Obsah (5)

§ 69§ 121§ 68§ 75§ 66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-11590 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaid

§ 69

lg 6 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu O.Z-i (O.Z; isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu
2. märtsi 2016 määrus osaliselt, s.o täitmisele pööratud ärakandmisele kuuluva karistuse suuruse osas.
3. Asendada maakohtu määruse resolutsiooni teine lõik järgnevaga: „Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu O.Z poolt tehtud üldkasuliku töö 479 (nelisada seitsekümmend üheksa) tunni ulatuses, s.o 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust, ning ärakandmisele kuulub 6 (kuus) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust.“
4. Süüdimõistetu O.Z-i kaitsja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstimani määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Viru Maakohtu 25.02.2014 otsusega tunnistati O.Z lühimenetluses süüdi

§ 121järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati O.Z vangistusega 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 19.05.2013 kuni 20.05.2013, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 7 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 7, § 65 lg 2 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu, Narva kohtumaja 20.05.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 9 kuud vangistust (ehk 540 tundi ÜKT), ning mõisteti O.Z-ile liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust. Arvati liitkaristusest maha Viru Maakohtu, Narva kohtumaja 20.05.2013 kohtuotsuse järgi osaliselt äratehtud töö – 160 tunni ulatuses (ehk 2 kuud 20 päeva vangistust). Lõplikult ärakandmisele kuulus 1 aasta 2 kuud 8 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati O.Z-ile mõistetud karistus 1 aasta 2 kuud 8 päeva vangistust 856 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati O.Z-ilt üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75lg-s 1 sätestatule, elukohaga XXX .

1. 04.03.2016 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles O.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest süüdimõistetu ei ole sooritanud kõiki üldkasuliku töö tunde. Maakohtu määrus
2. Viru Maakohtu 16.03.2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati

§ 69

lg 6 alusel täitmisele O.Z-ile Viru Maakohtu 25.02.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud 13 päeva vangistust. 3.

1. Maakohus märkis, et kuna O.Z-i suhtes asendati vangistus üldkasuliku tööga 25.02.2014 kohtuotsusega, tuleb kohaldada karistusseadustiku vana redaktsiooni ja lähtuda samast suhtest, mis oli süüdimõistvas kohtuotsuses ehk 1 vangistuspäev võrdub 2 tunni üldkasuliku tööga. 3.
2. Maakohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune O.Z ei täitnud temale kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde vastavalt kriminaalhooldaja poolt ettenähtud ajakavadele. Seisuga 04.03.2016 on O.Z-i sooritanud 470 üldkasuliku töö tundi, sooritamata on 386 tundi. Samuti rikkus kriminaalhooldusalune O.Z kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. O.Z ei ilmunud registreerimisele 05.11.2015, 06.11.
3. Seega on olemas formaalsed alused karistuse täitmisele pööramiseks. 3.
4. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja O.Z seletusi, oli maakohus veendunud, et O.Z hoidus tahtlikult kõrvale käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö sooritamisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Maakohus leidis, et ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud O.Z üldkasulikku tööd teha ning täita registreerimiskohustust. O.Z poolt välja toodud üldkasuliku töö tundide ja kontrollnõude mittetäitmise põhjuseid ei pidanud maakohus mõjuvateks. Lisaks sellele märkis maakohus, et vastavalt

§ 69

lg-le 3 ei või ÜKT tegemise tähtaeg ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Antud asjas lõppes maksimaalne ÜKT tegemise tähtaeg juba 04.03.2016. Sellega seoses puudub igasugune võimalus pikendada O.Z-ile ÜKT tegemise tähtaega. Seoses sellega, et täitmisele pööratava karistuse kestus ületab

§ 66lg-s 1 ettenähtud 6 kuud, ei ole võimalik määrata karistuse kandmist ositi.

Määruskaebuse sisu 4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega kohaldada leebemaid meetmeid kui karistuse täitmisele pööramine. O.Z on nõus alluma elektroonilise valvele (lisatud nõusolek). Kaitsja on seisukohal, et maakohus rikkus põhistamiskohustust, kuna ei ole põhistanud, miks ei ole O.Z suhtes edaspidine kriminaalhoolduse teostamine võimalik ning ei ole võimalik leebemate meetmete kohaldamine tulenevalt

§ 75lg-st 2.

O.Z poolt antud selgitused kohustuste mittetäitmise kohta on sellised, mis ei peaks kaasa tooma karistuse täitmisele pööramist. Põhjendatud oleks määrata täiendavaid kohustusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt, s.o täitmisele pööratud karistuse suuruse osas. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud muude põhistustega ning määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
2. Vaatamata sellele, et määruskaebuses ei ole vaidlustatud täitmisele pööratud karistuse suurust, on ringkonnakohus seisukohal, et nii kriminaalhooldaja koostatud erakorralises ettekandes kui ka maakohtus on ebaõigesti arvestatud O.Z poolt sooritatud üldkasuliku töö tunnid ning sellest lähtuvalt ka täitmisele pööratava karistuse suurus. Kriminaalasja materjalide juures olevate arvestuslehtede kohaselt on O.Z sooritanud üldkasuliku töö tunde järgmistes ulatustes: 24 tundi (lk 188 pöördel), 28 tundi (lk 189), 36 tundi (lk 191), 66 tundi (lk 191 pöördel), 9 tundi (lk 192 pöördel), 184 tundi (lk 193 pöördel), 132 tundi (lk 194). Kokku seega 479 tundi üldkasulikku tööd. 25.02.2014 otsusega määrati O.Z-ile tegemiseks 856 tundi üldkasulikku tööd ehk süüdimõistetul on sooritamata 856 – 479 = 377 tundi üldkasulikku tööd. Maakohus on õigesti märkinud, et täitmisele pööratava karistuse suuruse arvutamisel tuleb lähtuda

-i eelnevalt kehtinud redaktsioonist, millest tulenevalt on kanda jääva karistuse suurus 6 kuud 8 päeva vangistust, mis tuleb täitmisele pöörata. 7. Kuigi

§ 69

lg 6 kohaselt ei too üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab kohtule kaalutlusõiguse, leiab ringkonnakohus nagu maakohuski, et O.Z-i puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga, et maakohus ei põhistanud karistuse täitmisele pööramist. Põhistustega mittenõustumine ei ole käsitletav põhistuste puudumisena. 17.03.2014 on võetud O.Z-ilt allkiri dokumendile, mis selgitab süüdimõistetu õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga. Asjaolu, et isik töötab muul ajal, ei ole iseenesest takistuseks üldkasuliku töö sooritamisel ning sellisel juhul reguleerib

§ 69

lg 2 üldkasuliku töö tundide arvu, kuid selleks on vaja, et süüdimõistetu sõlmiks kriminaalhooldajaga vastavasisulised kokkulepped. Käesoleval ajal ei ole näha, et sellist kokkulepet oleks sõlmitud, vaid süüdimõistetu on jätnud sooritamata üldkasuliku töö tunnid, õigustades ennast hilisemalt sellega, et tal oli vaja töötada ning tema tööandjale ei meeldinud see, et ta üldkasuliku töö tunde sooritab. 8.

§ 69

lg 6 näeb ette küll ka muid alternatiive lisaks karistuse täitmisele pööramisele, s.o määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule või pikendada töö tegemise tähtaega, kuid tuleb arvestada

§ 69lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega.

Maakohtu otsuse kohaselt määrati O.Z-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 05.03.2014. Seega pidi olema üldkasulik töö sooritatud 05.03.2016.

§ 69

lg 3 ütleb, et üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Kuna O.Z-ile oli määratud maksimaalne tähtaeg üldkasuliku töö sooritamiseks, siis ei ole võimalik rääkida ka muude alternatiivide määramisest. Ka jääb edutuks kaitsja taotlus asendada täitmisele pööratud karistus elektroonilise valvega lisakohustuse määramisena

§ 75lg-st 2 tulenevalt.

Elektroonilise valve kohaldamine tulenevalt

§ 75

lg-st 2 oleks O.Z-ile täiendava kohustuse panemine, mitte vangistuse täitmisele pööramise asendamine elektroonilise valvega ja selle käigus tuleks süüdimõistetul jätkuvalt sooritada üldkasuliku töö tunde. Elektroonilist valvet lisakohustusena kohaldada ei ole asjakohane. Üldkasuliku töö tundide sooritamise maksimaalne tähtaeg on möödunud ning kuna O.Z on rikkunud üldkasuliku töö sooritamise nõudeid, tuleb pöörata talle mõistetud karistus ärakandmata osas täitmisele.

1. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
2. märtsi 2016 määrus tuleb tühistada osaliselt, s.o täitmisele pööratud karistuse suuruse osas, ja süüdimõistetu O.Z-i kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas