, § 203, § 205 Toimepanemise aeg ja koht: 12.11.2016 kl 17.20, Sõpruse pst, Tallinn Kaebuse esitaja J.D (isikukood XXX, elukoht: XXXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht puudub) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Määrata J.D-le Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 12.11.2016 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,16,016327
ja § 205 järgi kvalifitseeritud väärtegude lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel ning
järgi kvalifitseeritud väärteo eest väiksemat rahatrahvi ning selle ositi tasumisele määramist. Kohtuväline menetleja on esitanud Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 6), milles on arvamusel, et alused kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ja karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1 [RT I, 24.07.2012, 1 – jõust. 27.07.2012] kood 101 lg 2 sätestatu kohaselt registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt. Kood 101 kohustab M ja N kategooria sõidukil peab ühe registreerimismärgi kinnitama sõiduki ette ja teise direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Kuivõrd kaebaja kasutuses olev sõiduk BMW 320 registreerimismärgiga XXXX on Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt kantud liiklusregistrisse 2001 aastal M1 kategooria sõidukina, kuulub nimetatud sõiduk MKM määruse alusel kategooriasse, millel peavad registreerimismärgid olema nõuetekohaselt kinnitatud nii ees kui ka taga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja on toime pannud
lg 1 ja MKM 13.06.2011.a määrus nr 42 lisa 1 kood 101 nõuete rikkumise ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
järgi.
lg 2 sätestab, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
Enam kui 20 aastat vana sõiduk, millel on tehnonõuetele vastavuse kontroll juba pikemat aega läbimata on enamasti spetsialistide poolt tehniliselt kontrollimata ning sellise sõiduki osalemine liikluses ohustab nii juhti ennast kui ka teisi liiklejaid sh ka jalakäijaid, sest sellise kontrollimata sõiduki käitumine liikluses on ettearvamatu.
lg 3 sätestab, et registriandmete muutmiseks peab mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Kohtuväline menetleja leiab, et
, § 203 ja § 205 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest karistuste mõistmisel tuleb vältimatult arvestada ka üldpreventiivsete aspektidega: sellised rikkumised on levinud ning õiguskaitseorganitel tuleb vastavalt reageerida. Määratud karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toimepandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemistest. Kohtuväline menetleja on enne karistuse määramist hinnanud menetlusaluse 2 isiku süü tunnistamist ja leidnud, et see on tõsiseltvõetav ning sellega, kui kergendava asjaoluga arvestanud. Karistus on teopõhine ehk esmalt tuleb arvestada toimepandud süüteo asjaolusid ja seejärel alles süüdistatava isikut. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-43-06 p 13.1 asunud seisukohale, et karistusõigus on suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale – karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata, rahatrahvi ositi tasumisele määramisele kohtuväline menetleja ei vaidle vastu. Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 1-3, 6). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud J.D kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. J.D ei vaidlusta asjaolu, et juhtis kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit BMW320 registreerimismärk XXXX. 12.11.2016 koostatud kiirmenetluse otsuse (VT lk 1) kohaselt juhtis J.D 12.11.2016 kell 17:20 Sõpruse pst (Ehitajate tee bussipeatus) Tallinnas tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit BMW320 registreerimismärk XXXX, juhtis mootorsõidukit, mis oli kehtestatud korras ümberregistreerimata, sõiduki omanik ei ole registreerimisandmete muutmiseks esitanud maanteeametile nõuetekohast taotlust viie tööpäeva jooksul alates sõiduki omandamisest ning juhtis mootorsõidukit, millel puudus riiklik registreerimismärk sõiduki esiosal, numbrimärk oli paigaldatud esimese tuuleklaasi taha. Menetlusalune isik rikkus
lg 2, MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 6 nõudeid,
lg 3, MKM 03.03.2011 määruse nr 19 § 7 lg 1,
lg 1, MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 101 ning pani toime
, § 203, § 205 kvalifitseeritavad rikkumised.
lg 2 järgi peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
lg 3 kohaselt peab registriandmete muutmiseks mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.
lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt 3 lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. V™S § 56 lg-st 4 tuleneb, et kui menetlusalune isik ei ole ütlusi või allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta andnud, ei saa kohaldada kiirmenetlust, vaid tuleb alustada üldmenetlust. Kiirmenetluse otsusel (VT tl 1) on J.D allkiri V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumise kohta. J.D on nõustunud kiirmenetlusega, mida tõendas oma allkirjaga, s.o rikkumise asjaolud on selged. 09.12.2016 koostatud Maanteeameti vastus ning lisad (taotlus sõiduki registreerimiseks registriandmete muutmiseks ja registrist kustutamiseks, 05.11.2016 koostatud müügileping, 30.08.2016 koostatud müügileping, 23.03.2015 koostatud müügileping, sõiduki registreerimistunnistus VT tl 4-12) kinnitavad, et 12.11.2016 oli sõiduki BMW 320I VIN-kood XXXX registreerimismärgiga XXXX registrijärgne omanik XXXX, alates 21.11.2016 on sõiduki registrijärgne omanik J.D. Sõiduk oli esitatud 23.05.2015 tehnonõuetele vastavuse kontrolli ülevaatuse punkti XXXXOÜ, kontrolli otsus tehniliselt korras ja ülevaatus kehtis kuni 05.2016. MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 3 lg 4 kohaselt võib sõiduki, sõltumata selle registreerimiskohast, esitada korralisele ja erakorralisele ülevaatusele mis tahes ülevaatuspunkti, millel on õigus teostada selle kategooria sõiduki korralist ja erakorralist ülevaatust. Korduvülevaatuseks peab sõiduki esitama samasse ülevaatuspunkti, kus korduvülevaatus määrati. MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 3 lg 6 kohaselt loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks piiratud ulatuses kasutamiseks kui ilma kehtiva ülevaatuseta sõidukil ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid omal jõul sõitmise ning sõiduks tohib liikuda ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti või Maanteeameti liiklusbüroosse või tagasi garažeerimiskohta. 12.11.2016 seisuga puudus sõidukil kehtiv tehnonõuetele vastavuse kontroll tehnoülevaatuse tulemusega (viimane tehnonõuetele vastavuse kontroll toimus 23.05.2015 XXXXOÜ´s, ülevaatus kehtis kuni 05.2016 VT tl 4) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 [RT I, 24.07.2012, 1 – jõust. 27.07.2012] kood 101 lg 2 kohaselt registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt. Kood 101 lg 1 kohaselt peab M ja N kategooria sõidukil ühe registreerimismärgi kinnitama sõiduki ette ja teise direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. J.D kasutuses olev sõiduk BMW 320 reg märk XXXX on Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt kantud liiklusregistrisse 2001 aastal M1 kategooria sõidukina (VT tl 13-16) seega kuulub sõiduk BMW 320 reg märk XXXX MKM määruse alusel kategooriasse, millel peavad registreerimismärgid olema nõuetekohaselt kinnitatud nii ees kui ka taga. Kohus on seisukohal, et
, § 203, § 205 nõuete rikkumine on aset leidnud, J.D poolt pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega (12.11.2016 kl 17:20 koostatud kiirmenetluse otsus, CD-plaat, 08.12.2016 koostatud Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri, Korrakaitsebüroo, Liiklusjärelevalvekeskuse, liiklusmenetlustalituse selgitustaotlus, 09.12.2016 koostatud Maanteeameti vastus, taotlus sõiduki registreerimiseks registriandmete muutmiseks ja registrist kustutamiseks, 05.11.2016 koostatud müügileping, 30.08.2016 koostatud müügileping, 23.03.2015 koostatud müügileping, sõiduki registreerimistunnistus). KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohus tuvastatuks J.D käitumises tahtluse. Menetlusalune isik teadis, et tal on esitamata Maanteeametile nõuetekohane taotlus ning 05.11.2016 ostetud mootorsõiduk BMW320 registreerimismärk XXXX (05.11.2016 koostatud müügileping VT tl 8) on ümberregistreerimata, sõidukil puudus riiklik registreerimismärk sõiduki esiosal 4 (numbrimärk oli paigaldatud esimese tuuleklaasi taha) ning puudus kehtiv tehnonõuetele vastavuse kontroll.
kohaselt karistatakse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
kohaselt kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
kohaselt riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 12.11.2016 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,16,016327
Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri õiendist (VT toim lk 17) nähtub, et J.D on varasemalt kahel korral väärteokorras karistatud (25.02.2016 ja 22.09.2016). Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kõigi endal lasuvate kohustuste täitmiseks ning endal vajaliku sissetuleku tagamiseks peab isik ise valima käitumisviisi, mis tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul, s.o 53,20 eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.