4-13-7748 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2013 a Tallinn Väärteoasja number 4-13-7748 (2302,13,006326) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 224

lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju Menetlusest osa võtnud isikud Kaitsja: Aleksei Smelov, Õigusbüroo Companion, asukoht Ahtri 8, Tallinn Menetlusalune isik: B.V, ik: XXX, elukoht: XXX RESOLUTSIOON 1. Jätta B.V kaitsja kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus Pihli 31.10.2013 otsusele nr 2302,13,006326 B.V karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,

§ 224

lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. Tühistada Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus Pihli 31.10.2013 otsus nr 2302,13,006326 B.V karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,

§ 224

lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks lisakaristuse kohaldamise osas LS § 224 lg 3 p 2 alusel, jättes muus osas vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata.

1. Teha uus otsus lisakaristuse kohaldamise aluse osas ja mõista B.V-le LS § 1 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 (kuus) kuuks.
2. Mõistetud lisakaristuse, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel.
3. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 10.12.
4. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub otsus 7 päevase teatamise tähtaja möödumisele järgnevast päevast. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral võib kassatsioonkaebust esitada 30 päeva jooksul otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kui kassatsioonkaebust otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast 30 päeva jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 30 päevase tähtaja möödumisele järgnevast päevast. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus Pihli 31.10.2013 otsusega nr 2302,13,006326 karistati B.V LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,

§ 224

lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 11.05.2013 kell 07.20 J.Smuuli tee ja Peterburi tee ristmiku juures Tallinna linnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,50 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles märgiti, et menetlusalune isik ei ole otsusega nõus määratud karistuse osas. Kaebuses leitakse, et lisakaristuse määramine määratud ulatuses ei ole põhjendatud. Menetlusalune isik tunnistas süüd ja kahetseb senini. Menetlusaluse isiku palk on keskmiselt 700 eurot kuus, seega on ta trahvi võimeline maksma 4 kuu jooksul. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele arvestatakse karistuse mõistmisel muu hulgas ka võimlust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt LS § 224 lg 3 p 2 võib käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Seega lähtudes karistuse eesmärgist on kaebuse esitaja seisukohal, et lisakaristust võib kohaldada üksnes siis kui põhikaristusega ei ole võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaebaja on seisukohal, et rahatrahv summas 800 eurot on piisav karistus, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seda enam, et rikkudes seadust ei ole kaebaja kellelegi kahju tekitanud. Kaebajal on vaja juhiluba igapäevaste tööülesannete täitmiseks. Seetõttu taotletakse otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas ning määratud rahatrahvi ositi tasumisele määramist 4 kuu jooksul. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et ta kaebust eelmärgitud taotluse osas rahuldada ei saa, siis palub vähendada juhtimisõiguse äravõtmise aega kolme kuuni ja lubada tasuda määratud rahatrahv 800 eurot ositi 4 kuu jooksul. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et sündmus toimus

1. kuupäeval, so pärast pühi, olid jääknähud. Püha oli
2. kuupäeval,
3. kuupäev oli ka raske päev, kuid
4. kuupäev oli tööpäev. Sõitis tööle kuus XXX, kelle võttis XXX kodu juurest peale. Sõitsid Suur-Sõjamäele tööle, kuid kohale ei jõudnud. Elcoteqi juures ristmikul enne Peterburi teed jõudis järele Audi 2 A6 ja sõitis tagant sisse. Märkas tagant suurel kiirusel lähenevat autot ja otsustas eest ära keerata, kuid ei jõudnud. Juhitud sõiduk kuulub sõbrannale. Kahetseb juhtunut, palub vähendada lisakaristust kolmele kuule ja määrata trahvi tasumine nelja kuu jooksul. Kaitsja leidis, et vaatamata sellele, et menetlusalusel isikul on varasemaid karistusi, jääb kaitsja kaebuse juurde. Menetlusaluse isiku varasemad karistused on täies ulatuses ära kantud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsus muutmata trahvi suuruse ja lisakaristuse määra osas. On tõendamist leidnud süükspandav tegu. Menetlusalust isikut on varem analoogsete süütegude toimepanemise eest karistatud. Ei vaidle vastu kui kohus määrab trahvi tasumise isiti. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi, tutvunud esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud ja kohtuistungil avaldatud väärteoasja kirjalike materjalidega ning kuulanud ära menetluse poolte seisukohad, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoasjas leiduvast indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 11.05.2013 kell 07.28 mootorsõidukit juhtinud B.V seisundi kindlakstegemiseks indikaatorvahendit, mille näit oli positiivne, so 0,52 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Sellele järgnevalt Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati menetlusaluse isiku seisundi kindlakstegemiseks kell 08.09 kuni 08.13 tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF-0018, milline seade oli taatlustunnistuse nr TTRC-12-00145 kohaselt taadeldud. Tõendusliku alkomeetri lugemid olid 0,57 mg ja 0,55 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Lõpliku seisundi kindlaksmääramiseks võeti aluseks menetlusalusele isikule soodsam näit 0,55 mg/l ja laiendmääramatust 0,05 mg/l arvestades loeti lõplikuks näiduks 0,50 mg/l. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmistulemusega on väärteokoosseisu olemasolu kaebuse esitaja käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku B.V käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteona. Väärteotoimikus leiduva B.V juhiloa XXXkoopia kohaselt on juhiluba kehtivusega 05.10.2007 kuni 05.10.
5. Sellest tulenevalt juhtimisõiguse saanud isikuna on kaebuse esitajale teada, et LS § 224 lg 2 sätete kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Samuti on kaebuse esitaja teadlik sellest, et sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud ja lõike 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Seda teadmist peaks kohtu arvates kinnitama ka asjaolu, et menetlusalust isikut on varem kolmel korral KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistatud. Seega teadis kaebuse esitaja väärtegu toime pannes, et tema suhtes võib kohaldada kõiki eelmärgitud karistusviise. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,

§ 224

lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristust kohaldati alla LS § 224 lg 3 p 2 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra 3 arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmine. See aga omakorda tingiks karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud, kuid on märkinud otsuses, et kohtuväline menetleja ei arvesta kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist, kuivõrd tegemist oli ohtliku rikkumisega. Kohus leiab, et süü tunnistamist ei saagi KarS § 57 lg 1 kohaselt karistust kergendava asjaoluna arvestada, kuivõrd süü tunnistamine ei võta menetlejalt kohustust süü olemasolu või puudumist tõendada ning tegemist ei ole süü ülestunnistamisele ilmumisega süüteo kohta, mille kohta menetlejal tõendamisteave puudub. Peale selle nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusaluse isiku kui juhi keelatud seisund tuvastati vaid seetõttu, et ta osales sõiduki juhina liiklusõnnetuses. Liiklusõnnetuse toimumata jäämisel oleks menetlusalune isik ilmselgelt sõidukit keelatud seisundis edasi juhtinud. Mis puudutab aga kaebuses ja kohtuistungil esitatud menetlusaluse isiku kahetsust, siis menetlusaluse isiku karistusandmete taustal ei saa kohus seda kahetsust siirana hinnata. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut enne menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist kolm korda kohtu poolt karistatud KarS § 424 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning käesolevas väärteoasjas tuvastatud menetlusaluse isiku seisund viitab sellele, et menetlusalune isik osaleb liikluses juhina endistviisi ja samalaadses seisundis. Sellest saab aga järeldada, et ükski varem menetlusaluse isiku suhtes valitud karistusliik ei ole sundinud menetlusalust isikut oma käitumist muutma. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ja kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist, kuid kes ei soovi neid kohustusi täita. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest saab järeldada, et menetlusalune isik oli eelnevalt vähemalt kaks päeva tarvitanud alkoholi ning arvestades tuvastatud alkoholisisaldust organismis pidanuks piisava elukogemusega isik oma seisundist aru saama. Sellele vaatamata, et kaebuse esitaja oli teadlik pikaajalisest eelnevast alkoholi tarvitamisest, pidas ta vajalikuks sõidukit juhtida ja sõidutada ka kõrvalist isikut. Seega pidas menetlusalune isik täiesti tähtsusetuks iseenda, kaassõitja ja teiste liiklejate elu ja tervist ning võõrast vara. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust ja karistusandmeid, leiab kohus, et põhikaristuse määramine ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses on täiesti põhjendatud, kuivõrd muud mõjutusvahendid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ega teda õiguskuulekaks muutnud. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas tuleb rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Arvestades aga menetlusaluse isiku korduvaid karistusi samalaadsete kuritegude toimepanemise eest oli lisakaristuse kohaldamine vältimatu. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et kaebuse esitajale on juhtimisõiguse olemasolu töötamiseks vajalik. Kohus peab vajalikuks esmalt märkida, et kehtiva kohtupraktikaga on kooskõlas, et töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. Samas aga, kui lähtuda menetlusaluse isiku selgitusest, et sellises 4 seisundis suundus ta tööle, sõidutades ka töökaaslast, siis leiab kohus, et sellises seisundis igapäevatöö tegemine ei saa tagada töö kvaliteeti ning sellises seisundis saavutatud töötulemus on ohtlik nii töö tegijale endale kui ka töö tulemuse tarbijale. Tööandja on kohustatud sellises seisundis töötaja tööle ilmumisel töötaja töölt kõrvaldama. Seejuures ei ole kohtule esitatud ka ühtegi tõendit, mis viitaks menetlusaluse isiku töö iseloomule ja sellest tulenevale juhtimisõiguse vältimatule vajalikkusele. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise ja säilimise eelduseks on liiklusseaduse sätete tundmine ning nende järgimine. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest, juhi kohustustest kui ka karistustest nende nõuete ja kohustuste rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka varasema rikkaliku kogemuse põhjal liiklusalaste süütegude toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus kaebuses toodud põhjustel ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Kaebusest saab järeldada, et kaebuse esitaja suundus tööle. Sellest saab aga omakorda järeldada, et kaebuse esitaja on ka pikemat aega olnud teadlik juhtimisõiguse vajalikkusest töö tegemisel. Samuti oli menetlusalune isik, keda on juba karistatud liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab täiendavaid rahalisi kohustusi trahvide tasumise või isiku vabaduse piiramise näol, samuti tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese järjekordse süülise käitumise tõttu ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et juhile keelatud seisundis sõiduki juhtimine kaalus oma olulisuse tõttu üles kaebuses toodud põhjendused, mis viitasid juhtimisõiguse vajalikkusele. Menetlusaluse isiku toime pandud tegu on tahtlik ning arvestades kaebuse esitaja karistusi samalaadsete liiklusalaste süütegude toimepanemise eest on kaebuse esitaja oma suhtumiselt liiklusnõuetesse liikluses ka jätkuvalt ohtlik. Kohtu arvates tuleb selline isik kas põhi- või lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Seda on kohtuväline menetleja oma otsusega ka teinud. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks LS § 224 lg 3 p 2 sätete alusel, so alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on lisakaristuse määramisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. LS § 224 lg 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo, seega LS § 224 lg 1 või 2 ettenähtud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise eest karistatud. Väärteoasja materjalidest ei nähtu menetlusaluse isiku karistusandmeid, mis viitaks tema kehtivale karistusele LS § 224 lg 1 või 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Küll on kohtuväline menetleja leidnud, et menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud KarS § 424 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest. Menetlusaluse isiku karistusandmetest ilmneb tõesti, et teda on korduvalt karistatud KarS § 424 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest, kuid kohus leiab, et kuivõrd KarS § 424 sätestatud süüteo puhul on tegemist kuriteoga ja LS § 224 lg 3 p 2 viitab üheselt käesolevas paragrahvis sätestatud süüteole, ehk siis LS § 224 sätestatud süüteole, ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist LS § 224 lg 3 p 2 märgitud isikuga. Seetõttu tuleb menetlusalust isikut hinnata LS § 224 lg 3 p 1 märgitud isikuna, so isikuna, keda ei ole varem LS § 224 lg 1 või 2 järgi karistatud. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus vaatamata sellekohase kaebuse puudumisele tühistada LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristuse kohaldamise osas ning menetlusalusele isikule tuleb lisakaristust uue otsusega kohaldada LS § 224 lg 3 p 1 alusel. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud otsuse kohaselt kohaldati menetlusaluse isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 6 kuuks, mis on LS § 224 lg 3 p 1 sätestatud sanktsiooni keskmine määr, leiab kohus, et otsusega määratud lisakaristus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse ja vastab menetlusaluse isiku süü suurusele, mistõttu asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus tuleb küll tühistada lisakaristuse kohaldamisel kohaldatud materiaalõiguse normi osas, kuid 5 puudub alus määratud lisakaristuse määra muutmiseks või otsusega määratud lisakaristuse kergendamiseks. Nii kaebuses kui ka kohtulikul arutamisel on taotletud trahvi ositi nelja kuu jooksul tasumise määramist, kuivõrd kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku keskmine kuupalk vaid 700 eurot. Kohus vajalikuks juhtida kaebuse esitaja tähelepanu KarS § 66 lg 2 ja 3 sätete tekstile, mille kohaselt on rahatrahvi ositi tasumise määramine võimalik vaid mõjuvate põhjuste esinemisel ning mõjuvate põhjuste olemasolu peab tõendama menetlusalune isik või kaebuse esitaja. Menetlejale tõendite esitamise järgselt saab alles kohtuväline menetleja või kohus kohtule esitatud tõendite põhjal asuda hindama kas esile toodud ja tõendatud asjaolud või põhjused on hinnatavad mõjuvatena KarS § 66 lg 2 mõttes. Käesolevas väärteoasjas ei ole menetlusalune isik kohtuvälises menetluses ega kaitsja kaebemenetluses esitanud kohtule ühtegi tõendit menetlusaluse isiku sissetulekute suuruse kohta. Seega puudub igasugune seaduslik alus KarS § 66 lg 2 ja 3 sätete kohaldamise kaalumiseks. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus tuleb tühistada LS § 224 lg 3 p 2 osas, mõistes uue otsusega lisakaristuse LS § 224 lg 3 p 1 alusel. Muus osas tuleb vaidlustatud otsus jätta muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 6