KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 26.11.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-13-3390 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks U.O sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 16.01.2013 ja lõpp 11.07.2014 Jätta U.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 11.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav U.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.04.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.1, §199 lg.2 p.4, 5 ja §323 järgi ning karistatud KarS §65 lg.1, §64 lg.1, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 5 kuud 25 päeva alates 16.01.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Lisaks sellele algatatakse kinnipeetava suhtes kriminaalmenetlus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude laad on jäänud samaks. Käitumiskontrolli ajal jõustus uus kohtuotsus. Kinnipeetav asub vanglas õppima 9-ndas klassis, temaga on toimunud kriminaalhooldaja vestlused vastutustunde arendamise, moraalinormide aktsepteerimise ja järgimise teemadel, kinnipeetav osaleb huvitegevustes ja kinnipeetava jaoks on 1 algatatud ID-kaardi vormistamise menetlus. Kinnipeetava perekonna moodustavad ema ja noorem õde. Ema kasvatab kahte last üksinda. Ema xxx ja töötab mitteametlikult, rahaliselt toetab vahel vanaema. Vabaduses oli kinnipeetav ema ülalpidamisel. Kinnipeetav plaanib vabanemise korral minna õppima üldhariduskooli päevaõppesse, kuid endiselt jääb üles risk koolis hakkama saamisel. Varasemalt olid kinnipeetaval probleemid õppimise, põhjuseta puudumise ja tundides käitumisega. Ka kinnipeetava ema kardab, et probleemid jätkuvad. Kinnipeetavat iseloomustab riskiv ja hoolimatu elustiil, tema sõpruskond on kriminaalse taustaga, kinnipeetav on sõprade poolt mõjutatav negatiivses suunas. Kuna viimased kuriteod on toime pandud katseajal, saab järeldada, et kinnipeetaval on nõrk vastutustunne ja puudub oskus mõelda tagajärgedele. Kinnipeetava kinnitusel ei ole ta sõltuvusaineid proovinud ja tarvitanud. Kinnipeetav oskab manipuleerida teistega. Mõtlemise ja käitumise osas on riskiks tegude tagajärgede mittemõistmine ja oskus kasutada teisi inimesi oma soovide saavutamiseks. Asjaolu, et uued kuriteod on toime pandud katseaja jooksul, näitab seda, et kinnipeetav ei aktsepteeri õigusnorme ning ei suhtu käitumiskontrolli nõuetesse tõsiselt. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et vestlusest kinnipeetava emaga selgus, et kinnipeetava lähivõrgustik koosneb emast ja õest. Peres on suhted head, lapsed saavad omavahel hästi läbi. Isa lastega ei suhtle. Probleemid kinnipeetavaga algavad siis, kui ta läheb kodust välja, kinnipeetava sõpruskond on kriminaalse taustaga, kinnipeetav on kergesti mõjutatav. Kinnipeetav õppis üldhariduskoolis, on jäänud klassikursust kordama. Ema arvates kohtlesid õpetajad kinnipeetavat ebaõiglaselt ja negatiivselt suhtusid kinnipeetavasse ka kaasõpilased. Ema kardab, et samad probleemid jätkuvad. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalik asuda elama emale kuuluvasse korterisse, kus praegu elavad kinnipeetava ema ja õde, korteri kulud tasub sotsiaalamet. Korter on kõigi mugavustega, kuid ei ole puhas, kuna seal on alustatud remondiga. Kinnipeetava ema ei tööta, xxx. Rahaliselt aitab peret aegajalt kinnipeetava vanaema. Maakohtu istung Kinnipeetav U.O taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et tahab edasi õppida. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Käesoleval ajal kannab ta karistust kehtival katseajal toimepandud kuritegude eest. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava käitumist eelmise katseaja jooksul, puudub maakohtul käesoleval ajal veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida nõuetekohaselt. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 3 distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetava suhtes on vangistuses 30.08.2013 ja 21.10.2013 alustatud uued kriminaalmenetlused (vastavalt KarS §275 ja §121 järgi). Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles käituda õiguspäraselt. Seega ei ole karistuse eesmärgid tema suhtes veel täidetud, tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama ema juurde. Tegemist on remondijärgus oleva elamispinnaga. Kinnipeetava ema ei tööta, peres kasvab veel noorem õde. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetavat korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Arvestades kodust materiaalset olukorda, kinnipeetava käitumist enne vangistust ja vangistuse ajal, on uute kuritegude toimepanemise risk antud kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Maakohus tunnustab kinnipeetavat soovi eest asuda vabaduses õppima, kuid ei pea seda eluliselt väga usutavaks. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et enne vangistust jäi kinnipeetav klassikursust kordama, puudus tundidest, tema õppeedukus oli mitterahuldav, ta rikkus koolidistsipliini. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et poja edasisse õppimisse ei usu ka kinnipeetava ema. Maakohus peab vajalikuks märkida, et vanglas on kinnipeetavale tagatud võimalus jätkata õpet põhikoolis. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3