4-16-1338/6

4-16-1338 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-1338 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi K.G kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 28.01.2016 otsusele väärteoasjas nr 2302,16,000239 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: K.G XXX; elukoht: XXX; XXX) (isikukood Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 28.01.2016 otsus K.G-le mõistetud rahatrahvi suuruse osas. Karistada K.G liiklusseaduse (LS) § 205 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.
3. KarS § 66 lg 2 alusel kohus määrab, et K.G-le määratud rahatrahv summas 160 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 5 (viie) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest (32 eurot igas kuus). Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas või arvele EE403300333416110002 Danske pangas, märkida tuleb viitenumber
4. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. 28.01.2016 otsusega väärteoasjas nr 2302,16,000239 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhtivspetsialist K.G-le karistuseks liiklusseaduse (LS) § 205 järgi rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Otsuse kohaselt juhtis K.G 08.01.2016 kell 15.07 Jõelähtme vallas Jägala – Käravete tee 5 kilomeetril mootorsõidukit, mille esiosal puudus riiklik registreerimismärk. Sellise tegevusega eiras K.G LS § 76 lg 1; MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 101 ning MKM 21.06.2011 määruse nr 49 § 2 lg 1 ja lisa 1 nõudeid.
6. K.G oma kaebuses kohtule taotleb otsuse tühistamist ja leiab, et ta ei ole rikkunud LS § 76 lg 1 ja MKM määrusega kehtestatud nõudeid, sest tema juhitud mootorsõiduk oli Eestis registreeritud ja Maanteeameti poolt oli väljastatud riiklik registreerimismärk. Kuna sõiduki esistangelt oli registreerimismärk ära kukkunud, siis selle kaotsimineku vältimiseks paigaldas ta numbrimärgi esiklaasile. Kaebaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Pärast menetleja kirjaliku vastuse saamist esitas K.G kohtule taotluse võimaldada trahvi tasuda osade kaupa.
7. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus jätta kaebus rahuldamata ja otsuse muutmata. MKM 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 101 lg 2 sätestatu kohaselt peab registreerimismärk olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega vähemalt 25 m kauguselt. Kuna kaebaja sõiduk BMW 528I on Maanteeameti liiklusregistri andmetel kantud liiklusregistrisse
8. aastal M1 kategooria sõidukina, kuulub nimetatud sõiduk kategooriasse, millel peab registreerimismärk olema nõuetekohaselt kinnitatud nii ees kui taga. K.G juhitud sõidukil oli registreerimismärk aga lahtiselt esiklaasil. Sõiduki registreerimisnumbri olemasolu sõidukil teenib selle identifitseerimise eesmärki ning seetõttu peab ta olema igas olukorras nähtav ja loetav. Sõiduki salongi, esiklaasi taha paigutatud numbrimärki on juhil võimalik oma suva järgi eemaldada. Kuigi kaebajal oli sõiduki salongis küll sõidukile kuuluv registreerimismärk, kuid arvestades märgi kinnitamisele kehtestatud nõuete eesmärki (olla nähtav ja loetav igas olukorras), on väärteoprotokollis kirjeldatud tegu käsitletav registreerimismärgita sõiduki juhtimisena, sest registreerimismärk oli sõiduki ette kinnitamata. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
9. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2302,16,000239 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
10. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 08.01.2016 juhtis K.G mootorsõidukit BMW 528I registrimärgiga XXX, millel sõiduki esiosa registreerimismärk oli paigutatud esiklaasi taha. Nimetatud asjaolu on tõendatud K.G juhitud sõidukist tehtud videosalvestusega, samuti tunnistaja XXXütlustega, aga ka kaebaja enda ütlustega. Kohus nõustub menetlejaga, et selliselt paigutatud numbrimärki tuleb käsitleda registreerimismärgile esitatud nõuete rikkumisena, see ei ole igas olukorras nähtav ega teeni sõiduki identifitseerimise eesmärki. Liiklusseaduse § 76 lg 1 ei nõua mitte ainult mootorsõiduki kehtestatud korras registreerimist, vaid ka seda, et sõidukil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Nii väärteoprotokollis kui selle alusel koostatud otsuses on lisaks LS § 76 lg 1 tehtud nõuetekohased viited MKM 13.06.2011 määrusele nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“, selle lisale 1 kood 101 ning ka MKM määrusele 21.06.2011 nr 49 § 2 lg 1, lisa
11. K.G juhitud sõiduk kuulub kategooriasse, kus registreerimismärgid peavad olema kinnitatud nii sõiduki ees kui taga. Kuna K.G poolt juhitud sõidukil 08.01.2016 oli registreerimismärk ees kinnitamata ja asus lahtiselt esiklaasi taga, on ta rikkunud ülalnimetatud nõudeid ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 205 järgi. Esialgne taotlus otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata.
12. Liiklusseaduse § 205 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on K.G karistanud rahatrahviga 75 päevamäära, s.o pisut alla keskmist määra. Kohus peab vajalikuks märkida, et LS § 205 kehtivusalas on nii need juhid, kelle sõidukil registreerimismärgid üldse puuduvad, numbrimärgid on kinnitamata nii ees kui taga või ka need juhid, kes oma sõidukile on kinnitanud identifitseerimise vältimiseks näiteks võõrad registreerimismärgid. Nende juhtide süü suurus on aga erinev. KarS § 56 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Kohtu arvates on K.G süü keskmisest oluliselt väiksem, mistõttu talle mõistetud karistust tuleb vähendada. Kaebaja näol ei ole tegemist isikuga, kes süstemaatiselt rikuks liiklusnõudeid. Teda on varem küll ühel korral karistatud rahatrahviga, kuid see trahv on tasutud. Kohus leiab, et rahatrahv 40 trahviühikut (160 eurot) vastab K.G süü suurusele, on piisav tema mõjutamiseks mitte enam toime panema uusi süütegusid ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.
13. Kuna K.G käesoleval ajal XXX, tal puuduvad regulaarsed sissetulekud, siis KarS § 66 lg 2 alusel peab kohus põhjendatuks võimaldada tal trahvi tasumine ositi, s.o 5 kuu jooksul võrdsetes osades (32 eurot kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab täiendavalt, et rahatrahvi tasumine viie kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Väärteo eest mõistetud karistused kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p-st 2, 133,
14. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/