Obsah (8)

§ 224§ 234§ 91§ 38§ 90§ 201§ 69§ 200

4-17-665 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. märts 2017,Tallinn Väärteoasja number 4-17-665 (2317,17,000353) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusse

§ 224lg 2 ja § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 224lg 2 alusel karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

2. I.N süüdi tunnistada

§ 234lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks arest 15 (viisteist) päeva. 3. Kar

S § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest kokku 30 (kolmkümmend) päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega tuleb asenduskaristusena menetlusalusel isikul teha üldkasulikku tööd 30 (kolmkümmend) tundi.

1. KarS § 69 lg 3 alusel määrata 30 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 6 (kuus) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasulik töö peab olema tehtud hiljemalt 16.09.
3. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus karistust täideviiva ametniku taotlusel pöörata KarS § 69 lg 6 kohaselt aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Karistust täideviivaks ametnikuks on Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametnik. (Pärnu mnt 142, tel 6637056, 6637076). Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva 1 jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 02.03.
4. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 14.01.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1426990 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 14.01.2017 kell 03.06 peeti Pärnu mnt 463a maja juures kinni sõiduk Subaru Impreza registreerimismärgiga XXXX, mida juhtis I.N, kes juhtides mootorsõidukit tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga, kes juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg/l ja kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt

§ 91lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 38

lg 1, § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid ja kohustusi ja pani toime

§ 234lg 1; § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärteod.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistused on arusaadavad ja tunnistab end süüdi. Politsei peatamismärguande eiramine tuli paanikast, sõitis edasi, siis jooksis autost välja ja tuli pärast tagasi. Sõitmise kohta selgitas, et parklas driftis, kui nägi punast-sinist vilkurit, siis sõitis minema. Juhtimisõigust ei ole senini, peab aasta ootama, kuid siis tuleb jälle uus asi ja lükkub edasi. Tarvitas poolteist purki õlut, siis pidi driftima, et sõber filmib kuidas ta küljega tuleb. Kaitseväes on ajateenijana mai lõpuni, siis plaanib tagasi tööle minna. Auto oli tema enda oma, kuid omanikuvahetus oli registreerimata, sest oli kaitseväes. Sõiduk on müüdud. On järeldused teinud, saab aru missugused võinuks tagajärjed olla. On kursis liikluses toimuvaga, teab õnnetustest. Ei oska öelda kuidas karistama peaks. Arest väga meeldiv ei oleks. On teadlik, et kolmel korral aasta jooksul sõiduki juhtimisõiguseta juhtimisega kaasneb kriminaalkaristus. Kohtuvälise menetleja ettepanekuga karistuse asendamise osas on nõus ja teeb üldkasuliku töö tunnid ära kohe kui kaitseväeteenistus on lõppenud. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles

§ 234

lg 1 järgi karistada keskmises määras, so 15 päeva,

§ 224

lg 2 ja § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude eest ühe teona

§ 224lg 2 järgi keskmises määras, so 15 päeva.

Kokku 30 päeva. Leiab, et on võimalik sel korral veel asendada üldkasuliku tööga, mille tegemiseks anda aega 6 kuud kohtuotsuse tegemisest, kuivõrd menetlusalune isik on ajateenistuses. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, sh indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükki, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust 15.05.2015, sõiduki hoiukohta teisaldamise akti, Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi väljavõtet, mille kohaselt andmebaasist I.N kehtivaid juhilubasid ei leitud ning karistusregistri andmeid, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Väärteoprotokollist nr AB1426990 nähtuvalt peatati 14.01.2017 Tallinnas Pärnu mnt 463a maja lähedal kinni sõiduk Subaru Impreza registreerimismärgiga XXXX, mida väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt juhtis I.N. Sõidukijuhi isiku kontrollimisel Maanteeameti andmebaasist ilmnes, et sõidukit juhtinud I.N puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Peale selle tuvastati, et menetlusalust isikut on 15.05.2015 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud

§ 91

lg 2 p 2 ja 3 alusel, 2 s.o kuivõrd oli kahtlust arvata, et isiku väljahingatavas õhus on alkoholi lubatust rohkem ja isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega juhtis menetlusalune isik väärteo toimepanemise ajal mootorsõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning isikuna, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, olles üheselt teadlik keelu rikkumisest.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt vastavalt

§-le 91. Vastavalt

§ 201

lg-le 2 karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Väärteoasjas on üheselt tuvastatud, et menetlusalusel isikul puudus mootorsõiduki juhtimise ajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus nagu ka see asjaolu, et teda on eelnevalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad

§ 201lg 2 ettenähtud väärteo tunnused.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus 14.01.2017 teadlikult ja tahtlikult

§ 90

lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keeldusid ning pani sellega toime

§ 201lg 2 ettenähtud väärteo.

Lisaks süüdistatakse menetlusalust isikut ka

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises.

Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 14.01.2017.a kell 03.29 kuni 03.34 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 EST nr ARDM-0085 (taatlemistunnistuse nr TTRC-1600156). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,44 ja 0,46 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades on lõpptulemus 0,39 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt

§ 69

lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus 14.01.2017 mitte vähem kui 0,39 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta

§ 69lg 3 sätestatud keeldu.

Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,39 mg/l, siis pidi menetlusalune isik kohtu arvates täiesti kindlalt teadma oma juhile keelatud seisundit nii teadmise, enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on süüteod toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus 14.01.2017

§ 69

lg 3 sätestatud keeldu ja sellega pani toime

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo.

Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut ka

§ 234

lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtlikus eiramises. Väärteotoimikust ja menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt ei peatunud menetlusalune isik peatumismärguandele, vaid sõitis edasi ja peatumise järgselt põgenes sõidukist, kuivõrd politseid nähes tekkis paanika. Vastavalt

§ 38

lg 1 sätetele on juht 3 kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seaduses või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.

§ 200

lg 1 p 3 kohaselt annab liiklusjärelevalve teostaja peatamise märguande ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Käesoleval juhul anti sõidukit juhtivale menetlusalusele isikule peatumismärguanne

§ 200

lg 1 p 3 sätestatud korras ning vastavalt

§ 38

lg 1 sätetele oli sõidukit juhtinud menetlusalune isik kohustatud sõiduki peatama. Menetlusalune isik seda aga ei teinud, vaid asus politsei eest põgenema. Kohtu hinnangul on tegemist kavatsetult toime pandud süüteoga, sest sõidukijuhil on kohustus peatumismärguande saamisel sõiduk peatada, kuid menetlusalune isik seda ei teinud. Seega rikkus menetlusalune isik

§ 38

lg 1 sätestatud kohustust ning pani sellega toime

§ 234lg 1 ettenähtud väärteo.

Karistuse mõistmine

§ 201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

§ 224

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 234

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärtegude asjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale

§ 201

lg 2 ja § 224 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette

§ 224

lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada

§ 224lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel.

Kuivõrd

§ 234

lg 1 järgi inkrimineeritav tegu on ei näe ette vastutust mootorsõiduki juhtimise eest, millega kaasnes õigusvastane käitumine, on tegemist eraldi teoga ja sellise süüteo eest tuleb mõista eraldi karistus. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isik toime pannud kolm väärtegu. Seega hindab kohus menetlusaluse isiku süüd väärtegude kogumis küllaltki suureks. Kuivõrd

§ 224

lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, so rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmist. Kuivõrd menetlusalusel isikul juhtimisõigus senini puudub, ei ole võimalik temalt põhikaristusena juhtimisõigust ära võtta. Lisaks sellele on menetlusalune isik kaitseväes ajateenistuses, mistõttu puudub tal ka püsiv sissetulek. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Puutuvalt

§ 234

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mõistetavasse karistusse, siis on selle väärteo eest ette nähtud samasugused karistuse liigid nagu ka

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo eest.

Kuna kohus on juba asunud seisukohale, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole 4 võimalik kohaldada ei rahatrahvi ega ka juhtimisõiguse äravõtmist, tuleb ka

§ 234

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest kohaldada menetlusaluse isiku suhtes aresti. Karistuse määra arvestamisel asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud kolm väärtegu, kusjuures ühe teoga sellise väärteo, mis vastab kahele kvalifikatsiooni normile. Seega saab

§ 224

lg ja § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude kogumis hinnata süüd üle keskmise suureks. Puutuvalt

§ 234lg 1 ettenähtud väärteosse, siis tegemist on keskmise süüga.

Sellest tulenevalt tuleks

§ 224

lg 2 järgi karistada menetlusalust isikut karistusega, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ning

§ 234

lg 1 ettenähtud väärteo eest tuleks mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määra. Kuivõrd menetlusalune isik on temale süüks arvatud tegusid kahetsenud nii kohtuvälisel menetlusel kui ka kohtuistungil, leiab kohus, et tegemist on kergendava asjaoluga ning kohus peab võimalikuks kohaldada mõlema süüteo eest karistust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus teiseliigilise väärteo toimepanemise eest ning trahv on tasutud. Kuigi menetlusaluse isiku suhtes on varasemalt kohaldatud ka aresti, mis on asendatud üldkasuliku tööga, on menetlusaluse isiku väidete kohaselt üldkasulik töö tehtud koheselt peale otsuse tegemist. Seega on nimetatud karistus kustunud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalust isikut tuleb kohelda kui isikut, keda ei ole varem arestiga karistatud. Kuna kohtuväline menetleja taotles aresti kohaldamist ja selle asendamist üldkasuliku tööga ning menetlusalune isik nõustus üldkasuliku töö tegemisega asenduskaristusena, leiab kohus, et menetlusaluse isiku karistusandmeid arvestades võib mõistetava aresti asendada üldkasuliku tööga. Kuna menetlusalune isik vabaneb ajateenistusest kolme kuu pärast, siis on kuni 2017 maikuu lõpuni üldkasuliku töö tegemine välistatud. Seetõttu peab kohus vajalikuks määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5