lg 2 Toimepanemise aeg ja koht: 13.03.2016 kl 03:33, Peterburi tee ja Pae tn ristmik, Tallinn Kaebuse esitaja A.D (isikukood XXX, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: XXX Lasteaed) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 01.04.2016 otsus väärteoasjas nr 2315,16,002576 ning teha väärteoasjas uus otsus. 2. Määrata A.D-le
lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 (viissada) eurot. 3. Võimaldada A.D tasuda mõistetud rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 (viissada) eurot osade kaupa 10 kuu jooksul, s.o 50 (viiskümmend) eurot igakuiselt viieteistkümnendaks
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74. 13.03.2016 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli (VT toim lk 4), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (VT toim lk 8-9) kohaselt 13.03.2016 kl 03:33 mõõdeti Julia 2 A.D alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF-0011, mille lõplik lugem oli 0,35 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,30 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Korrakaitseseaduse § 38 lg 7 kohaselt nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise protseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 19.06.2014 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 87 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotsedurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. A.D väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF-0011 oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-15-00185) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt (VT toim lk 8-9) on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatava õhu kohta mitte vähem kui 0,30 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (VT toim lk 5) kohaselt on näha, et 13.03.2016 kõrvaldati A.D sõiduki juhtimiselt
lg 2 p 2 alusel.
lg 2 p 2 sätestab, et juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on A.D tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT tl 1 pöördel). Maanteeameti liiklusregistri väljavõte (VT toim lk 7) kohaselt A.D-le on välja antud juhiload nr XXXXXXX 12.10.2010 kehtivusega kuni11.10.2020, juhtimisõigus omistatud 06.08.1998). Vastavalt
lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut s.o kuni 1200 eurot, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Kohus on seisukohal, et A.D käitumine
lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Menetlusaluse isiku kaebus kannab endas ainsat eesmärki kergendada oma olukorda, so saavutada karistuse kergendamine. Selline seisukoht ilmneb ka kohtuvälisele menetlejale saadetud vastulausest (VT toim lk 11). KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on A.D-le karistuseks määranud rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 (kaheksasada) eurot. A.D-le karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebusest selgub, et A.D mõistab oma rikkumist ja kahetseb. Karistusregistri andmete kohaselt puuduvad A.D kehtivad karistused (VT tl 18). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse 3 eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja A.D-le
Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohus on seisukohal, et kaebaja seletused tema majanduslike raskuste on piisavalt mõjuvateks põhjusteks määrata rahatrahvi tasumine ositi 10 kuu jooksul s.o 50 eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.