KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2016 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-16-2094 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungisekretär, tõlk Ingrid Koddo, Marina D
§ 72, kohus MÄÄRAS Maksu- ja Tolliameti taotlus rahuldada.
Asendada G.N-ile Maksu- ja Tolliameti 06.01.2014 otsusega väärteoasjas nr 930013002446 määratud rahatrahv 340 eurot, s.o. 85 trahviühikut arestiga 8 (kaheksa) päeva. Aresti kandmise aja algust arvata G.N alates tema saabumisest arestimajja karistuse kandmisele. KrMS § 414 alusel saadab kohus teatise millal ja kuhu ta peab karistust kandma ilmuma.
§ 69lg 1 ja § 72 alusel asendada arest üldkasuliku tööga 8 (kaheksa) tundi.
Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 kuud. Üldkasuliku töö tegemise algust arvestada alates kohtumääruse jõustumise tähtajast. Vastavalt VTMS § 207-1 üldkasuliku töö täitmist korraldab Ida prefektuur. Määruse ärakiri edastada G.N-ile, Maksuja Tolliametile ja Ida Prefektuurile. 1
(3)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse varasem käik Maksu- ja Tolliameti 06.01.2014 otsusega väärteoasjas nr 930013002446 määrati G.N-ile Tolliseaduse (TS) § 73 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses, s.o summas 340 EUR. Maksu- ja Tolliamet esitas 17.03.2016 Viru Maakohtule avalduse asenduskaristuse määramiseks. Täitemenetlus on võlgniku G.N suhtes algatatud 07.02.
- Võlgnik pole rahatrahvi tasunud. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu. Võlgnikul puudub kinnisvara ja väärtuslik vallasvara. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 07.02.
- võlgnik töötab miinimumpalgaga, mis ei kuulu arestimisele. 20.01.2016 kontakteerus maksuhaldur võlgnikuga telefoni teel ning võlgnik väitis, et raha pole ning on nõus asenduskaristusega. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lõike 1 alusel palub otsustada rahatrahvi asendamine. Menetlusalune isik G.N taotles asendada mõistetud karistus üldkasuliku tööga. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Maksu- ja Tolliameti 06.01.2014 otsusega väärteoasjas nr 930013002446 määrati G.N-ile TS § 73 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 85 trahviühiku ulatuses, s.o summas 340 EUR. Rahatrahv on tasumata. Maksuhalduri avaldusest nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt Karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg.2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Vastavalt Karistusseadustiku § 72 lg 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.
§ 69
lg 1 sätestab, et ühele aresti päevale vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi.
§ 69lg 3 alusel, määrab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud. Kohus on seisukohal, et mõistetud rahatrahv tuleb asendada üldkasuliku tööga. 2
(3)Asja materjalide ja menetlusosaliste seletuse kohaselt kohtu istungil ei ole menetlusalune isik 06.01.2014 otsusega määratud rahatrahvi kuni käesoleva ajani tasunud. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad Väärteomenetluse seadustikus ja Täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Seega G.N-ile Maksu- ja Tolliameti 06.01.2014 otsusega määratud rahatrahv 340 eurot tuleb asendada
§ 72lg 1 ja lg 2 alusel üldkasuliku tööga 8 tundi. /allkirjastatud digitaalselt/ Larissa Prokopenko Kohtunik 3
(3)