← Eesti

1-17-3232/2

Kriminaalasi nr. 1-17-3232 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 30. märts 2017. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Mariken Arro Kriminaalasi G.H süüdistus

§ 199

lg 2 p 9 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav G.H, IK XXX; sünniaeg:

  1. märtsil
  2. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; perekonnaseis: vallaline, alaealisi ülalpeetavaid ei ole; töökoht: XXXXXXX; elukoht: puudub, vahel ööbib Tartus XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud korduvalt, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.H KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks viis

(5)kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.H eelvangistus ning karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o
  1. märtsist
  2. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada G.H suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse täieliku ärakandmiseni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha kümme
(10)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda kolmekümne
(30)päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99917700023070. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus G.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi,
  1. märtsil
  2. a kella 10:52 paiku püüdis Tartus Turu 2 asuvast Rimi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta martsipanimassi mandliga ’’Kalev’’ väärtusega 2.53 eurot ja 0,2L pudeli Crafters Gin väärtusega 4.99 eurot, kuid kuritegu jäi G.H-st mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, sest pärast kassaliinidest möödumist pidas turvatöötaja ta kinni. Sellega pani G.H toime KarS § 25 lg 1,

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest G.H-le karistuseks 5 kuud vangistust. Kar

S § 68 alusel arvata karistusaja hulka G.H eelvangistus ning karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

  1. märtsist
  2. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada G.H suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või tema poolt karistuse täieliku ärakandmiseni. Menetluskuluks on kokkuleppe kohaselt sundraha 352.50 eurot ja kaitsjatasu 48 eurot. Menetluskulude hüvitamise kohustuse määramisel arvestada, et süüdistatav saab igakuist rahvapensioni miinimummääras, mis on umbes 180 eurot. Süüdistatav vabanes hiljuti vanglast, mille vältel ta pensioni ei saanud. Süüdistataval puudub kindel elukoht ja ta ööbib võimalusel kodutute varjupaigas. Seega ei ole süüdistataval reaalset võimalust menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks ja see käib talle ilmselt üle jõu. Kokkuleppe kohaselt läheb süüdistatav kandma reaalset vangistust, mille vältel temale pensioni maksmine peatatakse. Arvestades süüdistatava vanust ja lühikest vangistust, on ebatõenäoline, et ta vanglas töötada ja töötasu teenida saab. Seega mõista G.H-lt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna välja sundraha summas 10 eurot ning KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 432.50 eurot ja kaitsjatasu summas 48.00 eurot riigi kanda. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks mõistetud vangistuse osas kohaldada G.H suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse täieliku ärakandmiseni. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. G.H menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega ning menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmisega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistatava majandusliku olukorda, vangistuse kandmisele asumist ning tema enda seisukohta nõustub kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.