4-16-103 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.02.2016.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-103 (2302,15,017846) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi Z.T 05.01.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 14.12.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,
- Kaebuse esitaja Z.T , isikukood: XXX; elukoht: XXX; sidevahend: XXX; e-mail: XXX. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Z.T 05.01.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 14.12.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,017846 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 14.12.2015.a otsus väärteoasjas nr 2302,15,017846 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 14.12.2015.a otsuses väärteoasjas nr 2302,15,017846 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank 1 4-16-103 pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
- Kohtuotsuse ärakiri saata Z.T-le ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati Z.T Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o summas 360 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et Z.T juhtis mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, tagurdamisel riivas temast paremal pool pargitud sõiduautot VW r/n XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXOÜ’le. Väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist väärteoasjas kogutud materjalidega. Oma sellise tegevusega rikkus Z.T LS § 16 lg 1 /Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Väärteootsusest nähtub, et karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ning raskendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset pole esitatud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et Z.T pani toime LS § 16 lg 1 nõuete rikkumise, õnnetuses tekitati varaline kahju, seega esinevad antud juhtumis LS § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Liiklusõnnetuse põhjustas sõiduauto Kia r/n XXX juhi LS nõuetele mittevastav käitumine. Kohtuväline menetleja lähtudes eelpool toodust, õiguskorra kaitsmise huvidest ning eesmärgist mõjutada isikut edaspidi liikluses seaduskuulekamalt ja hoolsamalt ning tähelepanelikumalt käituma leidis, et on põhjendatud karistuse määramine rahatrahvi näol. 2 4-16-103 Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja Z.T-le karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot. KAEBUSE SISU 05.01.2016.a esitas Z.T kaebuse Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 14.12.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,017846 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt, on kohtuvälise menetleja otsus väär ja põhjendamatu, see tuleb tühistada. Kaebaja kinnitab, et viibis otsuses näidatud aja lähedasel ajal oma autoga otsuses märgitud parklas, kuid enda autoga ei ole kaebaja teist autot kriimustanud ega sellega kokku põrganud. Kaebaja märgib, et kui ta oleks enda autoga teist autot kriimustanud, oleks ta pidanud kokkupõrget tundma, kuid seda tunnetust kaebajal ei olnud, seetõttu sõitis ta parklast minema, ilma vahejuhtumiteta. Samuti oleks pidanud kokkupõrkest jääma märk kaebaja autole, kuid ühtegi uut märki ega kriimu kaebaja autol ei ole. Kaebaja on seisukohal, et väidetava kannatanu auto tuuleklaasi vahele võis kirja jätta see inimene, kes ise kannatanu autot kriimustas. Kaebaja selgitab, et tema auto on väga värviline ja kergesti silma jääb, seetõttu võidi tema auto välja valida ja süüdlase rolli asetada. Süüteo toimepanek ei ole tõendatud, otsus on põhjendamata. Otsuse sisu on kontrollimatu, ei vasta menetlusdokumentidele esitatud nõuetele. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on ebaseaduslik ning palub see otsus tühistada. Kaebaja kõrvaldas kaebuses olevad puudused 18.01.2016.a ning sealt nähtub, et kaebaja taotleb oma kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 01.02.2016.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega asus seisukohale, et Z.T-le inkrimineeritav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist tunnistajate ütluste, menetlusaluse isiku enda ütluste ja muude väärteoasja uurimise käigus kogutud materjalidega. Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtub, et kuivõrd kaebaja on menetlusaluse isikuna antud ütlustes kirjeldanud täpselt liiklusõnnetusele eelnenud ja järgnenud asjaolusid, ei ole kaebuses toodud selgitused eluliselt usutavad, on ennast õigustavad ning ajendatud karistuse vältimise soovist. Üheselt on leidnud tuvastamist, et Z.T põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXOÜ’le. Karistuse määramisel arvestati Z.T isikut, tema poolt toime pandud tegu ja süü suurust. Samuti seda, et menetlusalune isik on avaldanud kahetsust ning on varasemalt väärteokorras karistamata. Kohtuväline menetleja pidas võimalikuks mõjutada Z.T edaspidi seadusekuulekale käitumisele ning määras talle karistuseks rahatrahvid alla sanktsiooni keskmise määra. Tulenevalt eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine, seega palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. 3 4-16-103 KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Z.T 05.01.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 14.12.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,017846 tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et Z.T leiab, et tema ei ole oma autoga teisele sõidukile otsa sõitnud ega teist sõidukit kriipinud. Samas tunnistab kaebaja, et ta viibis kohtuvälise menetleja otsuses näidatud aja lähedasel ajal sündmuskohal. Kohus leiab, et Z.T-le inkrimineeritud tegu on tõendamist leidnud järgmiste kohtu poolt uuritud tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt 17.11.2015.a Tallinnas, Ravi tn 18 juures toimus liiklusõnnetus, milles Z.T poolt juhitud Kia Sorento r/n XXX tagurdas otsa VW Golfile r/n XXX. Z.T autol tuvastati paremal pool taguosal kriimustuse jäljed. VW Golfil tuvastati vigastused vasakul tagumisel uksel ja tagarattakoopa juures; avaldusega, mille kohaselt jäeti XXX auto kojamehe vahele kiri, et sõiduauto r/n XXX tagurdas pargitud autole otsa; anonüümse tunnistaja kirjaga, mille kohaselt tagurdas autole otsa sõiduauto r/n XXX kell 11:55; sõiduki vaatlusprotokolli ning fototabeliga, millest nähtuvalt on VW Golfil r/n XXX kontakti (kriimustuse) jäljed vasakul pool tagumisel ukse ja tagarattakoopa juures; sõiduki vaatlusprotokolli ning fototabeliga, millest nähtuvalt on Kia Sorentol r/n XXX kontakti (kriimustuse) jäljed paremal pool tagarattakoopal; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, millest nähtuvalt olles 17.11.2015.a Ravi tn polikliiniku juures oli ta sunnitud tagurdama, kuna pidi vastutulevatele autodele teed andma, seejuures oli ta tagurdades paremal seisvatele autodele väga lähedal. Parklast välja sõidul jooksis tema juurde eesti keelt kõnelev mees, kes karjus, et ta jättis mõlgi seisvale autole, peab oma auto ära parkima ja autoomaniku üles otsima. Isik sõitis parkimiskohta otsima, meesterahvas firma kaubikuga sõitis tema järel. Isik parkis oma auto ära, otsis oma autolt kontakti jälgi, ei leidnud midagi. Läks otsima mõlgiga autot, ei leidnud seda. Kahetseb, kui tekitas varalist kahju teisele isikule. Ütluste õigust on menetlusalune isik kinnitanud oma allkirjaga; väärteoprotokolliga AB1469018, mille kohaselt rikkus Z.T oma tegevusega LS § 16 lg 1 nõudeid pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi; menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega; väärteootsusega, millest nähtuvalt karistati Z.T KarS § 56 lg 1 kohaselt LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o summas 360 eurot ning karistusregistri väljavõttega, millest nähtuvalt Z.T ei ole karistusregistrisse kantud. Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et Z.T juhtis mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, tagurdamisel 4 4-16-103 riivas temast paremal pool pargitud sõiduautot VW r/n XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXX OÜ’le. Kohus on seisukohal, et Z.T poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/. Kohus leiab, et Z.T pani väärteo, liiklusõnnetuse põhjustamine, toime hooletusest, kuna ei veendunud et tagurdamine on ohutu ning ta ei põhjusta oma tegevusega kellelegi kahju. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on kaebuses märkinud, et tema sõitis parklast ära ilma vahejuhtumiteta. Kohus leiab, et see väide ei vasta tegelikkusele. Kaebaja on menetlusaluse isikuna andnud ütlusi, et parklast välja sõidul jooksis tema juurde eesti keelt kõnelev meesterahvas, kes teavitas teda, et ta mõlkis seisvat autot. Kohtu hinnangul on sellise juhtumi näol tegemist küllaltki suure vahejuhtumiga, milline ei tohiks lihtsalt meelest minna. Kohus leiab käesoleval juhul, et kaebaja proovib enda selgitustega kohut eksitada, jättes sedasi muljet, et tema ei saanud kohe kindlasti põhjustada liiklusõnnetust. Niisamuti on kaebaja märkinud, et tema ei näinud enda autol ühtegi uut kriimustust ega mõlki. Samas nähtub väärteotoimiku materjalidest, et Kia Sorentol r/n XXX on kontakti (kriimustuse) jäljed paremal pool tagarattakoopal. Arvestades, et VW Golfil r/n XXX tuvastati kontakti (kriimustuse) jäljed vasakul pool tagumisel ukse ja tagarattakoopa juures, on mõlema sõiduauto vigastused võrreldavad, mis omakorda viitab sellele, et need kaks sõiduautot on omavahel kokku puutunud. Samuti on kaebaja märkinud, et kohtuväline menetleja proovis teda ekspertiisi kulude osas eksitada, et temal tuleb need eelnevalt kinni maksta. Kohus leiab, et selline väide on sisustamata ning paljasõnaline. Kohtuväline menetleja peabki isikut hoiatama, et kui ekspertiis näitab, et isik on tõesti liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, on ta kohustatud hiljem hüvitama ekspertiisi maksumuse. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei saa isikule öelda, et ta peab eelnevalt hüvitama ekspertiisi tasud, kui ei ole veel kindel, kas isik on üldsegi süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises. Kohus selgitab, et kaebaja ilmselt sai kohtuvälise menetleja selgitustest valesti aru, kohtuväline menetleja selgitas kaebajale, et juba kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et kaebaja on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Samas kui kaebaja oli kindel, et tema pole süüdi, ei oleks ta pidanud kartma, et ta peab hiljem ekspertiisikulud hüvitama. Seega kaebaja selline väide, on asjakohatu ja paljasõnaline. 5 4-16-103 Kaebaja üritades teist isikut süüstada, et hoopis teine isik põhjustas liiklusõnnetuse on pahatahtlik, kuna kaebajal puuduvad selle kohased tõendid. Riigikohus on korduvalt öelnud, et kui kohtualune otsustab ennast aktiivselt kaitsta, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-05, p 6.3). Käesoleval juhul on kaebaja esitanud teist isikut süüstava väite alles oma kaebuses, varem pole seda mainitud kaebaja poolt kordagi. Kaebaja ei ole esitanud enda väite kinnitamiseks tõendeid, seega sisuliselt puudub kohtul kui ka kohtuvälisel menetlejal võimalus esitatud väite õigsust kontrollida. Pigem leiab kohus, et kaebaja on esitanud sellise süüstava väite, lootuses vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast karistusest. Kohus leiab, et selline kaebaja väide on ennastõigustav ja paljasõnaline. Kaebaja on samuti selgitanud, et tema auto on väga värviline ja kergesti silma jääv. Kohus nõustub, et kaebaja auto võib olla kergesti silma jääv, kuid see ei tähenda, et just selle pärast jäeti kaebaja auto andmed kannatanu tuuleklaasi vahele. Kaebaja poolt menetlusaluse isikuna antud ütlustest nähtub, et tema juurde tuli eesti keelt kõnelev mees, kes teavitas teda liiklusõnnetuse põhjustamisest, käskis auto ära parkida ja autoomanik ülesotsida. Sellel ajal, kui kaebaja otsis parkimiskohta, järgnes talle eesti keelt kõnelev meesterahvas oma firma kaubikuga. Kohus leiab, et anonüümsel tunnistajal oli piisavalt aega jätta meelde kaebaja auto number, et see hiljem kannatanule teavitada. Seda seisukohta kinnitab ka asjaolu, et kannatanule jäetud kirjas ei mainita kordagi värvilist autot, millel on reklaammaterjalid kapotil. Anonüümse tunnistaja jäetud teates ei ole kuskil kirjeldatud auto välimust ega kuju, lihtsalt on märgitud „Teie autole sõitis otsa XXX kell 11:55.“ Kohtu hinnangul, on eluliselt usutav, et kui keegi üritab oma süüd kellelegi teisele „sokutada“, siis ta kirjeldaks autot, mitte ei kirjutaks lakooniliselt, et sellise numbrimärgiga auto sõitis autole otsa. Kohtu hinnangul üritab kaebaja erinevate väidete esitamisega kohtut eksitada, lootuses, et kohus leiab, et mõni esitatud väidetest on eluliselt usutav ning ta vabastatakse süüst. Kaebaja on kaebuses väitnud, et ta ei tundnud mingisugust kokkupõrget, samas ei välista see kokkupõrke toimumist. Vigastusi vaadates nähtub, et autod on puutunud kokku suhteliselt kergelt. Piisavalt, et tekitada vigastusi, kuid sedasi, mille tagajärjel ei pruukinud kaebaja isegi tunda mingisugust kokkupuudet. Lisaks on kaebaja menetlusaluse isikuna oma kaebuses märkinud, et ta oli tagurdades paremal seisvatele autodele väga lähedal. On eluliselt usutav, et kaebaja isegi ei pannud tähele kokkupuute hetke ja ei saanud aru liiklusõnnetuse põhjustamisest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusaluse isikuna antud ütlused on väga üksikasjalikud, mis toimus enne ja mis toimus pärast liiklusõnnetuse põhjustamist. Kohtu hinnangul menetlusaluse isikuna antud ütlused on sedavõrd konkreetsed, et ei ole alust kahelda nende usaldusväärsuses. Menetlusaluse isikuna antud ütlusi kinnitab omakorda ka see, et liiklusõnnetust pealt näinud anonüümne tunnistaja jättis kannatanule eesti keelse teate, kes põhjustas õnnetuse ning kaebaja on oma ütlustes öelnud, et teda teavitas eesti keelt kõnelev meesterahvas, et ta põhjustas liiklusõnnetuse. Seega need tõendid riimuvad omavahel. Kaebaja väide, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendamata ja kontrollimatu on paljasõnaline ja sisutu. Kohus olles kontrollinud nii kohtuvälise menetleja otsust kui ka väärteoasjas esitatud materjale, leiab, et otsus on põhjendatud, samuti nähtub asjaolu, miks kohtuväline menetleja jõudis järeldusele, et kaebaja põhjustas liiklusõnnetuse. Väärteoasja materjalidest nähtuvad tõendid, mis omakorda kinnitavad kohtuvälise menetleja siseveendumuse kujunemist, liiklusõnnetuse tekkimise põhjustest. Seega on kaebaja selline väide kohtu hinnangul asjakohatu. 6 4-16-103 Kaebaja on menetlusaluse isiku protokollile kirjutanud: „Kirjutatud oma käega ja vastab tõele.“ Mida on kaebaja kinnitanud oma allkirjaga. Kohus märgib, et kaebaja on sisuliselt oma allkirjaga kinnitanud, et tema poolt antud ütlused vastavad tõele. Kohus leiab, et täisealine isik ei saa suhtuda oma allkirja andmisesse kergekäeliselt vaid ta peab mõista, et oma allkirja pannes kinnitab ta ütluste õigsust. Seda seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus, nimelt et piisavalt mõistlik alus on eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda tagasi võtta igal enesele sobival hetkel (RK 3-1-1-6-07). Käesoleval juhul tundub kohtule, et kaebaja soovib muuta olematuks oma allkirja tähendust, samuti muuta oma ütlusi endale sobivamaks. Kohtu hinnangul muudab selline kaebaja poolne ütluste kardinaalne muutmine need ebausaldusväärseteks. Kaebaja ei saa eeldada, et muutes oma ütlusi, saavutab ta sellega endale soodsama tulemuse. Käesoleval juhul on kaebaja ütlused ennastõigustavad ega ole eluliselt usutavad. Rahatrahvi suuruse osas märgib kohus järgmist. LS § 223 lg 1 alusel on võimalik määrata karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Keskmine rahatrahv oleks seega 150 trahviühikut, arvestades, et Z.T süü on alla keskmise, isik kahetseb, peab ka rahatrahv olema alla keskmise. Seega kohus leiab, et rahatrahv § 223 lg 1 alusel 90 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ning ei kuulu tühistamisele. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja arvestas isiku kahetsusega, kui kergendava asjaoluga ning ei kohaldanud lisakaristust. Sanktsiooni kohaselt on võimalik karistuseks määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut, s.t et maksimaalne rahatrahv oleks võinud olla 1200 eurot. Samuti oleks politsei võinud kohtult põhikaristuseks taotleda aresti määramist või juhilubade äravõtmist. Seega on karistuse mõistmisel arvestatud kergendavat asjaolu, samas vastab mõistetud karistus isiku süü suurusele. Karistus ei ole kohtu hinnangul, arvestades tegu, liialt karm. Kohus on seisukohal, et Z.T-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, §
- Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 7