4-16-6867 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-6867 (2330,16,003448) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Marjet Metskaev Tõlk Riina Palmi Menetlusalune isik A.O, isikukood: xxx, elukoht töökoht puudub Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida politseijaoskond, Vahtra 3, 21003 Narva. Väärteoasi A.O kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 02.09.2016 otsusele väärteoasjas nr 2330,16,003448 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: A.O Kohtuvälise menetleja esindaja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino Kohtuistungi toimumise aeg
- jaanuar 2017 RESOLUTSIOON xxx, prefektuuri Narva juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135 ja § 155-156 Jätta A.O kaebus rahuldamata ning Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 02.09.2016 otsus väärteoasjas nr 2330,16,003448 A.O karistamise kohta Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel karistusega juhtimisõiguse äravõtmine 6 (kuueks) kuuks, muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
- MAAKOHUS TUVASTAS A.O esitas 20.09.2016 Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri 02.09.2016.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,16,003448 peale, millega karistati A.O Liiklusseaduse § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot ning Liiklusseaduse §227 lg 5 p 3 alusel määrati lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt 05.08.2016.a kell 19.44 Narva linnas, A.Puškini 49 maja juures, A.O juhtis mootorsõidukit ning ületas lubatud kiirust mitte vähem, kui 77 km/h võrra. 1.1 Kaebuse esitaja seisukohad Otsus vaidlustatakse osaliselt, lisakaristuse määramise osas, füüsilisest isikust menetlusaluse isiku A.O poolt alljärgnevatel motiividel: Ta tunnistab end süüdi ning kahetseb tehtud. Ta on töötu ning teeb juhutöid teistes Eesti linnades, auto on tema ainus vahend leiva teenimiseks. Tema ema on haige ning ta peab teda tihti viia Tallinna ambulatoorse ravi saamiseks. Kõik rahatrahvid on tal kinni makstud ning viimase aasta jooksul ta ei pannud toime mitte mingeid liikluseeskirja rikkumisi. 1.2 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust kaebusele. 1.3 Kohtuistung Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kirjalike seisukohtade juurde ning andis ütlusi selle kohta, et praegu ta on praktikal ettevõttes, mis tegeleb varuosade veoga, praegu õpib alles. Käib koos nendega ladudes ja edaspidi saab selles ettevõttes ametliku töö. Ta on nõus maksma suuremas summas trahvi, et juhilubade äravõtmise tähtaeg oleks natuke väiksem. Kahetseb täielikult, et ületas kiirust. See on tema esimene kiiruseületamine ja kohe on nii suur karistus määratud. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et A.O väärteoasjas tehtud otsus ei kuulu tühistamisele või muutmisele. Kohus avaldas toimiku materjalid: lk 1 - kaebus, lk 7-8 - karistusregistri väljavõte, lk 15 – väärteoprotokoll, lk 16 – isiku kinnipidamise protokoll, lk 17 - kiirusemõõturikasutamise protokoll, lk 32, 22-23 - allkiri selle kohta, et xxx sai politseilt autovõtmed ning samuti auto Saab xxx, lk 25 - otsus väärteoasjas, lk 26 - videoplaat videosalvestusega VID00173, kus on märgitud väärteoasja nr ja kirjutatud A.O Saab xxx 5 aug 2016 kell 19.44, lk 72 – tõend, kust nähtub, et A.O on praktikas (sõidukijuht-ekspediitor) OÜ Devlacar alates 01.12.2016 kuni 01.02.
- KOHTU SEISUKOHT 2
(2)a. Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud väärteotoimikus kogutud materjale, jõuab kohus seisukohale, et A.O kaebus Ida Politseiprefektuuri otsuse peale ei ole põhjendatud ja nimetatud otsus tuleb jätta muutmata. Kohus on seisukohal, et väärteoprotokolliga, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ning A.O enda ütlustega on tõendatud see faktiline asjaolu, et 05.08.2016.a kell 19.44 Narva linnas, A.Puškini tänaval, A.O juhtis mootorsõidukit ning ületas lubatud kiirust mitte vähem, kui 77 km/h võrra. Väärteoprotokolli kohaselt 05.08.2016.a kell 19.44 Narva linnas, A.Puškini tänaval, A.O juhtis mootorsõidukit ning ületas lubatud kiirust mitte vähem, kui 77 km/h võrra. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h, seadme lugem oli 131 km/h, mõõtmise laiendmääramatus on -+ 4 km/h; autojuhile näidati seadme tablool fikseeritud näitu; seade on testitud ning oli töökorras. Kohus asub seisukohale, et A.O pani lubatud kiiruse ületamise toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et A.O teadis, et ta ületab lubatud kiirust ning tahtis või vähemalt möönis seda, kuna tema poolt toimepandud kiiruse ületamine on niivõrd oluline (77 km/h võrra), et tema ei saanud seda kogemata või juhuslikult toime panna. Seega, A.O oma tegevusega on täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et A.O süüaste on väga suur kuna ta ületas lubatud sõidukiirust asulasisesel teel rohkem, kui kahekordselt. b. Vastavalt Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet, pani A.O toime mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise 77 km/h võrra, st Liiklusseaduse § 227 lg 4 ettenähtud väärteo, mida karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 kohaselt ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuni 12 kuuni. Kohtuvälise menetleja poolt oli A.O-le määratud põhikaristuseks rahaline karistus 20 trahviühiku ulatuses, st oluliselt alla selle paragrahvi sanktsiooni keskmist määra ning lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine minimaalseks ajavahemikuks, st 6 kuuks. A.O näol on tegemist isikuga, kes on varem karistatud liiklusalaste väärtegude eest ning vaatamata sellele pani taas toime uue liiklusalase väärteo. Temale varem määratud karistused ei suutnud mõjutada teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Antud olukorras on otstarbekohane määrata temale lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise, eesmärgiga aidata A.O paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida. 3
(2)Puutuvalt kaebuses toodud põhjendustesse juhtimisõiguse vajalikkusest kaebuse esitaja töö tegemisega ning haige ema eest hoolitsemisega seonduvalt, märgib kohus, et nimetatud põhjused ei ole sellised, mis kaaluksid üle A.O suhtes kohaldatud ajutise kitsenduse vajalikkuse juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kohtuväline menetleja juba võttis otsuse langetamisel arvesse karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamist. Kohus rõhutab, et sellise otsustuseni on antud juhul viinud A.O enda jätkuv mitteõiguspärane käitumine. Samuti tuleb märkida, et on võimalik tööd leida ning pereliikmete eest hoolitseda ka juhtimisõigust omamata, leides selleks alternatiivseid võimalusi. Siinkohal tugineb kohus ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.04.2010.a. otsuses nr 3-1-1-2610 väljendatud seisukohale, et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti rakendanud Väärteomenetluse seadustiku ning Liiklusseaduse sätteid. Nii põhi-, kui ka lisakaristus on määratud sanktsioonide piires ning määratud karistus vastab nii toimepandud väärteo raskusele, kui ka A.O isiksusele. Arvesse on võetud karistust kergendavana asjaoluna A.O süü ülestunnistamine. Seetõttu ei kuulu A.O kaebus rahuldamisele. Otsuse tegemisel kohus lähtub eeltoodust ning juhindub V™S § 132 lg 2; § 133; § 134; § 107111. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 4
(2)