lg 2 alusel määrata, et J.F võib rahatrahvi tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 50,00 eurot. 4. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 25.02.2016 otsuses näidatud arveldusarvele. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kätte toimetamisest. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna poolt 05.02.2016 koostatud väärteoprotokolli nr AB1408463 kohaselt J.F (isikukood: XXX) juhtis 28.05.2015 kella 21.50 Harju Maakonnas Tallinna linnas Laagna tee ja Kärberi ristmikul, liikudes kesklinna suunas, mootorsõidukit BMW 525 TDS r/n XXX, reguleerimata ristmikul ei andnud teed liiklusmärgi 221 „Anna teed“ alusel sõidueesõigusega teel vasakult lähenenud sõiduautole BMW r/n XXX ning sõitis talle ette. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju XXX ja XXX OÜ-le ja tervisekahjustused XXX. J.F rikkus seega LS § 17 lg 1, § 57 lg 1, MKM määrus nr 12 liiklusmärk 221 „anna teed“, pannes toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja 25.02.2016 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,15,008731 karistati J.F-i LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600,00 eurot. Menetleja leidis, et menetlusaluse isiku süü liiklusõnnetuse põhjustamises on tõendatud asjas kogutud materjalidega (sündmuskoha- ja sõiduki vaatlusprotokollid, tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega). Karistust kergendava asjaoluna tuvastas kohtuväline menetleja süü tunnistamise, raskendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud. Kaebaja seisukoht ja taotlus: J.F esitas kohtule kaebuse, milles taotleb talle määratud karistuse vähendamist. Kaebaja palub arvesse võtta järgmisi asjaolusid: - süü tunnistamine; - kahetsus; - tegemist oli inimliku eksitusega, mitte tahtliku teoga; - peale õnnetust käitus ta korrektselt, uurides kohe kaasreisijatelt ning seejärel teiselt osapoolelt, ega neil vigastusi ei ole; - peale menetlustoiminguid aitas ta teisel õnnetuses osalenud autol vahetada purunenud ratta ja hindas sellega liikumise ohutust – mehhaanikuna on ta selleks piisavalt pädev. Lisaks märgib kaebaja, et auto remont läks maksma ca 100,00 eurot, mis muutis majandusliku olukorra raskeks. Hetkel on tal käsil majaremont, pangaga on kokku lepitud tähtaeg 2016 sügisel. Suur osa tema palgast kulub remondile, 600,00 euro maksmine ei laseks tal töid tähtaegselt lõpetada, mis omakorda tähendaks pangale ca 1500,00 euro suuruse leppetrahvi maksmist. Kaebaja on seisukohal, et talle määratud rahatrahvi tuleks vähendada 300,00 euroni, samuti taotles kaebaja selle ositi tasumise võimaldamist 6 kuu jooksul. Kaebaja ei soovinud kohtuistungil osaleda. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebajale süüksarvatav rikkumine tõendatud eelkõige tunnistajate ja kaebaja poolt menetlusaluse isikuna antud ütlustega ning samuti muude, asjas kogutud tõenditega. Menetleja märkis, et otsuse tegemisel arvestati kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu, süü suurust ning isiku varasemat karistatust. Otsuse tegemisel arvestati kaebaja vastulausega, mille keskseks taotluseks oli lisakaristuse kohaldamata jätmine. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebajale sanktsiooni keskmises määras mõistetud rahatrahv on igati proportsionaalne – antud juhul sai kokkupõrke tagajärjel vigastada ka inimene. Kaebaja on varem liiklusalaste väärtegude toime panemise eest karistatud, varasemad karistused ei ole isikule soodsat mõju avaldanud. Kokkuvõtvalt leidis kohtuväline menetleja, et kaebus tuleks jätta rahuldamata, rahatrahvi vähendamiseks alus puudub. Rahatrahvi ositi tasumise võimaldamise jättis menetleja kohtu otsustada. Kohtu seisukoht: VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. Kaebajale heidetakse ette liiklusõnnetuse põhjustamist; LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et 28.05.2015 toimus kella 21.50 Tallinnas Laagna tee Priisle bussipeatuse juures, suunaga kesklinna poole liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduautot BMW 525 TDS r/n XXX juhtinud J.F ja sõiduautot BMW 320D r/n XXX juhtinud XXX. Samuti puudub vaidlus selles, et 28.05.2015 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju ja sai inimene vigastada. 28.05.2015 LÕ akti kohaselt olid J.F-i juhitud sõidukil õnnetuse tagajärjel vigastatud vasakpoolne esinurk ja esiosa; XXX juhitud sõidukil olid õnnetuse tagajärjel vigastatud esiosa, parempoolne esiratas, esitiib, esi- ja tagauks. Mõlema sõiduki vigastusi ning nende ulatust tõendavad ka sõidukitest sündmuskohal tehtud pildid ja sõidukite vaatlusprotokollid. LÕ akti kohaselt viidi XXX sõidukis viibinud kaasreisija XXX sündmuskohalt kiirabiga Ida-Tallinna Keskhaiglasse; väärteoasja materjalides on 28.05.2015 Ida-Tallinna Keskhaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest nr 1.2-16/1321-15, mille kohaselt saabus 28.05.2015 haiglasse Laagna ja Kärberi tn ristmikul 2 auto kokkupõrke tagajärjel kannatada saanud XXX. Väärteoasjas on üle kuulatud mõlema sõiduki juhid ning sõidukites kaasreisijatena viibinud isikud. Isikuliste tõendiallikate ütluste sisu on alljärgnev: 1) tunnistaja XXX ütluste kohaselt tuli ta mööda Narva mnt Tallinnasse sisse. Ta sõitis teises reas, kui äkki keeras tema autole külje pealt sisse esimeses reas liikuv 5.seeria BMW. Tema oli vasakpooleses reas, mis viib linna, mitte tagasipöörde real, ta sõitis mööda Laagna teed suunaga linna. Kokkupõrge oli sõidukiga BMW r/n XXX. Temaga kaasas olnud kaasreisija XXX viidi haiglasse; 2) tunnistaja XXX ütluste kohaselt sõitis ta sõiduautos BMW XXX mööda Laagna teed, sõiduki roolis oli XXX, tema oli kaassõitjana kõrval. Nad sõitsid vasakpoolsel sõidurajal, linna suunas. Kärberi tänavalt lähenes auto, mis sõitis tema, kui kaassõitja külje pealt sisse. Auto hoogu ei vähendanud vaid sõitis otse otsa. Peale õnnetust viidi ta Ida-Tallinna Keskhaiglasse kontrolli, ravi kestis nädala. 3) J.F andis tunnistajana ütlusi selle kohta, et ta sõitis mööda Kärberi tänavat ja suundus Laagna teele. Nad tahtsid minna Hesburgerisse sööma. Ta tegi vasakpööret, suund oli sees. Enne suuna sisselülitamist vaatas ta peeglisse, autosid ei näinud. Ta pidurdas ja hakkas keerama. Hetk hiljem sõitis talle sisse suurel kiirusel liikunud BMW. Löök oli nii kõva, et autod peatusid mõnekümne meetri pärast. Juht möödus temast vasakult. Sõiduki r/n oli XXX. Enne avariid rooli keeramisel rattad pöörasid, tehnilisi rikkeid ei olnud. J.F andis menetlusaluse isikuna ütlusi selle kohta, et talle kuulub sõiduauto BMW r/n XXX. 2015 kevadel oli ta selle sõidukiga õhtusel ajal Tallinnas, kellaaega ta ei mäleta. Kui väljas oli juba hämar, juhtis ta seda sõidukit mööda Kärberi tn ja soovis minna Hesburgerisse sööma. Sõidukit juhtides oli temal turvavöö kinni. Sõidukis viibis ka tema sõber, kes oli samuti turvavööga kinni. Ta sõitis ristmikule, kus tuleb esialgu teha parempööre ja seejärel üle mitme sõidurea ka vasakpööre. Tema sõiduki kiirus oli sel hetkel ca 30 km/h. Sellel lõigul on suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h. Vasakpööret tehes näitas ta vasakut suunda, vaatas vasakusse peeglisse ja ei näinud tagant kedagi lähenevat. Ta jätkas vasakpöörde tegemist, kui järsku sõitis keegi talle vasakult poolt otsa. Selle sõiduki kiirus pidi olema kindlasti suurem, kui 70 km/h, sest ta sai tugeva löögi ja pidama alles mõnikümmend meetrit hiljem. Peale seda, kui nad mõlemad seisma jäid (tema jäi seisma sõiduteele, teine sõiduk haljasalale) tuli ta sõidukist välja ja läks selle teise sõiduki juurde. Ta nägi, et see teine sõiduk oli samuti BMW. Selles sõidukis oli 2 naisterahvast, ta küsis neilt, kas kõik on korras. Naised vastasid, et neil ei ole midagi viga, ainult sõiduk on katki. Enne avariid tema seda teist BMW-d tõesti ei märganud, see jäi pimedasse nurka või mõne muu takistuse taha. Kui ta oleks seda märganud, ei oleks ta vasakpööret üldse teinud. 4) tunnistaja XXX ütluste kohaselt sõitis ta 28.05.2015 ca kella 20.30 sõbra J.F-iga Priisle bussipeatuse juures suunaga kesklinna poole. Nad tahtsid minna sööma Laagna tee Hesburgerisse. Kui nad olid keeramas Laagna teelt, et vasakust reast keerata, siis tuli neile vasakult sisse teine BMW. Sõber küsis kohe, kas tal on kõik OK, kust see teine BMW veel tuli ja kuidas see sõiduk üldse tahtis neist vasakult poolt mööda minna, sest nad olid juba vasakus reas. Tema oli kokkupõrke ajal kaassõitjana sõidukis BMW r/n XXX. Kohus nõustub menetleja loogikaga selles, et liiklusõnnetuse põhjustas kaebaja, kohtule esitatud tõendite pinnalt saab üheselt järeldada, et liiklusõnnetuse tekkepõhjuseks on kaebajapoolne „anna teed“ märgi eiramine. 28.05.2016 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt fikseeriti Tallinnas Laagna tee Priisle bussipeatuse juures asunud sündmuskoht; sündmuskohta pildistati ja selle kohta koostati skeem. Kaebaja ütlustega on tõendatud, et ta sõitis esmalt mööda Kärberi tn ja seejärel tuli tal sooritada parempööre Laagna teele. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabeli fotolt nr 18 nähtub vaade sündmuskohale Kärberi tn poolt Laagna tee suunas, Kärberi tn Laagna teele keeramisel tuleb anda teed Laagna teel liikuvatele sõidukitele. Kaebaja ütlustega on tõendatud, et ta sooritas vasakpööret, jätkas selle tegemist, kui järsku sõitis keegi talle vasakult poolt sisse. Tunnistaja XXX sõnul lähenes Kärberi tänavalt auto, mis sõitis tema, kui kaassõitja külje pealt sisse. Auto hoogu ei vähendanud vaid sõitis otse otsa. Tunnistajate XXX ja XXX ütlused on riimuvad selles, et XXX poolt juhitud sõiduk liikus otse, oma sõidurajal, manöövreid sooritamata. Kohus ei näe, et liiklusõnnetuse teisele osapoolele, XXX saaks kirjeldatud olukorras midagi ette heita. Kaebaja esitatud väide selles, et XXX kiirus pidi olema kindlasti suurem, kui sündmuskohal lubatu, on ainetu ning ei põhine asjas tõendamist leidnud faktidel. Kohus märgib, et LS § 17 lg 1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; LS § 57 lg 1 järgi peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Käesoleval juhul oleks J.F olukorras, kus talle kehtis „anna teed“ märk pidanud enne liikuma hakkamist veenduma, et ta ei takista Laagna teel liikuvaid sõidukeid; kohus märgib, et tunnistaja XXX ütlustest nähtub üheselt, et J.F nimetatud kohustust ei täitnud. J.F-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse liiklusõnnetuse põhjustamise eest; kohtu hinnangul pani J.F teo toime kaudse tahtlusega – liikluskorraldusvahend on kohtu hinnangul sündmuskohal hästi nähtav, J.F pidi möönma, et põhjalikult veendumata mööda peateed liikuvate sõidukite olemasolus võib ta põhjustada liiklusõnnetuse. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et antud juhul puudub võimalus kaebajale kohtuvälise menetleja otsuse alusel mõistetud karistuse revideerimiseks ning seda põhjusel, et kaebajale mõistetud karistus on vastavuses tema süü suuruse ning teda iseloomustavate andmetega (mis omavad tähtsust karistuse eripreventiivse aspekti hindamisel). LS § 223 lg 1 karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni; viidatud normi lg 2 annab menetlejale võimaluse vajadusel kohaldada ka lisakaristust. Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-11-113-12 sedastanud, et
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 31-1-40-04, p 7). Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. J.F-i iseloomustab fakt, et tal on kehtiv kriminaalkaristus
järgi, samuti on isikul 8 kehtivat väärteokaristust, millest 7 on mõistetud liiklusalaste rikkumiste eest. J.F-ile on kohtuvälise menetleja otsuse alusel mõistetud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Arvestades asjaolu, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju ning samuti sai kannatada inimene, olnuks kohtu hinnangul sündmuse tagajärgi ning J.F-i varasemaid karistusi silmas pidades antud olukorras põhjendatud kaebajale ka sanktsiooni keskmist ületava rahatrahvi määramine ning lisakaristuse kohaldamine - kohtu hinnangul võib J.F-i karistusregistri pinnalt kahetsusväärselt järeldada, et liiklusalaste rikkumiste toimepanemisest on isiku jaoks kujunenud harjumussüütegu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja taotlus rahatrahvi vähendamiseks ei ole asjakohane ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub menetlejaga selles, et kaebaja taotlus talle mõistetud rahatrahvi ajatamiseks kaebuses märgitud põhjustel väärib tähelepanu.
Kuigi kaebaja ei ole kaebusele lisanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid, nendib kohus, et 600,00 euro suuruse summa korraga tasumine võib kaebajale olla üle jõu käiv. Kaebaja ise on pidanud oma ressursside juures mõistlikuks 50,00 euro suurust igakuist makset (s.o taotlus vähendada rahatrahvi 300 euroni ja määrata see tasumisele 6 kuu jooksul), kaebajale määratud 600,00 euro suuruse rahatrahvi ajatamine selliselt, et isikul jääb igakuiselt tasuda 50,00 eurot, mahub
Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja 25.02.2016 otsus väärteoasjas nr 2302,15,008731 tuleb osaliselt tühistada ja teha asjas uus otsus, mille alusel tuleb J.F süüdi mõista LS § 223 lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600,00 eurot.
lg 2 alusel määrata, et J.F võib rahatrahvi tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 50,00 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.