Obsah (4)

§ 15§ 227§ 195§ 224

4-13-7141 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-7141 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoas

§ 15

lg 1 p 1 ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Kergendava asjaoluna arvestas kohtuväline menetleja kahetsust. Menetlusalust isikut karistati

227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 120 eurot. Menetlusalune isik vaidlustas kiirmenetluse otsuse 30.10.2013 Harju Maakohtule esitatud kaebusega. Kaebuses käsitleb menetlusalune isik tema poolt juhitud sõiduki peatamise asjaolusid 14.10.2013 Tallinna ringtee 18.-kilomeetril. Kaebuse kohaselt suunasid politseiametnikud tema auto parkima kohta, kus see on

kohaselt keelatud. Peatamise ajal liikus politseiametnik ise eraldusribal ja käskis ka menetlusalusel isikul autost välja tulla ning selliselt liikuda eraldusribal. Eraldusribal liikumine on keelatud. Patrull valis sõidukiiruse kontrollimiseks koha, kus ta rikkus liiklusseaduse nõudeid ja seadis ohtu enese ja teiste liiklejate elusid. Liiklusjärelevalve teostaja rikkus

§ 195

p 1 ja 200 lg 5, mille kohaselt liiklusjärelevalve teostaja on kohustatud tagama sujuva liikluse ning liiklejate turvalisuse ning liiklusjärelevalve käigus tuleb sõiduk peatada selliselt, et juhil oleks võimalik seisma jääda parempoolsel teepeenral või selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal nii, et see ei ohustaks ega takistaks liiklust. Seega on tõend sõidukiiruse ületamise kohta kogutud ebaseaduslikult ja tegemist on kohtukõlbmatu tõendiga, mida ei saa arvesse võtta. Kohtuväline menetleja edastas 13.11.2013 oma kirjaliku seisukoha kaebuse osas. Selles ollakse seisukohal, et M.G süüline käitumine

§ 15

lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuväline menetleja on tuginenud otsuse tegemisel tõenditel, mille saamisel ei ole rikutud menetlusõigust. Kohtuotsuse järeldused V™S § 114 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja poolt V™S § 55 lõike 2 kohaselt kiirmenetluses tehtud otsusele. Sama sätte lg 3 kohaselt kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud kiirmenetluse otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on menetlusalune isik otsuse ärakirja kätte saanud 14.10.

1. Seega saabus kaebetähtaeg
2. oktoobril 2013.a. Nähtuvalt e-mailist saadeti kaebus kohtule 30.oktoobril 2013 kell 0:
3. Meili kaaskirjas märgib kaebuse esitaja, et proovis saata kaebust 29.10.2013 kell 23:58, kuid ilmnes mingisugune serveri error, mis teatas, et kohtu server lükkas kirja tagasi. Eeldatavalt oli probleem manuse suuruses. Olles pakkinud kirja zip-konteinerisse saadab ta selle uuesti ning ühtlasi esitab kaebetähtaja ennistamise taotluse. V™S § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 171 lg 3 kohaselt päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli KrMS § 172 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Esitatud dokumentide pinnalt on võimalik järeldada, et kaebuse esitaja esmakordne katse kaebuse esitamiseks toimus tähtaja jooksul. Kuivõrd kaebuse esitamine ei õnnestunud, tegi menetlusalune isik toimingud kaebuse mahu vähendamiseks ning saatis selle koheselt uuesti. Kohus loeb tehnilise tõrke kaebuse edastamisel KrMS § 172 tähenduses tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ja ennistab tähtaja. V™S § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Tunnistaja Margus Hunt on andnud ütlused selle kohta, et ta täitis 14.10.2013 tööülesandeid kella 12.18 ajal Kiili vallas Tallinna ringtee 18 kilomeetril. Fikseeris Jüri suunas liikuva rohelist värvi Ford Mondeo reg. nr-ga XXXkiiruseks 115 km/h (lubatud 90 km/h). Autot juhtis M.G. Samal kuupäeval koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt sõiduk Ford Mondeo Turnier reg nr XXXkiiruse mõõtmist teostas 14.10.

1. kella 12:18 ajal Harjumaal Kiili vallas, Tallinna Ringtee 18 km–l Margus Hunt. Kasutati mõõteseadet Ultra Lyte. Sõiduki kiiruse mõõtmise hetkel liikus menetlusaluse isiku juhitud sõiduk teisel sõidurajal ja möödus kõrval sõidurajal liikuvatest sõidukitest. Mõõtekaugus oli 729 meetrit, seadme lugem 115 km/h ning lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Arvestades laiendmääramatust +/- 4 km/h, ületas menetlusaluse isiku juhitud sõiduk kiirust mitte vähem kui 21 km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud lugemit ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli on tutvustatud menetlusalusel isikule. Kiirusmõõteseadet oli testitud samal kuupäeval kell 07:
2. Kohtule on esitatud mõõtevahendi taatlustunnistus. Eeltooduga on leidnud tõendamist

§ 15

lg 1 p 1 nõuete rikkumine menetlusaluse isiku poolt.

§ 224

lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. V™S § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Teo õigusvastust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ja KarS-s sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt. Kohtu hinnangul on asja menetlemisel järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlusõiguse mittejärgimisega on tegemist juhul, kui selle tagajärjeks on ebaseadusliku või põhjendamatu lahendi tegemine. Kaebuse esitaja esiletoodud asjaolud – politseiametnike väidetav tegevus sõiduki peatamisel - ei oma seost tuvastatud rikkumisega ning tehtud lahendiga. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr. 78 on kehtestatud nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele. Nimetatud määruse § 8 kohaselt ei ole sõidukiirust lubatud mõõta tunnelis, peeglilt, tugeva vihma-või lumesaju või udu korral ning kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja avaldatud seisukohaga selles, et sõidukiiruste mõõtmiste teostamine kahe sõidusuuna vahelisel eraldusribaga alal ei ole keelatud ning tegemist ei ole väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis võib kaasa tuua kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kui tõendi kuulutamise lubamatuks. Menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr.

§ 227

lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Arvestades, et M.G puhul on tegemist varem karistamata isikuga, on põhjendatult määratud kergemaliigiline karistus, so rahatrahv. Kergendava asjaoluna kuulub arvestamisele kahetsus. Õiguskorra kaitsmise huvide osas kuulub arvestamisele asjaolu, et kiiruseületamine on massiliselt toime pandav õigusrikkumine. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt sanktsiooni keskmisest arvestatavalt väiksem rahatrahv 30 trahviühikut vastavuses isiku süüga. Väärteomenetlus V™S § 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. Ingrid Kullerkann Kohtunik