järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav Kaitsja K.R elu- või asukoht ja aadress: XXX isikukood või sünniaeg: XXX karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korda tõkend: vahistamine 26.08.2014, kahtlustatavana kinni peetud 24.08.2013 riigi poolt määratud korras advokaat Mare Laur RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.R
järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
augustil 2013.a s.o. 1 (üks) päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg-te 1,2 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 3 (kolm) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust. Ülejäänud osa karistusest, so 8 (kaheksa) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata tingimusel, et K.R ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 alusel lugeda kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust alates K.R-i kahtlustatavana kinnipidamisest 24. augustist 2013.a ja lugeda kohesele ärakandmisele kuuluv karistus kantuks. Vastavalt
lg 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata K.R üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel ja vabastada K.R viivitamatult vahi alt.
lg 1 ja lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend - mootorsõiduk Opel Vectra Caravan registreerimismärgiga XXX , mis on I.S. (ik XXX) nimel, kuid kuulub K.R-ile. KrMS § 142 lg 2 alusel arestida vara konfiskeerimist puudutava kohtuotsuse osa täitmise tagamiseks Opel Vectra Caravan registreerimismärgiga XXX , mis asub Lõuna Prefektuuri parklas ja jätta arestitud vara kohtuotsuse täitmiseni Lõuna Prefektuuri vastutavale hoiule. Käesolevas osas jõustub kohtuotsus selle kuulutamisest ja kohus esitab kohtuotsuse vastava märke tegemiseks Maanteeameti Liiklusregistri büroole ning Lõuna Prefektuurile. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista K.R-ilt menetluskuluna: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 112 (ükssada kaksteist) eurot 80 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. KrMS § 180 lg 3, § 313 alusel määrata, et K.R on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on 2 kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: K.R-i süüdistatakse selles, et tema, juhtis 01.08.2013 kella 01.22 paiku Tartumaal, Nõo alevis, Kivi 2 maja juures sõiduautot Opel reg märgiga XXX, olles alkoholijoobes. Veel süüdistatakse K.R-i selles, et ta juhtis 24.08.2013 kella 21.36 paiku Tartus, Ringtee tänaval sõiduautot Opel reg märgiga XXX, olles alkoholijoobes. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani K.R toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju puudub. Karistuse liik ja määr:
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda kantuks üks päev ja ärakandmisele kuuluvaks 11 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
lg 1 alusel lugeda kohesele ärakandmisele kuuluv karistus kantuks.
lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks aastaks. Konfiskeerimisele kuuluv vara:
lg 1 ja lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend - mootorsõiduk Opel Vectra Caravan registreerimismärgiga XXX , mis on KrMS § 142 lg 1 ja 2 alusel 04.09.2013 Tartu Maakohtu määrusega arestitud. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.R süüdi tunnistada
III Kohtu seisukoht vara konfiskeerimise osas
lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. 3 Kohus põhjendatuks ja seaduslikuks konfiskeerida K.R-ile kuuluv, kuid I.S. nimel olev sõiduk, sest isik on korduvat toime pannud
järgi kvalifitseeritava teo ja viimased teod on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetutelt välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu. Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.