koosmõjus vastama isiku süüle. Kohtu hinnangul on õigustatud lisakaristuse kohaldamine LS § 224 lg 3 p 1 sätestatud miinimummääras, s.o 3 kuuks. Kohus arvestas seejuures mõistetud põhikaristuse suurust, tuvastatud alkoholikogust kaebaja organismis ning eelnevate karistuste puudumist. Sellest tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, vähendades Z.O-le määratud lisakaristust miinimummäärani. Kohus rahuldab esitatud kaebuse osaliselt. Kohus juhindus V™S § 132 p 2, § 133, § 134, § 135, §
  3. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.