Obsah (16)

§ 199§ 202§ 65§ 424§ 215§ 74§ 64§ 169§ 68§ 266§ 21§ 25§ 200§ 56§ 69§ 73

1-15-2122 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2016, Tallinn 1-15-2122 (1-15-2122, 1-15-10059 (14230102717; 13230103353)) Märt Toming Kriminaal

§ 199

lg 2 p 8 ja 9, § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi Rain Räägu süüdistus

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8, § 169 ja § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi Lühimenetluses Diana Helila M.L Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: andmed puuduvad, elukoht: süüdistusakti kohaselt XXX, tegelik elukoht teadmata. Viimaste andmete kohaselt viibis kuni 07.01.2016 vahistatuna Saksamaal, alates 07.01.2016 asukoht teadmata. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 4, viimati Harju Maakohtu 21.06.2012 otsusega

§ 202

lg 1 järgi ja

§ 65

lg 1 alusel karistus loeti kantuks seoses karistuse kandmisest vabastamisega haiguse tõttu ning

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ja

§ 424alusel vangistus 7 kuud ja 24 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud.

11.12.2013 pöörati karistus täitmisele ning 14.05.2014 vabastati karistuse kandmisest seoses haigusega. Advokaat Merike Allikmäe Rain Rääk Ik: 38008075234, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: süüdistatava sõnade kohaselt XXX AS, elukoht: ajutiselt XXX (vanemate elukoht), tegelik elukoht teadmata; asukoht: XXX Vangla. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 15.04.

1. Kahtlustatavana kinni peetud 14.04.2015 kuni 1 Kaitsja 15.04.2015, 16.11.
2. Harju Maakohtu 23.04.2015 määrustega kuulutatud tagaotsitavaks ja tõkend elukohast lahkumise keeld muudetud tõkendiks vahistamine. Kinni peetud 16.11.2015, alates 17.11.2015 asub XXX Vanglas. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 3, viimati karistatud Tartu Maakohtu 22.07.2014 otsusega

§ 215

lg 1 järgi vangistusega 5 kuud

§ 74lg 1, 3 alusel tingimisi katseajaga 18 kuud.

Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON 1. süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p-des 8 ja 9 ettenähtud kuriteo M.L toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud. 2. M.L süüdi tunnistada

§ 215

lg 2 p-des 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

1. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada M.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. Ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates M.L-i karistuse ärakandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest.
2. Rain Rääk süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p-des 4, 7 ja 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud. 6. Rain Rääk süüdi tunnistada

§ 169

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 7. Rain Rääk süüdi tunnistada

§ 215

lg 2 p-des 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises (episood 13.03.2013) ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 8.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 9. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Rain Räägule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 10.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, liita käesoleva otsusega mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 22.07.2014 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud, suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 11. Rain Rääk süüdi tunnistada

§ 215

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises (episoodid 06.04.2015) ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 12. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Rain Räägule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 13.

§ 65

lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele

§ 65

lg 1 alusel moodustatud liitkaristus Tartu Maakohtu 22.07.2014 kohtuotsusega mõistetud karistusega, s.o 9 kuud vangistust täies ulatuses ning mõista liitkaristuste kogumis lõplikuks liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 14.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.04.2015 kuni 15.04.2015, s.o 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, arvestades karistuse ärakandmist alates Rain Räägu viimasest kinnipidamisest Harju Maakohtu 23.04.2015 määruse alusel, so alates 16.11.

1. 2
2. Rain Räägu suhtes Harju Maakohtu 23.04.2015 määrusega muudetud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse tähtaja saabumisel.
3. M.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, s.o kokku kaitsjale makstud tasu 240 (kakssada nelikümmend) eurot; - ekspertiisi tegemisega (ekspertiisiakt nr 12E-GE0996; ekspertiisiakt nr 12EGE0921; ekspertiisiakt nr 12E-GE1000) tekkinud kulud kokku summas 798 (seitsesada üheksakümmend kaheksa) eurot; - sõiduki Citroen C4 Picasso reg. nr XXX toimetamisega Põhja prefektuuri territooriumile tekkinud kulust 38,40 eurost ½ kulust, s.o 19 (üheksateist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, s.o kokku menetluskulu 1702 (üks tuhat seitsesada kaks) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas, märkides selgitusena: „M.L, 1-15-2122, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel M.L-ile tema karistuse kandmisele asumisest tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Rain Räägult välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3 ja 4; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 216 (kakssada kuusteist) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, s.o kokku kaitsjale makstud tasu 576 (viissada seitsekümmend kuus) eurot; - ekspertiisi tegemisega (ekspertiisiakt nr 13E-GE0711) tekkinud kulu 57 eurot; - sõiduki Citroen C4 Picasso reg. nr XXX toimetamisega Põhja prefektuuri territooriumile tekkinud kulust 38,40 eurost ½ kulust, s.o 19 (üheksateist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, s.o kokku menetluskulu 1297 (üks tuhat kakssada üheksakümmend seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas, märkides selgitusena: „Rain Rääk, 1-152122, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel R. Räägule tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. DNA ekspertiisi akti nr 13E-GE0421 tegemisega tekkinud kulu 798 (seitsesada üheksakümmend kaheksa) eurot, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
6. XXX esitatud tsiviilhagi 970 (üheksasada seitsekümmend) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista M.L-ilt XXX kasuks 970 eurot, märkides hagi hüvitamisel selgitusena: „M.L, 1-152122, tsiviilhagi“.
7. XXX esitatud tsiviilhagi 430 (nelisada kolmkümmend) euro nõudes rahuldada täies 3 ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista M.L-ilt XXX kasuks 430 eurot, märkides hagi hüvitamisel selgitusena: „M.L, 1-15-2122, tsiviilhagi“.
8. XXX esitatud tsiviilhagi 220 (kakssada kakskümmend) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista M.L-ilt XXX kasuks 220 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele XXXXXXX Caixa Geral de Depositos, märkides selgitusena: „M.L, 1-15-2122, tsiviilhagi“.
9. XXX esitatud tsiviilhagi 550 (viissada viiskümmend) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista M.L-ilt XXX kasuks 550 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele XXXXXXX Millennium BCP, märkides selgitusena: „M.L, 1-15-2122, tsiviilhagi“.
10. XXX esitatud tsiviilhagi 585 (viissada kaheksakümmend viis) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista M.L-ilt XXX kasuks 585 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele XXXXXXX Totta Santander, märkides selgitusena: „M.L, 1-15-2122, tsiviilhagi“.
11. XXX esitatud tsiviilhagi 2035 (kaks tuhat kolmkümmend viis) euro ja 21 (kakskümmend üks) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Rain Räägult ja M.L-ilt solidaarselt XXX kasuks 2035,20 eurot, mis tuleb kanda kannatanu Swedbanki arveldusarvele XXXXXXX, märkides selgitusena: „Rain Rääk, 1-15-2122, tsiviilhagi“ või „M.L , 1-15-2122, tsiviilhagi“.
12. XXX esitatud tsiviilhagi 410 (nelisada kümme) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Rain Räägult XXX kasuks 410 eurot, mis tuleb kanda kannatanu SEB Pank arveldusarvele number XXXXXXX, märkides selgitusena: „Rain Rääk, 1-15-2122, tsiviilhagi“.
13. XXX esitatud tsiviilhagi 450 (nelisada viiskümmend) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Rain Räägult XXX kasuks 450 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele number XXXXXXX, märkides selgitusena: „Rain Rääk, 1-15-2122, tsiviilhagi“.
14. XXX esitatud tsiviilhagi 309 (kolmsada üheksa) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel solidaarselt XXX kasuks välja mõista Rain Räägult ja Harju Maakohtu 02.06.2015 otsusega 1-154227 süüdi mõistetud XXX, kellelt on eelmärgitud tsiviilhagi välja mõistetud Harju Maakohtu 02.06.2015 otsusega täies ulatuses. Hüvitamisele kuuluv tsiviilhagi tuleb tasuda XXX Swedbanki arveldusarvele nr XXXXXXX, märkides selgitusena: „Rain Rääk, 1-15-2122, tsiviilhagi solidaarselt XXX“.
15. Asitõend: DNA proovid (3 tk), võrdlusproov, võrdlusjälgede kaart, naha papillaarkurrustiku jäljed pakituna ümbrikusse märkega 13230108090, mis on hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.
16. Asitõend: sõiduautost Citroen C4 Picasso registreerimismärgiga XXX võetud kiud kolmes ümbrikus, mis on pakitud ühte ümbrikusse märkega „kriminaalasi nr 13230103353“ (tl 249 krim asi 1-15-10059) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud 4 süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
17. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: M.L-i süüdistatakse selles, et tema, olles 21.06.2012 karistatud Harju maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 alusel episoodi eest, mis oli toime pandud 24.03.2012, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, ajavahemikus 01.08.2012 kella 21.35 kuni 02.08.2012 kella 09.00 tungis sõiduki vasakpoolse esiukse ja tagumise luugi vasakpoolse aknaklaaside lõhkumise teel Tallinnas Pärnu mnt 24 asuvasse parklasse pargitud sõidukisse Ford Transit reg.nr. XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva seljakoti väärtusega 30 eurot, milles olid teksapüksid väärtusega 80 eurot, tööpüksid Würth väärtusega 100 eurot, spordijakk väärtusega 50 eurot, väike raadio väärtusega 15 eurot, multitööriist Leatherman väärtusega 200 eurot. Samuti võttis M.L nimetatud sõidukist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ-le Mepu kuuluva fotoaparaadi, erinevad tööriistad Würth, töövesti ja tööpüksid. Samuti võttis M.L nimetatud sõidukist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluvad päikeseprillid väärtusega 170 eurot, püksid väärtusega 80 eurot, püksirihma väärtusega 20 eurot ja sularaha summas 20 eurot. Seejärel lahkus M.L sündmuskohalt nimetatud esemetega. Sellise tegevusega tekitas M.L kannatanule XXX kokku summas 475 eurot ja kannatanule XXX kokku summas 290 eurot. … samuti tema, olles toime pannud vargusi 24.03.2012 ja 01.08.2012 – 02.08.2012, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, ajavahemikus 30.08.2012 kella 21.30 kuni 31.08.2012 tungis sõiduki pagasiruumi aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas Pärnu mnt 24 asuvasse parklasse pargitud sõidukisse Renault Express reg.nr. XXX, kust võttis võõra vallasjasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXle kuuluva seljakoti väärtusega 30 eurot, milles olid kannatanule kuuluvad riided ja jalanõud koguväärtusega 150 eurot, väikese seljakoti koos riietega koguväärtusega 40 eurot. Samuti võttis M.L nimetatud sõidukist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXle kuuluvareisikohvri Samsonite väärtusega 70 eurot, milles olid kannatanule kuuluvad riided ja jalanõud koguväärtusega 300 eurot, raamatud koguväärtusega 30 eurot, MP – 3 mängija väärtusega 30 eurot, kosmeetikatooted koguväärtusega 70 eurot, epilaator väärtusega 30 eurot, väikese seljakoti väärtusega 25 eurot. Samuti võttis M.L nimetatud sõidukist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXle kuuluva spordikott väärtusega 10 eurot, kaks välikõvaketast väärtusega 160 eurot, digitaalse videokaameta Canon väärtusega 150 eurot, erinevad kaablid väärtusega 20 eurot, erinevad riided koguväärtusega 90 eurot, erinevad jalanõud koguväärtusega 110 eurot, suveniirid väärtusega 20 eurot, ühe pudeli portveini ja ühe pudeli viina koguväärtusega 15 eurot, toidulisandid väärtusega 10 eurot. Seejärel lahkus M.L nimetatud esemetega sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitas M.L kannatanule XXX kahju kokku summas 220 eurot, kannatanule XXX kahju summas 555 eurot ja kannatanule XXXle kahju summas 585 eurot. … samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 03.09.2012 ajavahemikus kella 00.30 kuni kella 11.00 tungis sõiduki vasakpoolse esiukse aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas Rannamäe 5 asuvasse pargitud sõidukisse Renault Traffic reg.nr. XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva seljakoti väärtusega 60 eurot, milles olid erinevad naiste riided S suurusega koguväärtusega 5 110 eurot, fotokaamera Nikon väärtusega 150 eurot, videomängija Sony Cam Corder väärtusega 450 eurot, diktofon Sony Voice Corder väärtusega 90 eurot, suveniirid (raamatud, võtmehoidjad, rinnamärgid) koguväärtusega 110 eurot ja XXX kuuluva seljakoti väärtusega 60 eurot, milles olid erinevad naiste riided M suurusega koguväärtusega 150 eurot, digitaalne kaamera Fuji koos lisaseadmetega, mälukaartidega, patareidega ja laadijatega koguväärtusega 110 eurot, suveniirid (raamataud, võtmehoidjad) koguväärtusega 110 eurot ning lahkus nimetatud esemetega sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitas M.L kannatanule XXX kahju kokku summas 970 eurot ja kannatanule XXX kahju kokku summas 430 eurot. … samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 03.09.2012 ajavahemikus kella 00.30 kuni kella 11.00 tungis sõiduki vasakpoolse esiukse aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas Rannamäe 5 asuvasse pargitud XXX vastutavas kasutuses olnud sõidukisse Renault Traffic reg.nr. XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva GPS seadme TomTom, ühe pudeli alkohoolset jooki Šoti viski väärtusega 45 eurot, kolm blokki suitsu Marlboro koguväärtusega 115 eurot ja XXX kuuluva objektiivi Rokinon väärtusega 250 eurot, objektiivi Canon väärtusega 150 eurot, fotoaparaadi varustust (laadijad, juhtmed, patareid, filtrid) koguväärtusega 300 eurot, Kaamerakoti Lowepro väärtusega 75 eurot, suveniirid koguväärtusega 50 eurot, deebet- ja krediitkaardid ning lahkus nimetatud esemetega sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitas M.L kannatanule XXX kahju summas 160 eurot ja kannatanule XXX kahju summas 825 eurot. Seega M.L võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, ning mis on toime pandud sissetungimisega, pani toime

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M.L-i süüdistatakse selles, et tema, olles 03.09.2012 toime pannud varguse, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos Rain Rääk´iga ajavahemikus 13.03.2013 kella 20.00 kuni 14.03.2013 kella 07.00, viibides Tallinnas Suur – Laagri 10 asuva maja juures, võttis sealt võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil XXX kasutuses olnud ja AS – le №rdea Finance Estonia kuuluva sõiduki Citroen C4 Picasso reg.nr. XXX väärtusega 6 000 eurot koos sõidukis olnud XXXle kuuluvate esemetega: seitse CD – plaati koguväärtusega 5 eurot ja elektrisaega MAKITA väärtusega 40 eurot. Seejärel sõitsid M.L ja Rain Rääk nimetatud sõidukiga Tallinnas Suur – Laagri 10 asuva maja juurest kuni Tallinnas Koidu tänavani, kus M.L välju sõidukist. Vastastikuse kokkuleppe alusel sõitis Rain Rääk nimetatud sõidukiga edasi kuni Paldiskis asuva Maxima kaupluse juures asuvate korrusmajadeni. Seejärel 16.03.2013 sõitis Rain Rääk nimetatud sõidukiga Paldiskist Tallinnas Õismäe tee 59 asuva majani, kuhu ta sõiduki ka jättis. Seega M.L võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, ja mis on toime pandud grupi poolt, pani toime

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Rain Rääku süüdistatakse selles, et tema, olles 11.04.2005 karistatud Lääne – Viru maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 1, 4, 7, 8 alusel, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos M.L-iga ajavahemikus 13.03.2013 kella 20.00 kuni 14.03.2013 kella 07.00, viibides Tallinnas Suur – Laagri 10 asuva maja juures, võttis sealt võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil XXX kasutuses olnud ja AS – le №rdea Finance Estonia kuuluva sõiduki Citroen C4 Picasso reg.nr. XXX väärtusega 6 000 eurot koos sõidukis olnud XXXle kuuluvate esemetega: seitse CD – plaati koguväärtusega 5 eurot ja elektrisaega MAKITA väärtusega 40 eurot. Seejärel sõitsid M.L ja Rain Rääk nimetatud sõidukiga Tallinnas Suur – Laagri 10 asuva maja juurest kuni Tallinnas Koidu tänavani, kus M.L välju sõidukist. Vastastikkuse kokkuleppe alusel sõitis Rain Rääk nimetatud sõidukiga edasi kuni Paldiskis asuva Maxima kaupluse juures asuvate korrusmajadeni. Seejärel 16.03.2013 sõitis Rain Rääk nimetatud sõidukiga Paldiskist Tallinnas Õismäe tee 59 asuva majani, kuhu ta sõiduki ka jättis. 6 … samuti tema, olles 22.07.2014 karistatud Tartu maakohtu poolt

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, seega isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, uuesti, 06.04.2015 ajavahemikus kella 00.15 kuni 00.30, ärandas Tamsalus Ääsi 8 maja ette pargitud XXXle kuuluva sõiduki Audi 80 registrimärgiga XXX väärtusega 510 eurot. Nimetatud sõidukiga sõitis Rain Rääk kuni Tamsalus Paide 3 asuva raudteeni, kuhu ta sõiduki ka avariilisena jättis. … samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, uuesti, 06.04.2015 ajavahemikus kella 01.30 kuni kella 07.00, ärandas Tamsalus Tehnika 3 maja ette pargitud XXXle kuuluva sõiduki Volkswagen Golf registrimärgiga XXX väärtusega 1 000 eurot. Nimetatud sõidukiga sõitis Rain Rääk kuni Tapa vallas Saiakopli külas Rüntu talust 300 meetri kaugusel asuva metsani, kuhu ta sõiduki ka jättis. Seega Rain Rääk võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, ja mis on toime pandud grupi poolt, pani toime

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Rain Rääku süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, grupis koos XXX ajavahemikul 09.03.2014 kell 21.30 kuni 10.03.2014 kell 01.40 läksid Paldiskis Rae 29 asuva maja keldrisse ja sisenesid seejärel korteri põrandas olevalt augult katte eemaldamise teel XXX asuvasse korterisse ning võtsid sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXle kuuluva LCD televiisori Samsung maksumusega 259 eurot ja mobiiltelefoni NOKIA maksumusega 20 eurot. Varastatud televiisori müüsid R. Rääk ja XXX Tallinnas kohtueelse menetlusega tuvastamata isikule. Võetud mobiiltelefoniga tegid R. Rääk ja XXX arve 30 eurot, tekitades seega XXX kahju kokku 309 eurot. Seega Rain Rääk, pannes isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, grupis ning sissetungimisega, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse, pani toime

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Rain Rääku selles, et tema, isikuna kellelt Viru Maakohtu 04.05.2011 otsusega nr 2-10-48983 mõisteti alates 01.05.2011 tütar XXX (i.k. XXXXXXX) ülalpidamiseks XXX (käesoleval ajal XXX; i.k. XXXXXXX) kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatis igakuiselt 139.01 eurot ning kes on teadlik tehtud kohtuotsusest ja igakuise elatise väljamõistmisest, on peale selle väljamõistmist tasunud elatist vaid üksikutel kordadel ja oluliselt väiksemates summades, kuigi Rain Rääk on töövõimeline, teinud tööd ja saanud tulu. Kuni 01.01.2015 oli R. Räägu poolt toimepandu kvalifitseeritav

§ 169

järgi vanema kuritahtliku kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Alates 01.01.2015 on R. Räägu poolt toimepandu kvalifitseeritav vanema teadva kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Seega Rain Rääk, olles teadlik temalt elatise väljamõistmisest ning hoidudes pikema aja jooksul, s.o teadvalt ning kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise.

Kohtuistungil seletas süüdistatav Rain Rääk, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Võtab esitatud tsiviilhagid õigeks peale XXX Picasso osas, sest tema sõidukiga avariid põhjustanud ei ole, nii nagu sõiduki võttis, nii ka ära viis. 7 Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav Rain Räägule esitatud süüdistus on põhjendatud, tõendid on asjakohased ja toetab lühimenetlust. Kohtuistungile süüdistatav M.L ei ilmunud ja süüdistatavale saadetud kohtukutse tagastati kohtule märkega, et eluruumi üürileandja andmetel seisuga 04.12.2015 viibib süüdistatav juba pool aastat Saksamaal. Kohtu menetluses olevas väärteoasjas M.L-i süüdistuses on kohtukutse samuti vastu võtnud eluruumi üürileandja ning väärteoasjas ei ole olnud võimalik lahendit teha menetlusaluse isiku M.L-i asukoha tuvastamatuse tõttu. Prokurör esitas kohtule Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna teabehaldusbüroo rahvusvahelise ametiabi teenistuse kirja, millest nähtuvalt on vastavalt Saksamaa ametivõimudelt saadud informatsioonile M.L kinni peetud Saksamaal 20.06.2015 kahtlustatavana varavastase kuriteo toimepanemises ning M.L viibis vahi all 13.08.2015 kuni 07.01.2016 ja vabastati vahi alt 07.01.

1. Pärast M.L-i vabastamist ei ole Saksamaa ametivõimudele tema asukoht teada ning registri andmetel puudub M.L kindel elukoht. Seega saab järeldada, et M.L viibis Eesti Vabariigis veel 14.04.2015 kui kirjutas alla lühimenetluse taotlusele ja ka 14.05.2015 kui teda karistati Harju Maakohtu otsusega väärteo toimepanemise eest arestiga, kuid pärast seda on lahkunud Eesti Vabariigist, mida kinnitavad nii eluruumi üürileandja andmed kui ka politsei vastus prokuröri päringule. Sellistest andmetest saab järeldada, et süüdistatav viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja arvestades päringu vastusest ilmnevaid andmeid, mille kohaselt kahtlustati teda 20.06.2015 Saksamaal toime pandud varavastase süüteo toimepanemises, siis on küllaldane alus arvata, et süüdistatav on pärast lühimenetluse taotlusele allakirjutamist asunud kohtusse ilmumisest kõrvale hoidma, teades seejuures nii kohtu menetluses olevast väärteoasjast kui ka kriminaalasjast. Kohus leiab, et antud juhul on süüdistatava asukoha kindlakstegemiseks tehtud piisavaid jõupingutusi ning kuivõrd käesoleval ajal ei ole ka Saksamaa ametivõimudel tema asukoha kohta andmeid, siis ei ole ka võimalik tagada süüdistatava osavõttu kriminaalasja kohtulikust menetlusest. Kuivõrd kriminaalasi on kohtu menetluses lühimenetluses, millise menetluse vormi korral ei saa nii või teisiti tõendamiseseme kohta tõendeid enam koguda ja kriminaalasi lahendatakse kriminaaltoimiku materjalide põhjal, leiab kohus, et kriminaalasja kohtulik arutamine on võimalik ka süüdistatava M.L-i osavõtuta kohtulikust arutamisest. Lisaks sellele on süüdistatava kaitseõigus tagatud kaitsja osavõtu näol. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavale M.L inkrimineeritud kuritegudest on süüdistus põhjendatud kolme episoodi osas, kuid neljandas episoodis ei ole süüdistus põhjendatud. Süüdistatavat ei ole selles episoodi kahtlustatavana üle kuulatud, XXX hagi on põhjendamata, kuivõrd kannatanu ütlustes on vastuolud. Toimiku leht 138 on kannatanu selgitanud, et sai sae ja CD plaadid tagasi, kuid tsiviilhagi on esitatud nõudes, mis sisaldab ka sae ja CD plaatide maksumust.
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava Rain Räägu süü osalise tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

§ 199

lg 2 järgi Episood 01.08.2012 kuni 02.08.2012 (M.L) Kohus leiab, et ajavahemikus 01.08.2012 kella 21.35 kuni 02.08.2012 kella 09.00 paiku Tallinnas Pärnu mnt 24 asuvasse parklasse pargitud sõidukisse Ford Transit reg. nr. XXX sissetungimise ja XXX vara väärtuses 475 euro varguse toimepanemine ning XXX vara väärtuses 290 euro varguse toimepanemine M.L-i poolt on tõendatud nii M.L-i süü tunnistamisega kohtueelsel menetlusel, ekspertiisiaktiga kui ka muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 8 Kannatanu XXX 02.08.2012 antud ütlustest (kd I tl 4-6, 1-15-10059) nähtub, et sõiduk Ford Transit reg. nr. XXX kuulub Mepu OÜ-le ning oli tema kasutuses. 01.08.2012 kella 21.35 parkis ta nimetatud sõiduki Tallinnas Pärnu mnt 24 asuvasse parklasse. 02.08.2012, tulles sõiduki juurde tagasi, avastas, et sõiduki vasakpoolne esiukse ja tagumise luugi vasakpoolne klaas on lõhutud. Sõiduki pakiruumist on varastatud temale kuuluvad esemed ja OÜ-le Mepu kuuluvad esemed. Tal on olemas reisikindlustus. Kannatanu XXX 02.08.2012 antud ütlustest (kd I tl 7-9, 1-15-10059) nähtub, et 30.07.2012 saabus ta Eestisse koos XXXga. Eestisse tuldi Mepu OÜ-le kuuluva sõidukiga Ford Transit reg. nr. XXX. 01.08.2012 pargiti sõiduk Tallinnas Pärnu mnt 24 asuvasse parklasse. 02.08.2012, jõudes sõiduki juurde tagasi, avastas, et sõiduki klaasid on lõhutud ning sõidukist on varastatud temale kuuluvad esemed. Tal on olemas reisikindlustus. Ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles on vaadeldud sõidukit Ford Transit reg. nr. XXX, kinnitab kannatanute ütlusi varguse toimepanemise asjaolude kohta, s.h purunenud auto aknaklaasi (kd I tl 13-15, 1-15-10059). Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (kd I tl 118-122, 1-15-10059) tunnistab M.L end süüdi Ford Transitisse aknaklaasi lõhkumise teel sisenemises ja autos olnud asjade võtmises. Osa asju võttis endale, osa müüs maha, osa andis edasi. Ka ekspertiisiakt nr 12E-GE0996 (kd I tl 18-22, 1-15-10059) tõendab M.L-i süüd, kuna DNA analüüsi tulemuste alusel, proovidest, mis olid võetud esiukse lingi alt ja parempoolse seesmise ukselingi alt, saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangev M.L-i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Seega kohus leiab, et lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele annab ülalnimetatud tõendikogum aluse rääkida süüdistatava poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu kannatanute antud ütlustest nähtub, kuulusid autos olnud esemed neile. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete seniste valdajate valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanute ütluste kohaselt oli esemete valduse üleminek nende tahte vastane, s.t vastav nõusolek puudus. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Süüdistatava ütluste kohaselt varastas ta esemed osaliselt enda tarbeks ja osa müüs edasi. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanikud jätta esemetest ilma kestvalt ning ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks soovinud esemed omanikele tagastada. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kohtueelsel menetlusel on M.L-i tegu kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

§ 199

lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt

§-ga 266.

§ 266

lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest.

§ 266

puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kuigi alates 01.01.2015 on

§ 266

sõnastust muudetud ja lõikes 1 märgitud käitumine on hinnatav väärteona, siis näitab see seda, et tegemist on ikkagi õigusvastase, s.o ebaseadusliku käitumisega. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine sõidukisse Ford Transit reg. nr. XXX oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks 9 õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine sõidukisse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse sõidukisse. Ka sõidukisse aknaklaasi lõhkumise teel sisenemise viis näitab üheselt omaniku tahte vastasust. Seega oli tungimine sõidukisse Ford Transit reg. nr. XXX

§ 266

tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu

§ 199lg 2 p 8 järgi.

Arvestades süüdistatava selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta, s.h auto aknaklaasi lõhkumist autosse sisenemiseks, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 30.08.2012 kuni 31.08.2012 (M.L) Kohus leiab, et ajavahemikus 30.08.2012 kella 21.30 kuni 31.08.2012 Tallinnas Pärnu mnt 24 parklasse pargitud sõidukisse Renault Express reg. nr. XXX sissetungimise ja XXX vara summas 220 eurot, XXX vara summas 555 eurot ja XXX vara summas 585 eurot varguse toimepanemine M.L-i poolt on tõendatud nii M.L-i süü tunnistamisega kohtueelsel menetlusel, ekspertiisiaktiga kui ka muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXX 31.08.2012 antud ütlustest (kd I tl 80-81, 1-15-10059) nähtub, et 30.08.2012 kella 02.00 ajal parkis ta oma õele kuuluva sõiduki Renault Express reg. nr XXX Tallinnas Pärnu mnt 24 asuvasse parklasse. Käis sõiduki juures ka 30.08.2012 kella 21.30 ajal, siis oli kõik korras. 31.08.2012 kella 11.00 ajal, jõudes sõiduki juurde tagasi, avastas ta, et sõidukisse on sisse tungitud. Sõidukist varastati temale ja temaga koos reisinud isikutele XXX ja XXX kuuluvad esemed. Ka M.L kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (kd I tl 118 – 122, 1-15-10059) tunnistab ta end süüdi Renault Expressi klaasi lõhkumise teel sissetungimises ja autos olnud asjade võtmises. Võis vigastada kätt klaasi lõhkumise käigus. Osa asju võttis endale, osa müüs maha, osa andis edasi. Kohus viitab ka sündmuskoha vaatlusprotokollile koos fotodega (kd I tl 90-108, 1-15-10059), milles on vaadeldud sõidukit Renault Express reg. nr. XXX ning millest nähtub, et auto pagasiruumi klaas on lõhutud. Samuti nähtub protokollist, et sündmuskohal tuvastati veretaoline plekk, millelt võeti DNA proovid. Ekspertiisiaktist nr 12E-GE1000 (kd I tl 111-116, 1-15-10059) nähtub, et DNA analüüsil verekahtlasest määrdumisest võetud proovist saadi täisprofiil, mis on tõenäoliselt pärit ühelt isikult, mille alleelid on leitavad M.L-i võetud võrdlusproovist määratletud DNA profiilis. Seega kohus leiab, et lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele annab ülalnimetatud tõendikogum aluse rääkida süüdistatava poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu kannatanute antud ütlustest nähtub, kuulusid autos olnud esemed neile. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete seniste valdajate valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanute ütluste kohaselt oli esemete valduse üleminek nende tahte vastane, s.t vastav nõusolek puudus. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Süüdistatava ütluste kohaselt varastas ta esemed osaliselt enda tarbeks ja osa müüs edasi. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanikud jätta esemetest ilma kestvalt ning ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks soovinud esemed omanikele tagastada. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. 10 Kohtueelsel menetlusel on M.L-i tegu kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

§ 199

lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt

§-ga 266.

§ 266

lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest.

§ 266

puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kuigi alates 01.01.2015 on

§ 266

sõnastust muudetud ja lõikes 1 märgitud käitumine on hinnatav väärteona, siis näitab see seda, et tegemist on ikkagi õigusvastase, s.o ebaseadusliku käitumisega. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine sõidukisse Renault Express reg.nr. XXX oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine sõidukisse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse sõidukisse. Ka sõidukisse aknaklaasi lõhkumise teel sisenemise viis näitab üheselt omaniku tahte vastasust. Seega oli tungimine sõidukisse Renault Express reg. nr. XXX

§ 266

tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu

§ 199lg 2 p 8 järgi.

Arvestades süüdistatava selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta, s.h auto aknaklaasi lõhkumist autosse sisenemiseks, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 03.09.2012 (M.L) Kohus leiab, et 03.09.2012 ajavahemikus kella 00.30 kuni kella 11.00 Tallinnas Rannamäe 5 pargitud sõidukisse Renault Traffic reg. nr. XXX sissetungimine ja XXX vara summas 970 eurot, XXX vara summas 430 eurot varguse toimepanemine M.L-i poolt on tõendatud nii M.L-i süü tunnistamisega, ekspertiisiaktiga kui ka muude kirjalike tõenditega. Samuti samal ajal ja samas kohas sõidukisse Renault Traffic reg. nr. XXX sissetungimine ja XXXi vara summas 160 eurot ning XXXi vara summas 825 eurot varguse toimepanemine M.L-i poolt on tõendatud nii M.L-i süü tunnistamisega, ekspertiisiaktiga kui ka muude kirjalike tõenditega. Kannatanu XXX 03.09.2012 antud ütlustest (kd I tl 24-27, 1-15-10059) nähtub, et 03.09.2012 ajavahemikus kella 00.30 kuni kella 11.00 tungiti sisse Tallinnas Rannamäe 5 parklasse pargitud sõidukisse Renault Traffic reg. nr. XXX. Sõidukist ei varastatud talle kuuluvaid esemeid. Kannatanu XXX 03.09.2012 antud ütlustest (kd I tl 30-33, 1-15-10059) nähtub, et ajavahemikus 02.09.2012 kella 23.27 kuni 03.09.2012 kella 11.00 tungiti sisse Tallinnas Rannamäe 5 parklasse pargitud sõidukisse Renault Traffic reg. nr. XXX. Sõidukist varastati talle kuuluvad esemed. Kannatanu XXXi 03.09.2012 antud ütlustest (kd I tl 34-37, 1-15-10059) nähtub, et 02.09.2012 kella 23.27 kuni 03.09.2012 kella 11.00 tungiti sisse Tallinnas Rannamäe 5 parklasse pargitud sõidukisse Renault Traffic reg. nr. XXX. Sõidukist varastati talle kuuluvad esemed. Kannatanu XXX 03.09.2012 antud ütlustest (kd I tl 48-51, 1-15-10059) nähtub, et 03.09.2012 ajavahemikus kella 00.05 kuni kella 11.30 tungiti sisse Tallinnas Rannamäe tee 5 parklasse pargitud sõidukisse Renault Traffic reg. nr. XXX. Sõidukist varastati talle kuuluvad esemed. 11 Kannatanu XXX 03.09.2012 antud ütlustest (kd I tl 53-56, 1-15-10059) nähtub, et 03.09.2012 ajavahemikus kella 00.05 kuni kella 11.30 tungiti sisse Tallinnas Rannamäe tee 5 asuvasse parklasse pargitud sõidukisse Renault Traffic reg. nr. XXX. Sõidukist varastati talle kuuluvad esemed. Kannatanute ütlusi kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (kd I tl 58-69, 115-10059), milles on vaadeldud sõidukeid Renault Traffic reg. nr. XXX ja Renault Traffic reg. nr. XXX ning see, et sõidukite aknaklaasid on purustatud. Samuti nähtub protokollist, et sündmuskoha vaatluse käigus tuvastati veretaolised plekid, millest võeti DNA proovid. Ka M.L-i kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (kd I tl 118-122, 1-15-10059) tunnistab ta end süüdi autodesse sissetungimises ja asjade võtmises. Vigastas kätt sõiduki aknaklaaside lõhkumisel. Osa asju võttis endale, osa müüs maha, osa andis edasi. Ekspertiisiaktist nr. 12E-GE0921 (kd I tl 73-78, 1-15-10059) nähtub, et DNA analüüsi tulemuste alusel salongist armatuurilt ja taskulambilt võetud proovidest saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on päris ühelt isikult ning see on kokkulangev M.L-i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Seega kohus leiab, et lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele annab ülalnimetatud tõendikogum aluse rääkida süüdistatava poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu kannatanute antud ütlustest nähtub, kuulusid autodes olnud esemed neile. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete seniste valdajate valduse, kehtestas neile uue, s.o enda valduse ning kannatanute ütluste kohaselt oli esemete valduse üleminek nende tahte vastane, s.t vastav nõusolek puudus. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Süüdistatava ütluste kohaselt varastas ta esemed osaliselt enda tarbeks ja osa müüs edasi. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanikud jätta esemetest ilma kestvalt ning ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks soovinud esemed omanikele tagastada. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kohtueelsel menetlusel on M.L-i tegu kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

§ 199

lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt

§-ga 266.

§ 266

lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest.

§ 266

puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kuigi alates 01.01.2015 on

§ 266

sõnastust muudetud ja lõikes 1 märgitud käitumine on hinnatav väärteona, siis näitab see seda, et tegemist on ikkagi õigusvastase, s.o ebaseadusliku käitumisega. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine sõidukitesse Renault Traffic reg. nr. XXX ja Renault Traffic reg. nr. XXX oleks toimunud kooskõlas nende seaduslike omanike tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine sõidukitesse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse sõidukisse. Ka sõidukitesse aknaklaasi lõhkumise teel sisenemise viis näitab üheselt omanike tahte vastasust. Seega oli tungimine sõidukitesse Renault Traffic reg. nr. XXX ja Renault Traffic reg. nr. XXX

§ 266

tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu

§ 199lg 2 p 8 järgi.

12 Riikliku süüdistaja poolt on M.L-i tegu kvalifitseeritud ka

§ 199lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab

§ 199lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et M.L pani 01.08.2012 kuni 03.09.2012 toime 4 varavastase kuriteo episoodi. Seega on süstemaatilisuse kriteerium täidetud ning kuriteokoosseisu täitmise osas ei ole süüdistatava varasemal karistatusel samalaadse süüteo toimepanemise eest enam tähtsust, kuivõrd süüdistusaktis inkrimineeritud süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu. Seega leiab kohus, et süüdistusaktis on M.L-ile inkrimineeritud süütegu õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 järgi, s.o varguse toimepanemisena süstemaatiliselt.

Arvestades kohtueelsel menetlusel süüdistatava antud selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta, s.h auto aknaklaasi lõhkumist autosse sisenemiseks, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega M.L võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, ning mis on toime pandud sissetungimisega, pani toime

§ 199

lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi (Rain Rääk) Kohus leiab, et 09.03.2014 kell 21.30 kuni 10.03.2014 kell 01.40 XXX toimepandud XXX vara varguse toimepanemine on tõendatud nii R. Räägu ja XXXe, kes on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 02.06.2015 otsusega nr 1-15-4227, süü tunnistamisega, kui ka kannatanu XXX ütluste ja kirjalike tõenditega. 05.06.2014 toimunud ülekuulamisel R. Rääk tunnistas oma süüd osaliselt (tl 37, 1-15-2122). Kuna tema vanemad olid seda korterit varem üürinud, siis oli ta teadlik, et selle korteri põranda sees on auk, mille kaudu keldrisse pääseb. Läksid kahekesi koos XXXega keldrisse ja sisenesid augu kaudu korterisse, võtsid televiisori ning viisid maja ees ootavasse autosse. Telefoni näinud ei ole, kas XXX võttis telefoni, ei tea. Kuna XXX tunneb korteri üürnikke, siis tegi tema ettepaneku sinna vargile minna. Varastatud televiisori panid auto peale ja müüsid Tallinnas 20 euro eest tundmatule meesterahvale maha. 04.09.2014 vastastamisprotokollist nähtub, et R. Rääk täpsustab oma varem antud ütlusi (tl 57, 1-152122). XXX tegi ettepaneku korterist varastada ja tema oli nõus. XXX sisenes augu kaudu korterisse ja ulatas televiisori. Ise korterisse ei sisenenud ja telefoni kohta ei mäleta midagi. 05.06.2014 toimunud ülekuulamisel XXX oma süüd ei tunnistanud ja väitis, et tema küll teadis, et XXX korteri põranda sees on auk, kuid tema televiisorit varastanud ei ole (tl 24, 115-2122). 17.06.2014 toimunud ülekuulamisel XXX tunnistas oma süüd osaliselt (tl 48, 1-152122). XXXe ütluste kohaselt läks korterisse R. Rääk ja tema jäi luugi juurde ootama. Vastu võttis vaid televiisori, telefonist ei tea ta midagi. Televiisor pandi auto peale ja müüdi Tallinnas maha. 04.09.2014 toimunud ülekuulamisel tunnistas XXX oma süüd ja muutis varem antud ütlusi (tl 60, 1-15-2122). XXX tunnistas, et just tema sisenes põrandaluugi kaudu korterisse ja varastas nii televiisori kui telefoni ning ulatas need luugi kaudu R. Räägule. Edasi sõideti Tallinna ja müüdi televiisor maha. Mis telefonist edasi sai, ta enam ei mäleta. 13 Kannatanu XXX ütlustest nähtub, et 09.03.2014 kell 21.30 kuni 10.03.2014 kell 01.40 XXX on korterist põrandalaudade eemaldamise teel siseneti korterisse ja varastati televiisor LCD väärtusega 259 eurot ning mobiiltelefon №kia väärtusega 20 eurot (tl 3-4, 1-15-2122). Tunnistajana üle kuulatud XXX ütlustest (tl 19-20, 1-15-2122) nähtub, et ta sõitis pühapäeval Pärnusse ja sealt Keilasse ning umbes nädal varem helistas talle XXX ja küsis kas tema korteris on teleka all põrandas auk ja selgitas, et talle olevat sellest august rääkinud tuttav. Teab, et see XXX tuttav elab kõrvalmajas koos naise ja lapsega. Kuna tal endal keldrivõtit ei ole, siis ei ole ta ka keldris käinud ega kontrollinud. Korterisse kolides nägi põrandas auku ja pani selle peale vana televiisori. XXXe ja R. Räägu kohtueelses menetluses 04.09.2014 s.o viimasena antud ütlustes puuduvad vastuolud kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. XXXe ja R. Räägu ütlused riimuvad ka kannatanu ütlustega ja kogutud kirjalike tõenditega, erinevalt on süüdistatavad vaid selgitanud varastatud telefoni mäletamist (tl 57, 1-15-2122). Seejuures ilmneb tunnistaja XXX ütlustest, et nädal enne varguse toimepanemist tundis XXX huvi põrandas oleva augu olemasolu kohta, millise augu kaudu ka tegelikkuses korterisse tungiti. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd XXX korterisse on tungitud vaid ühel korral ning sellest korterist on toime pandud vaid üks vargus, mille toimepanemise järgselt läksid kaduma nii televiisor kui ka mobiiltelefon, siis on need esemed varastatud ühe ja sama varguse toimepanemisega. Vaatamata sellele, et R. Rääk eitas telefoni vargust, ilmneb XXXe ütlustest, et ta võttis XXX korterist nii televiisori kui ka telefoni ning andis need asjad luugi kaudu R. Räägule. Seega riimuvad varastatud esemete osas nii XXXe kui ka XXX ütlused. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü on tõendatud nii televiisori kui ka telefoni varguse osas. Ka kohtuistungil tunnistas R.Rääk temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist. Lisaks juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et XXX on Harju Maakohtu 02.06.2015 otsusega nr 1-15-4227 antud kuriteos süüdi mõistetud ning otsus on jõustunud. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on R. Räägu poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud.

Nagu kannatanu ütlustest tuleneb, kuulusid süüdistuses nimetatud asjad kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav koos XXX, kelle suhtes on tehtud süüdimõistev kohtuotsus, esemete senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatav müüs vara edasi. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine.

§ 199

lg 2 p 7 osas tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist.

§ 21

lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaselt tuleb kindlaks teha, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Isikud peavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt rollijaotusele. Kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (3-1-1-97-04). Hinnates R. Räägu ja eraldi menetlusse eraldatud XXXe kohtueelsel menetlusel antud ütlusi seoses vargusega XXX korteris, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja 14 kooskõlastatult, s.o XXXel ja R. Räägul oli langetatud ühine otsus teo toimepanemiseks ja seda asuti ka koos täide viima. XXXe ja R. Räägu ütlustest nähtub, et saades teada, et korterisse on võimalik keldri kaudu läbi põranda siseneda, tekkis XXXel mõte sinna vargile minna ja R. Rääk oli sellega nõus. XXX sisenes korterisse ja edastas luugi kaudu televiisori R. Räägule. Samuti sõideti peale varguse toimepanemist koos varastatud esemetega Tallinna ja müüdi televiisor maha. Siit järeldub üheselt, et tegevus oli kooskõlastatud ja vastab kaastäideviimise tunnustele, s.o

§ 199

lg 2 p 7 nimetatud grupile.

§ 199

lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt

§-ga 266.

§ 266

lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest.

§ 266

puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) ei hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Edasi analüüsib kohus kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, millest nähtub, et puuduvad tõendid selle kohta, ei sisenemine XXX asuvasse korterisse oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine maja keldrisse ja sealt kaudu kannatanu korterisse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse hoonesse või eluruumi. Eluruumi sisenemiseks eemaldati auku kattev plaat eesmärgiga kõrvaldada võõrastele vallasasjadele ligipääsu takistav tõke. Sellega on sedastatav ebaseaduslik ja omavoliline korterisse sisenemine. Kuivõrd sisenemine korterisse toimus selle valdaja tahte vastaselt, mida kinnitavad nii kannatanu ütlused kui ka sisenemise viis ja öine aeg, siis on kohtueelsel menetlusel süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud varguse toimepanemisena sissetungimisega, s.o

§ 199lg 2 p 8 järgi.

R. Rääk on Lääne-Viru Maakohtu 11.04.2005 otsusega süüdi tunnistatud ja karistatud

§ 199

lg 2 p 1, 4, 7, 8;

§ 25

lg 2 ja

§ 200lg 2 p 7, 8 järgi.

R. Räägu karistatus ei olnud inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajaks kustunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on R. Räägu tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4 järgi, s.o R.

Räägu puhul varguse toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. Arvestades süüdistatava selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta, siis leiab kohus, et tegemist oli etteplaneeritud ja sihipärase tegevusega. Seega on kohtu hinnangul tegemist kavatsetusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega Rain Rääk võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, ning mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega, pani toime

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 järgi Episood 06.04.2015 (Rain Rääk) Kohus leiab, et 06.04.2015 ajavahemikus kella 00.15 kuni 00.30 Tamsalus Ääsi 8 maja ette pargitud XXXle kuuluva sõiduki Audi 80 registrimärgiga XXX omavoliline ajutine kasutamine Rain Räägu poolt on tõendatud nii Rain Räägu süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXX 06.04.2015 ja 17.04.2015 antud ütlustest (kd II tl 3-4; 21-23, 1-15-10059), nähtub, avastas ta 06.04.2015 kell 02.50, et temale kuuluv sõiduk Audi 80 reg. nr XXX on Ääsi 8 maja eest kadunud. Viimati nägi ta sõidukit maja ees 05.04.2015 õhtul. 17.04.2015 sai ta sõiduki tagasi. Sõiduk on avariiline. 15 Tunnistaja XXX ütlustest (kd II tl 5-6, 1-15-10059) nähtub, et 05.04.2015 kella 22.30 ajal läks ta ämma juurde aadressile XXX. Seal maja ees nägi ta enda õe XXX elukaaslasele kuuluvat sõidukit. Ämma juures olid Rain Rääk ja XXX. Rain Rääk lahkus kella 00.15 ajal. Siis rääkis XXX, et Rain Rääk oli sõiduki ärandanud. Tunnistaja XXX ütlustest (kd II tl 7-8, 1-15-10059) nähtub, et 05.04.2015 kella 21.30 ajal läks ta välja ning siis tema elukaaslasele XXXle kuuluv sõiduk oli maja ees. Kella 00.00 ajal ütles sõbranna talle, et ta nägi nende autot tänava peal sõitmas. Siis arvas ta, et tema elukaaslane läks autoga sõitma. Tulles kella 02.35 koju, nägi ta, et maja ees sõidukit ei olnud, sõiduki võtmed olid kodus ja elukaaslane magas. Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (kd II tl 44-46, 1-15-10059) tunnistab Rain Rääk end süüdi. Oli purjus ja otsustas lihtsalt autoga sõitma minna. Auto uksed olid lahti. Ei teadnud kelle auto see on. Sõitis raudteeni ja seal käis kõva pauk ja auto läks katki. Tema jalutas lihtsalt minema ja jättis auto sinna. Kahetseb tehtut ja on nõus kahju hüvitama. Osutatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Rain Räägu poolt sõiduki omavoliline kasutamine on tõendamist leidnud. Nagu kannatanu XXX ütlustest nähtub, kuulub mootorsõiduk Audi 80 registrimärgiga XXX talle. Seega oli tegemist Rain Räägu jaoks võõra vallasasjaga ning tal puudus õigus sõiduki kasutamiseks. Tõendikogum kinnitab ka seda, et Rain Rääk asus kõnealust sõidukit kasutama 06.04.2015 ajavahemikus kella 00.15 kuni 00.

1. Nimetatud sõidukiga sõitis Rain Rääk kuni Tamsalus Paide 3 asuva raudteeni, kuhu ta sõiduki ka avariilisena jättis. Auto kahjustusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (kd II tl 15-20, 115-10059), milles on vaadeldud sõiduauto Audi 80 reg. nr. XXX kahjustusi. Seejuures ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et Rain Räägul oleks olnud eelnev luba või hilisem nõusolek mootorsõiduki kasutamiseks. Kuna süüdistatav kasutas autot vaid ühest kohast teise liikumiseks ja raudteeni jõudes põhjustas liiklusõnnetuse, muutes sõiduki sõidukõlbmatuks, s.t kasutas sõiduki vaid ajutiselt, siis tuleneb eeltoodud tõendikogumist, et süüdistatav kasutas mootorsõidukit omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et teo pani süüdistatav toime kavatsetult, kuivõrd tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Episood 06.04.2015 (Rain Rääk) Kohus leiab, et 06.04.2015 ajavahemikus kella 01.30 kuni kella 07.00 Tamsalus Tehnika 3 maja ette pargitud XXXle kuuluva sõiduki Volkswagen Golf registrimärgiga XXX omavoliline ajutine kasutamine Rain Räägu poolt on tõendatud nii Rain Räägu süü tunnistamisega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXX 06.04.2015 ja 11.06.2015 antud ütlustest (kd II tl 27-28, 38-39, 1-15-10059) nähtub, et 05.04.2015 kella 19.00 ajal nägi ta, et temale kuuluv sõiduk Volkswagen Golf reg. nr XXX on pargitud Tööstuse 3 maja juurde. Sõiduk oli maja ees ka 05.04.2015 kella 23.00 ajal. 06.04.2015 kell 07.00, tulles koju tagasi, avastas, et sõidukit maja ees ei olnud. 11.06.2015 sai ta politseijaoskonnas sõiduki tagasi. Sõidukil on lõhutud lukud, roolisammas ja süütelukk. Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (kd II tl 44-46, 1-15-10059) tunnistab Rain Rääk end süüdi. Oli purjus ja otsustas lihtsalt autoga sõitma minna. Ei mäleta, kuidas autosse sisse sai, käivitas auto jõuga. Edasi sõitis kuhugi linnast välja ja keeras metsa vahele, kus jäi magama. Kui ärkas, sai aru, et oli auto ärandanud ja jättis auto sinna, kuna see oli mudasse kinni jäänud ning jalutas Tamsaluni välja. Ei mäleta enam täpselt kuhu ta auto jätta võis. Kahetseb tehtut ja on nõus kahju hüvitama. 16 Auto Volkswagen Golf reg. nr. XXX kahjustusi on vaadeldud ka asitõendi vaatlusprotokollis koos fotodega (kd II tl 31-37, 1-15-10059) ning nähtub, et sõiduki luku südamik on lõhutud ning rooli all ripuvad juhtmed. Osutatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Rain Räägu poolt sõiduki omavoliline kasutamine on tõendamist leidnud. Nagu kannatanu XXX ütlustest nähtub, kuulub mootorsõiduk Volkswagen Golf reg. nr. XXX talle. Seega oli tegemist Rain Räägu jaoks võõra vallasasjaga ning tal puudus õigus sõiduki kasutamiseks. Tõendikogum kinnitab ka seda, et Rain Rääk asus kõnealust sõidukit kasutama 06.04.2015 ajavahemikus kella 01.30 kuni kella 07.
2. Nimetatud sõidukiga sõitis Rain Rääk kuni Tapa vallas Saiakopli külas Rüntu talust 300 meetri kaugusel asuva metsani, kuhu ta sõiduki ka jättis. Seejuures ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et Rain Räägul oleks olnud eelnev luba või hilisem nõusolek mootorsõiduki kasutamiseks. Kuna süüdistatav kasutas autot vaid ajutiselt, siis tuleneb eeltoodud tõendikogumist, et süüdistatav kasutas mootorsõidukit omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et teo pani süüdistatav toime kavatsetult, kuivõrd tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Episood 13.03.2013 kuni 14.03.2013 (M.L ja Rain Rääk) Kohus leiab, et ajavahemikul 13.03.2013 kella 20.00 kuni 14.03.2013 kella 07.00 Tallinnas Suur – Laagri 10 asuva maja juurde pargitud XXX kasutuses olnud ja AS-le №rdea Finance Estonia kuuluva sõiduki Citroen C4 Picasso reg. nr. XXX omavoliline ajutine kasutamine M.L-i ja Rain Räägu poolt on tõendatud nii M.L-i ütluste ja Rain Räägu osalise süü tunnistamisega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXX 14.03.2013, 20.03.2013 ja 26.11.2013 antud ütlustest (kd I tl 128-130; 133135; 137-139, 1-15-10059) nähtub, et 13.03.2013 kella 20.00 ajal parkis ta enda kasutuses oleva ja AS-le №rde Finance kuuluva sõiduki Citroen C4 Picasso reg. nr. XXX Tallinnas Suur – Laagri 10 asuva maja juurde. Sõiduki väärtus võis siis olla umbes 6 000 eurot. 14.03.2013 kella 07.00 ajal avastas, et sõidukit nimetatud maja juures enam ei ole. Ta ei teadnud, et auto võti oli juba varem varastatud. 08.04.2013 sai ta sõiduki tagasi. Pärast sõiduki puhtaks pesemist avastas ta, et sõiduk on vigastatud. Kindlustus keeldus kahju hüvitamisest. Seejuures on kannatanu esimestes ütlustes selgitanud, et sõidukist läksid kaduma ka 7 CD plaati (väärtus 5 eurot), elektriline saag Makita (väärtus 40 eurot) ja sõiduki hoolderaamat (väärtuseta) (tl 128-130, 133-135, 1-15-10059). Seevastu viimasel ülekuulamisel 26.11.2013 (tl 137-139, 1-15-10059) on kannatanu selgitanud, et autost on kadunud hoolderaamat, kuid CD plaadid ja elektrisaag Makita on alles. Rain Räägu kahtlustatavana antud ütlustest (kd I tl 201-204; 205-207, 1-15-10059) nähtub, et ta tunnistab end süüdi ning selgitab, et mõned kuud tagasi jäi ta viimasest Paldiskisse sõitvast rongist maha. Siis sai ta kokku M.L-iga. Mingil hetkel ütles M.L, et tal on olemas sõidukivõtmed ning mindi koos selle maja juurde, kus sõiduk oli. See oli kusagil Balti jaama lähedal. Seal oli sõiduk Citroen C4 Picasso halli värvi. M.L ütles, et see on kellegi tuttava sõiduk. M.L andis talle võtmed ning ta istus sõidukisse. M.L istus kõrvalistmele ning palus, et ta viiks ta Kristiine kanti. Sõidukis olles, palus M.L, et sõiduk võiks jääda mõneks ajaks Paldiskisse. Auto oligi tema juures kaks päeva. Kuna sai aru, et auto on varastatud ja ei tahtnud pahandusi, siis viis auto kuhugi Õismäele ning parkis selle kusagil majade vahel olevale tühjale kohale. Autos olid elektrisaag ja mingid pisiasjad, kuid tema autost midagi ei võtnud. Järgmisel või ülejärgmisel päeval sai ta M.L-i telefoni teel kätte ning ütles talle, kus sõiduk asub. M.L sai selle peale pahaseks. Rain Räägu ütlusi kinnitab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (kd I tl 184-186, 1-1510059), millest nähtub, et 13.03.2013 kella 23.09 ajal viibis Rain Rääk Tallinnas Kesklinna piirkonnas ning 14.03.2013 kella 02.49 ajal liigub ta mööda Paldiski mnt Keila suunas, samal 17 ajal helistas Rain Rääk ka M.L-ile. 14.03.2013 kella 06.37 ajal helistas M.L Rain Räägule. M.L-i kaitsja leidis kohtulikul arutamisel, et M.L-i ei ole kohtueelsel menetlusel selles kahtlustuses üle kuulatud, mistõttu tuleks M.L selles süüdistuses õigeks mõista. Kohus leiab, et taoline kaitseväide on eksitav. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on M.L-ile esitatud selles episoodis kahtlustus

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 järgi selles, et M.L grupis R.Rääguga varastas Suur-Laagri 10 juurest ASle №rdea Finance Estonia kuulunud ja XXX kasutuses olnud sõiduki Citroen C4 Picasso registreerimismärgiga XXX koos selles olnud asjadega. Sellele järgnevalt aga, hinnates kogutud tõendeid kogumis, samuti tuvastatud asjaolusid, on prokurör oma pädevusest tulenevalt sellise õigusvastase käitumise süüdistusaktis kvalifitseerinud

§ 215lg 2 p 1 ja 2 järgi.

Seega on varavastase kuriteo toimepanemises M.L-ile kahtlustus esitatud ja teda on ka üle kuulatud ning käitumisele kohtueelsest menetlejast erineva ja tegelikele asjaoludele vastava õigusliku hinnangu andmine ei saa olla süüdistatavale üllatuslik ega ootamatu. Seetõttu jätab kohus kaitsja väite tähelepanuta. M.L-i kahtlustatavana antud ütluste (kd I tl 214-217, 1-15-10059) kohaselt ta end süüdi ei tunnistanud. Selgitas, et kevadel 2013 õhtusel ajal oli ta Tallinnas Kristiine Keskuse Olympic kasiinos. Seal sai ta tuttavaks ühe neiuga, kes samuti ootas „barõgat“ (isik, kes müüb narkootikume). Ta ostis ka sellele naisterahvale narkootikume, sest viimasel ei olnud raha. Samal öösel helistas see naisterahvas talle ning saadi kokku Tallinnas Balti jaama lähedal asuva elumaja juures. Ta arvas, et see naisterahvas elab seal. Kuna naisterahvas pidi tasuma ostetud narkootikumide eest, siis andis naine temale sõiduki võtmed, käekella ja natuke raha. Naisterahvas joonistas joonise, millest nähtus sõiduki asukoht. Ta sai aru, et tegemist on võõra autoga. Umbes nädal aega oli selle sõiduki võti tema käes, siis sai ta kokku Rain Rääguga, siis rääkis ta Räägule sellest sõidukist ja mindi sõiduki juurde. Rain Rääk avas sõiduki uksed. Sel hetkel lahkus tema sündmuskohalt ning ei tea, kas Rain Rääk sõitis autoga minema või mitte. Siis helistas Rain Rääk uuesti talle ning võttis ta peale Kristiine juures ning viis autoga koju XXX tänavale. Ta oli teadlik, et sõiduk on varastatud. Äratundmiseks esitamise protokollist koos fototabeliga (kd I tl 218-220, 1-15-10059) nähtub, et kahtlustatav M.L tunneb fotode järgi XXX ära isikuna, kes andis temale sõiduki võtme. Edasi juhib kohus tähelepanu tunnistaja XXX 21.11.2013 ja 27.11.2013 antud ütlustele (kd I tl 222-225; 228-232, 1-15-10059), millest nähtub, et ta ei ole kasiinos käinud üle kahe aasta, sest tal on keeld peal. Ta ei ole kunagi M.L-ile mingit sõidukivõtit andnud. XXX tunneb M.L-i kui isikut, kelle käest on ta mõnel korral ostnud amfetamiini. Ka äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga (kd I tl 226-227, 1-15-10059) kohaselt tunneb XXX fotode järgi M.L-i isikuna, kellelt on ta mõnel korral narkootikume on ostnud. Tunnistaja XXX ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt ja jätab need tõendikogumist välja kui mitteusaldusväärse tõendi, kuna Olympic Casino Eesti AS vastuskirjast (kd I tl 248, 1-1510059) selgub, on XXX sisenemine Olympic Casino Kristiine mängusaali registreeritud 05.03.2015 kell 21.59 ja kell 22.

1. Samuti nähtub, et samal ajal on kasiinos viibinud ka M.L . Seega XXX väide, et ta ei ole kaks aastat kasiinodes üldse viibinudki, on teiste tõenditega ümber lükatud ning XXX ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseteks. Asitõendi vaatlusprotokollis koos fotodega (kd I tl 151-163, 1-15-10059) on vaadeldud sõidukit Citroen C4 Picasso reg. nr. XXX, millelt on võetud ka DNA proovid. Ekspertiisiaktist nr 13E – GE0711 (kd I tl 176-181, 1-15-10059) nähtub, et proovist juhiukse sisemiselt käepidemelt ja proovist roolilt saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Rain Räägult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Käigukangilt võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Rain Räägult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Osutatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et M.L-i ja Rain Räägu poolt sõiduki omavoliline kasutamine on tõendamist leidnud. Nagu kannatanu XXX ütlustest ja sõiduki 18 registreerimise tunnistusest (kd I tl 131, 1-15-10059) nähtub, kuulub mootorsõiduki Citroen C4 Picasso reg. nr. XXX AS-le №rdea Finance Estonia ning vastutavaks kasutajaks on XXX. Seega oli tegemist M.L-i ja Rain Räägu jaoks võõra vallasasjaga ning neil puudus õigus sõiduki kasutamiseks, millest mõlemad olid teadlikud. Tõendikogum kinnitab ka seda, et M.L ja Rain Rääk asusid kõnealust sõidukit kasutama ajavahemikul 13.03.2013 kella 20.00 kuni 04.04.
2. Mõlema süüdistatava riimuvate ütluste kohaselt andis M.L autovõtmed Rain Räägule ning sõitsid koos Kristiine Keskuse juurest M.L-i elukohta XXX tänavale. Edasi sõitis Rain Rääk autoga Paldiskisse. Mõlemad olid teadlikud sellest, et auto on varastatud ning neil puudub õigus seda kasutada. Kuna M.L kasutas autot vaid Luha tänavale sõitmiseks ja R. Rääk Paldiskisse sõitmiseks ja siis viis auto paari päeva pärast Õismäele seisma, s.t autot kasutati vaid ajutiselt, siis tuleneb eeltoodud tõendikogumist, et süüdistatavad kasutasid mootorsõidukit omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil. Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud ka

§ 215

lg 2 p 2 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab

§ 215

lg 2 p 2 tunnustele.

§ 215

lg 2 p 2 sätestatud süüteokoosseis, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist.

§ 21

lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, saab järeldada, et süütegu pandi toime ühiselt. M.L, kellel oli olemas Citroeni võtmed, tegi R. Räägule ettepaneku võtta auto, et R. Rääk saaks öösel koju Paldiskisse sõita. Samuti palus M.L end R. Räägul koju sõidutada ja auto pärast Paldiskisse jätta. R. Rääk tõi paari päeva pärast auto Õismäele. Seda kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (kd I tl 144-146, 1-15-10059), millest nähtub et kannatanule kuuluv sõiduk leiti Tallinnas Õismäe tee 59 asuva maja juures. Samuti olid mõlemad süüdistatavad teadlikud sellest, et tegemist on täiesti võõra autoga, mille kasutamiseks neil omaniku luba puudus. Koos autoga sõitma minnes kasutasid mõlemad süüdistatavad sõiduki omadusi sihtotstarbeliselt, s.t võimalust autos olles liikuda selle auto mootori jõudu kasutades. Seega, sõites omavoliliselt kasutusse võetud sõidukiga, kasutasid mõlemad sõidukis viibijad võõra vallasasja kasulikke omadusi ühiselt, liikudes sõidukiga ühest punktist teise. Seega ei oma antud juhul tähtsust asjaolu, kes oli sõiduki roolis ja kes istus kõrvalistmel või kes kui pikka maad autot kasutas, sest juba eelnevalt on tõendamist leidnud asjaolu, et autot kasutasid mõlemad süüdistatavad. Kohus leiab, et taoline ühine käitumine vastab kaastäideviimise tunnustele, s.o võõra vallasasja omavolilisele ajutisele kasutamisele grupis

§ 215lg 2 p 2 mõttes.

Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud ka

§ 215

lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või võõra vallasasja omavolilise kasutamise ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab

§ 215lg 2 p 1 tunnustele.

M.L-i süüdistatakse käesolevas kriminaalasjas

§ 199

lg 2 p-des 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning need kuriteod on toime pandud enne

§ 215ettenähtud kuriteo toimepanemist.

Seega on süüdistusaktis M.L-i tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 215

lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. 19 Puutuvalt R.Rääku on tuvastatud, et R. Rääk on Lääne-Viru Maakohtu 11.04.2005 otsusega süüdi tunnistatud ja karistatud

§ 199

lg 2 p 1, 4, 7, 8;

§ 25

lg 2 ja

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi (kd II tl 53-57, 1-15-10059) ja see karistatus ei olnud inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajaks kustunud. Samas süüdistatakse R.Rääku kolme

§ 215

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja teda on ka Tartu Maakohtu 22.07.2014 otsusega karistatud

§ 215

lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, mille järgselt pani ta toime kaks

§ 215ettenähtud kuritegu.

Seejuures süüdistatakse teda ka käesolevas kriminaalasjas varguse toimepanemises, milline tegu on toime pandud enne kahte viimast

§ 215ettenähtud kuritegu.

Seetõttu on süüdistusaktis R. Räägu tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 215

lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud nii varguse kui ka võõra vallasasja omavolilise kasutamise ning seda nii juriidilise kui ka faktilise korduvuse mõttes. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatavate ütlustest lähtuvalt veendunud, et teo panid süüdistatavad toime kavatsetult, kuivõrd tegutsesid süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatavate käitumises ei tuvastanud. Seega pani M.L toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o

§ 215lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti pani Rain Rääk toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja võõra vallasasja omavolilise kasutamise, s.o

§ 215lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Episood

§ 169

järgi (Rain Rääk) Süüdistuse kohaselt on Rain Räägule Viru Maakohtu 04.05.2011 otsusega nr 2-10-48983 mõistetud alates 01.05.2011 tütar XXX (ik. XXXXXXX) ülalpidamiseks XXX (käesoleval ajal XXX; ik. XXXXXXX) kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatis igakuiselt 139.01 eurot. Rain Rääk on tasunud määratud elatist vaid üksikutel kordadel ja oluliselt väiksemates summades, samas kui Rain Rääk on töövõimeline isik ja teinud juhutöid. Kuni 01.01.2015 oli R. Räägu poolt toimepandud tegu kvalifitseeritav

§ 169

järgi vanema kuritahtliku kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Alates 01.01.2015 on R. Räägu poolt toimepandu kvalifitseeritav vanema teadva kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Tegemist on jätkuva kuriteoga s.t tegemist on ühtsest tahtest kantud ja sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süüteoga (3-1-1-4-04 p 13.1). Kui jätkuva süüteo osateod jäävad seaduse eri redaktsioonide kehtivusaega, tuleb isiku käitumine tervikuna subsumeerida küll viimase osateo ajal kehtinud seaduse järgi, kuid tuleb näidata ka normid, mille järgi olid karistatavad need osateod, mis pandi toime enne tervikteo subsumeerimise aluseks oleva redaktsiooni jõustumist. Seega peab kohus kõigepealt kontrollima, kas toimepandud tegu on kvalifitseeritav nii kuni 01.01.2015 kehtinud

§ 169järgi, kui ka alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni järgi.

Kuni 01.01.2015 oli karistatav elatise maksmata jätmine siis, kui selline tegevus on vaadeldav kuritahtliku kõrvalehoidumisena. Riigikohus (3-1-1-84-12 p 8) on selgitanud, et elatise maksmata jätmist tuleb käsitleda selle maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumisena

§ 169

mõttes eeskätt juhul, kui: 1) kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist, vaatamata sellele, et tal on selleks piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaks soorituse tegemist. Seejuures tuleb varana, mille arvelt isik peab täitma lapsele elatise maksmise kohustust, käsitleda isiku kogu vara, arvestades perekonnaseaduse §-st 102 ja täitemenetluse seadustiku §-st 132 tulenevaid erandeid; 2) kohustatud isik maksab kohtuotsusega välja 20 mõistetud elatist väiksemas ulatuses kui tema varaline seisund seda võimaldaks või 3) kohustatud isik ei tee mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita (nt ei otsi piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat, ei müü elatise maksmiseks vajaliku raha saamiseks talle kuuluvat vara, mis pole tarvilik tema enda ülalpidamiseks PKS §-st 102 tulenevas ulatuses vmt). Elatise maksmise kuritahtlikkus tähendab kõigil juhtudel ka seda, et kohustatud isik rikuks elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Käesoleval juhul nähtub, et Viru Maakohtu 04.05.2011 otsuse nr 2-10-48983 kohaselt (tl 86, 1-15-2122) kohustus süüdistatav R. Rääk oma alaealise lapse XXX ülalpidamiseks tasuma igakuiselt 139,01 eurot ja seda alates 01.05.2011 kuni XXX täisealiseks saamiseni, s.o 01.10.

1. Seega oli ja on R. Rääk kohustatud viidatud jõustunud kohtulahendi alusel temale pandud kohustust täitma. Samas nähtub süüdistusest, et kriminaalmenetluse alustamise tingis asjaolu, et R. Rääk ei ole täitnud kohtuotsusega pandud kohustust ning tegevuse kuritahtlikkus on väljendunud selles, et ta pole pika perioodi vältel elatisraha tasumise kohustust täitnud. XXX arvelduskonto väljavõttest (tl 142-173, 1-15-2122) nähtub, et 01.05.2011-09.04.2014 on Rain Räägu poolt XXXle tasutud enamasti läbi Rain Räägu elukaaslase XXX konto kaudu järgmised maksed: 18.11.2011 +20 eurot XXX 05.12.2011 +50 eurot Rain Rääk 17.03.2012 +5 eurot XXX 18.05.2012 +15 eurot XXX 29.10.2012 +25 eurot XXX 01.11.2012 +25 eurot XXX 04.04.2013 + 20 eurot XXX, s.o kokku vaid 160 eurot kolme aasta jooksul. Samuti tuleneb Tallinna Kohtutäitur E. Vilbo teatest Ringkonnaprokuratuurile, et R. Räägu suhtes alustatud elatisraha täitemenetluse raames laekumisi toimunud ei ole ning sissenõutava rahasumma suurus on 26.02.2014 seisuga kokku 4726,34 eurot (tl 83, 1-15-2122). Eelmärgitust järeldub, et süüdistatav ei ole elatise maksmise kohustust korrektselt täitnud ning see annab aluse lugeda tõendatuks elatise maksmise kohustuse rikkumise süstemaatiliselt ja pikema aja vältel. Hinnates R. Räägu kohtueelsel menetlusel antud ütlusi (tl 137-138, 1-15-2122), siis R. Rääk pole eitanudki talle kohtuotsusega pandud kohustuse täitmata jätmist. Seejuures on ta selgitanud, et elatist ei ole ta maksmata jätnud mitte kuritahtlikult, vaid kuna tal on uus pere ja seal kasvab veel üks laps ja elukaaslane hetkel ei tööta. Vaja on maksta korteri üüri eest ja vaja on süüa. Ta teeb juhutöid ja maksab võimaluste piires elatisraha oma elukaaslase XXX arve kaudu. Summad on olnud erinevad: 20 eurot, 50 eurot. Makseid teeb ebaregulaarselt, kuid võimaluste piires. Viimane kord maksis millalgi 2013.a. Märtsi lõpust 2014 saab ta tööd ning siis saab ka elatisraha tasuda. Kohus leiab, et uue pere ja uues peres kasvava lapse olemasolu ei vabasta kuidagi varasemasest suhtest saadud lapsele elatusraha maksmise kohustusest. Rain Räägu enda sõnade kohaselt elatus ta juhutöödest, kuid
2. a pidi tööle minema ametlikult. 3 aasta jooksul makstud 160 eurot, mis vastab ligikaudu vaid 1 kuu elatisrahamäärale, ei saa kuidagi lugeda võimaluste piires elatise maksmiseks, seda enam, et tegemist on töövõimelise isikuga. Kohtu hinnangul oleks võimaluste piires head tahet näidanud näiteks see, kui süüdistatav oleks regulaarselt s.t igakuiselt kasvõi väikeste summadena ülekandeid teinud. Kuid kannatanu ütlustest nähtub, et need vähesedki ülekanded tegi Rain Rääk kannatanu korduvate palvete tõttu ja mitte omal algatusel (tl 78, 1-15-2122). Siit järeldub, et Rain Räägul puudus igasugune initsiatiiv ja tahe ise oma kohustust täita. 21 Eeltoodust lähtuvalt, kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumi pinnalt leiab kohus, et kohtueelse menetluse käigus tuvastatuga on tõendamist leidnud, et R. Rääk on elatise maksmisest kõrvale hoidunud nii kuritahtlikult kui teadvalt ja seda pika perioodi vältel. Täidetud on nii enne 01.01.2015 kehtinud

§ 169kvalifikatsioon, kui ka alates 01.01.2015 jõustunud kvalifikatsioon.

Seega leiab kohus, et Rain Räägu käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud

§ 169

ettenähtud kuriteona ning seda nii enne 01.01.2015 kehtinud redaktsioonis kui ka pärast 01.01.2015 seadusemuudatusega kehtestatud redaktsioonis. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et R. Rääk pani süüteo toime kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Rain Rääk, olles teadlik temalt elatise väljamõistmisest ning hoidudes pikema aja jooksul, s.o teadvalt ning kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise.

3. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on tsiviilhagi esitanud kannatanu XXX summas 970 eurot (kd I tl 52, 1-15-10059), XXX summas 430 eurot (kd I tl 57, 1-15-10059), XXX summas 220 eurot (kd I tl 82 – 83, 1-15-10059), XXX summas 550 eurot (kd I tl 84 – 85, 1-15-10059), XXX summas 585 eurot (kd I tl 86 – 88, 1-15-10059), XXX summas 2 035,21 eurot (kd I tl 142 – 143, 1-1510059), XXX summas 410 eurot (kd II tl 24, 1-15-10059), XXXl summas 450 eurot (kd II tl 40, 1-15-10059) ja XXX (tl 63, 1-15-2122) summas 309 eurot. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava(

1. te)poolt kavatsetult toime pandud kuritegudega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava(
2. te)õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava(
3. te)süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud 22 isikutele süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista M.L-ilt ja/või R. Räägult kannatanute kasuks vastavalt süüdistatava osalusele kahju tekitamises. XXX on esitanud tsiviilhagi summas 970 eurot (kd I tl 52, 1-15-10059), XXX summas 430 eurot (kd I tl 57, 1-15-10059), XXX summas 220 eurot (kd I tl 82 – 83, 1-15-10059), XXX summas 550 eurot (kd I tl 84 – 85, 1-15-10059) ja XXX summas 585 eurot (kd I tl 86 – 88, 115-10059), mis põhineb nendelt varastatud asjade väärtusel. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh M.L-i kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavate ütlustega on tõendatud, et kannatanutele kahju tekitas varguste toimepanemisega M.L. XXX on esitanud tsiviilhagi summas 410 eurot (kd II tl 24, 1-15-10059) ja XXXl summas 450 eurot (kd II tl 40, 1-15-10059), mis põhineb nende autode omavolilise kasutamisega autole tekitatud kahjustuste remonttööde kulus. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh R.Räägu süüd tunnistavate ütlustega on tõendatud, et kannatanutele kahju tekitas R. Rääk. XXX on esitanud tsiviilhagi summas 2 035,21 eurot (kd I tl 142 – 143, 1-15-10059), mis põhineb auto omavolilise kasutamisega autole tekitatud kahjustuste remonttööde kulus 1764,95 + 270, 26 = 2035, 21 eurot (tl 140, 141, 1-15-10059). Nagu ka R. Räägu ütlustest selgub, oli ta autoga sõitma minnes alkoholijoobes ning nagu nähtub ka auto vigastustest (kd I tl 140-141, 1-15-10059) on autol lõhutud plastikust põhjakate, nii esi- kui ka tagapamperite alumised osad, kui tagumine udutuli. Sellest nähtub, et R. Rääk ja M.L ei kasutanud autot heaperemehelikult. Lisaks sellele on seoses võtme kaotsiminekuga vajalik teha uus võti ja võti kodeerida ning teha muid töid, et sõidukit saaks uue võtmega kasutada. R.Räägu ütluste kohaselt jättis ta sõiduki võtme tagarattale, kuid kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et seda võtit oleks leitud. Seega saab tulla järeldusele, et varaline kahju on tekitatud asja omavolilise kasutamisega ning seda kahju ei oleks tekkinud kui M.L ja R.Rääk ei oleks neile inkrimineeritud kuritegu toime pannud, st sellisel juhul ei oleks varalise kahju hüvitamise küsimust ega vaidlust taastamisremondi suuruse üle üldse tekkinud. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et mõlemad süüdistatavad põhjustasid isikute grupis toime pandud süüteoga XXXle varalist kahju, mistõttu on tegemist samal alusel kannatanule tekitatud sama kahjuga, mis tingib hüvitise maksmise solidaarselt. Puutuvalt M.L-i kaitsja väidetesse selle kohta, et tsiviilhagi on põhjendamatu kuna XXX sai tegelikkuses CD plaadid ja elektrisae tagasi, peab kohus vajalikuks märkida, et vaatamata tsiviilhagi suhteliselt segasele tekstile saab üheselt tulla järeldusele, et tsiviilhagi summa sisaldab endas ainult sõiduki taastamisremondi maksumust ning ei sisalda endas ei CD plaatide ega elektrisae maksumust. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu XXX esitanud tsiviilhagi 309 euro nõudes vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Vargusega tekitatud varaliseks kahjuks on televiisori LCD maksumus 259 eurot ja mobiiltelefon №kia maksumus 20 eurot (tl 63, 1-15-2122). Lisaks on varastatud telefoniga tehtud 30 euro suurune arve. See on tõendamist leidnud kõnede eristuse väljavõttega, millest nähtub, et peale varguse toimepanemist on kõnekaarti laetud 30 euro ulatuses (tl 32, 1-15-2122). Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuulunud esemed varastasid ja varalise kahju tekitasid XXX ja R. Rääk. Harju Maakohtu 02.06.2015 otsusega nr 1-15-4227 on juba süüdi mõistetud XXX, kellelt on ka antud tsiviilhagi täies mahus välja mõistetud. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et varaline kahju on põhjustatud isikute grupis toime pandud vargusega, mistõttu on tegemist samal alusel kannatanutele tekitatud sama kahjuga, mis tingib hüvitise maksmise solidaarselt. Seega käesoleva otsusega mõistetakse antud tsiviilhagi solidaarselt 23 välja R. Räägult ja XXX, kellelt on tsiviilhagi välja mõistetud Harju Maakohtu 02.06.2015 otsusega. Kohus leiab, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav R.Rääk tunnistas XXX ja XXX esitatud tsiviilhagisid vastavalt 450 ja 410 euro nõudes täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam hakata esitatud tsiviilhagi revideerima ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning rahuldab hagi. Seetõttu kuuluvad XXX ja XXX esitatud hagid täies ulatuses seoses hagi õigeksvõtuga rahuldamisele ja süüdistatavalt R.Räägult kannatanute XXX ja XXX kasuks välja mõistmisele. 4. KARISTUSE MÕIS™INE

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.L Seadusandja on

§ 199

lg 2 p 8 ja 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatav M.L-i kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tal töökoht puudub ning käesoleval ajal puuduvad ka andmed süüdistatava asukoha kohta. Karistusregistri väljavõte (kd I tl 250-252, 1-15-10059) annab informatsiooni selle kohta, et M.L on korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Nende andmete pinnalt tuleb tõdeda, et vaatamata eelnevalt tema suhtes kohaldatud karistusliikidele ei ole need tema õiguskuulekust taganud. Peale selle on kohtule edastatud informatsioon selle kohta, et süüdistatav on kahtlustatuna varavastase kuriteo toimepanemises olnud vahistatud Saksamaal. Lisaks arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude varavastast iseloomu võib asuda seisukohale, et kuriteod on toime pandud rahaliste vahendite saamise eesmärgil, mis viitab piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele ning välistab ka rahalise karistuse kohaldamise võimaluse. Hinnates M.L-i süü suurust

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 4 varavastase süüteoepisoodi toimepanemist, millega tekitati varalist kahju paljudele kannatanutele ning varaline kahju ei ole väike. Lisaks varalisele kahjule on M.L varguste toimepanemisega sisse tunginud sõidukitesse ning selleks lõhkunud aknaklaasid, millega on samuti kannatanutele kahju tekitanud. Samas tuleb silmas pidada, et M.L-i tegevuses on sedastatav ka kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis omakorda tähendab suuremat süüd. Suurem süü on aga võrdeline suurema karistuse määraga. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et M.L pani kuriteod toime etteplaneeritult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Eeltoodud asjaolusid koostoimes hinnates, leiab kohus, et M.L-i süü on hinnatav keskmisena. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus kohtueelses menetluses ei tuvastanud. Samas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et tegemist on kuritegudega, mis on toime pandud ligi kolm aastat tagasi ja menetlushuvi selliste süütegude osas on oluliselt vähenenud. Seega leiab kohus, et olenemata süü keskmisest suurusest on süüdistatavale võimalik karistus mõista 24 alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja seda just süütegude toimepanemisest pikema aja möödumise tõttu. Seadusandja on

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Järgnevalt hindab kohus M.L-i süü suurust

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, mis seisneb süüdistatava poolt kannatanu auto omavolilises kasutamises. Teoga tekitati ühele kannatanule varalist kahju auto kahjustamise näol. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud see, et M.L pani antud kuriteo toime kavatsetult ning kohus arvestab ka seda, et M.L oli kuriteo toimepanemise initsiaatoriks ning kohtu hinnangul on see süüd suurendavaks asjaoluks. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, sealjuures arvestades ka kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, leiab kohus, et M.L-i süü on hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtueelses menetluses süüdistatav end süüdi ei tunnistanud ning kohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Samas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et tegemist on kuriteoga, mis on toime pandud ligi kolm aastat tagasi ja menetlushuvi sellise süüteo osas on samuti oluliselt vähenenud. Seega leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik karistus mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Liitkaristuse mõistmisel leiab kohus, et kuigi eelnimetatud kuritegude puhul on tegemist varavastaste kuritegudega, siis on need toime pandud erineva tahtlusega ja rünnatud on teiseliigilisi õigushüvesid. Samuti süüdistatava pikaajaline õigusvastane käitumine viitab jätkuvale ja süsteemsele allumatusele kehtestatud korrale ning kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergeimat karistuste liitmise viisi, s.o kergema karistuse kaetuks lugemist raskeima üksikkaristusega, vaid peab vajalikuks raskeima üksikkaristuse suurendamist. Küll peab kohus võimalikuks jätta mõistetav karistus täies ulatuses liitmata. Kuna süüdistatava asukoht ei ole teada, siis puudub tal ka alaline elukoht, mis välistab tema suhtes karistuse tingimisi kohaldamata jätmise ühes käitumiskontrollile allutamisega kui ka karistuse asendamise üldkasuliku tööga. Seega ei saa tema suhtes kohaldada

§ 69või 74 sätteid.

Samas, arvestades süüdistatava karistusandmeid ja temale inkrimineeritud kuritegude rohkust, ei saa tema suhtes kohaldada ka

§ 73

sätteid, kuivõrd

§ 73

sätete kohaldamine eeldaks üldjuhul selliseid isikuandmeid, mis viitaks suurele tõenäosusele, et süüdimõistetu ilmselgelt hoidub uute süütegude toimepanemisest. Käesoleval juhul tuleb seda võimalust eitada. Seetõttu kuulub mõistetav vangistus reaalsele ärakandmisele. Rain Rääk Seadusandja on

§ 169

eest karistusena ette nähtud rahaline karistuse 30 kuni 500 päevamäära või vangistuse kuni 1 aasta. Kuivõrd inkrimineeritava teo toimepanemine seisneb suhteliselt suurte rahaliste kohustuste täitmata jätmises, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik rahalist karistust kohaldada. Rahalise karistuse mõistmine tähendaks seda, et kannatanu langeb varasemast veelgi halvemasse olukorda, sest süüdistataval tekiks tema süüdimõistmise ja karistamisega konkureeriv rahaline kohustus. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kuna kuritahtlik/teadlik kõrvalehoidumine elatise tasumisest tähendab enamasti pikaajalist elatise tasumata jätmist, on süüdistataval ka suured võlgnevused. Sellest tulenevalt jääks ka rahalise karistuse mõju väheseks. Seejuures ei ole kohtule esitatud ka andmeid süüdistatava legaalse sissetuleku olemasolu kohta, kuigi süüdistatava väidete kohaselt on ta töötanud erinevate tööandjate juures. Maksu- ja Tolliametil andmed temal deklareeritud sissetuleku olemasolu kohta puuduvad. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et tegemist on teise astme 25 kuriteoga, mille toimepanemise eest on vangistuse ülemmäärana ette nähtud üks aasta. Seega ei ole seadusandja mõtte kohaselt tegemist kuriteoga, mis oleks suure ühiskonnaohtlikkusega. Rain Rääk on korduvalt ja teadlikult jätnud elatise maksmise kohustuse täitmata mitme aasta vältel. Selline süüdistatava käitumine väljendab kohtu veendumuse kohaselt süüdistatava üleolevat suhtumist oma kohustustesse ja õiguskorda ning oma lapse heaolusse, mis on kogumis süüd suurendavaks asjaoluks õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades. Samas on Rain Rääk elatisraha maksnud üksikutel juhtudel ja väikeste summade kaupa ning ta on lubanud tööle minemise korral oma kohustusi täitma hakata, kuid andmeid nende kohustuste kohase täitmise kohta ei nähtu. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohutueelsel menetlusel ei tuvastatud. Arvestades süü suurust ja teo toimepanemise asjaolusid peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seadusandja on

§ 199

lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid Rain Räägu kohta, nähtub, et on Rain Rääku on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri väljavõte (kd II tl 53-57, 115-10059) annab informatsiooni ka selle kohta, et Rain Rääku on ka eelnevalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest vangistusega. Vaatamata eelnevalt tema suhtes kohaldatud karistusliikidele ei ole need tema õiguskuulekust taganud. Lisaks arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude varavastast iseloomu võib asuda seisukohale, et kuriteod on toime pandud rahaliste vahendite saamise eesmärgil, mis viitab piisavate rahaliste vahendite puudumisele. Seega kohus leiab, et pole võimalik kohaldada rahalist karistust, kui põhiõigusi vähem riivavat karistusliiki ja kohaldamisele kuulub isiku vabadust enim piirav karistusliik vangistuse näol. Hinnates R. Räägu süü suurust

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemise eest, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav kolme kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et R. Rääk pani kuriteo teo toime etteplaneeritult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Samas, vaadeldes kuriteo asjaolusid, inkrimineeritakse süüdistatavale ühe lõpule viidud varguse toimepanemist, millega tekitati väikest varalist kahju ühele kannatanule. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et R. Räägu süü ei ole kuigi suur. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtueelses menetluses ei tuvastatud. Seega eeltoodud asjaolusid arvestades on võimalik mõista R. Räägule karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seadusandja on

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Järgnevalt hindab kohus R. Räägu süü suurust

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, mis seisneb süüdistatava poolt 3 kannatanu auto omavolilises kasutamises. Teoga tekitati kolmele kannatanule ka varalist kahju autode rikkumise näol. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud see, et R. Rääk pani antud kuriteo toime kavatsetult. Tegude asjaolusid koostoimes hinnates, sealjuures arvestades ka kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, leiab kohus, et R. Räägu süü on hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtueelses menetluses süüdistatav tunnistas end süüdi ja kahetses tehtut. Seega peab kohus karistust kergendava asjaoluga võimalikuks arvestada ja on võimalik karistus mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas on tegemist olukorraga, kus üks 26 inkrimineeritud süütegudest on toime pandud enne eelmist kohtuotsust ja kaks süütegu pärast eelmist kohtuotsust. Selline asjaolu tingib vajaduse mõista erinevate episoodide eest erinevad karistused, liitmaks neid karistusi eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega

§ 65lg 1 ja § 65 lg 2 sätteid kohaldades.

Liitkaristuse mõistmisel peab kohus oluliseks asjaolu, et süüdistatav pani toime erinevaliigilised kuriteod, s.o varavastased kuriteod ja lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise. Kuna eelnimetatud kuriteod on oma olemuselt erinevad ja toime pandud erineva tahtlusega ja rünnatud on teiseliigilisi õigushüvesid, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada kergeimat karistuste liitmise viisi, s.o kergema karistuse kaetuks lugemist raskeima üksikkaristusega, vaid peab vajalikuks raskeima üksikkaristuse suurendamist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav enamus temale inkrimineeritud süütegudest toime pannud enne Tartu Maakohtu 22.07.2014 kohtuotsuse (kd II tl 58-60, 1-1510059) kuulutamist. Seega tuleb kohtuotsuste kogumis liitkaristuse mõistmisel juhinduda

§ 65

lg 1 sätetest.

§ 65

lg 1 näeb ette, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus

§-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt tõdenud, et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isikute karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega

§ 64

lg 1 järgi või mitme kohtuotsusega

§ 65lg 1 järgi (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.

veebruari

1. a otsus kriminaalasjas nr 3-4-1-2-02 ja kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-08). Toodud põhimõtteid tuleb järgida ka käesoleva asja lahendamisel. Seega tuleb nende süütegude eest mõista eraldi liitkaristus ning

§ 65lg 1 alusel liita Tartu Maakohtu 22.07.2014 otsusega mõistetud karistusega.

Kuna süüdistatav pani kaks

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 alusel kvalifitseeritavat kuriteoepisoodi toime 06.04.2015, s.o pärast Tartu Maakohtu 22.07.2014 otsuse kuulutamist ja seega kohtu määratud katseajal, siis tuleb kohaldada

§ 65lg 2 ja § 74 lg 5 sätteid.

06.04.2015 toime pandud kuriteo eest mõistetavale karistusele tuleb liita Tartu Maakohtu 22.07.2014 otsusega mõistetud ja

§ 65lg 1 alusel liidetud liitkaristus täies ulatuses. 5. MENETLUSKULUD Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatavate menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses, DNA ekspertiisi kulud, auto teisaldamise kulud ning teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Rain Rääk enne käesolevat kohtuotsust süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 22.07.2014 otsusega

§ 215lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest.

Sama otsusega mõisteti temalt välja ka teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse liitkaristus eelnimetatud otsusega mõistetud karistusega

§ 65lg 1 alusel.

Seega pidanuks kriminaalasju lahendama ühises menetluses ja süüdistatavalt tulnuks välja mõista sundraha ühekordselt. Kuivõrd süüdistatavalt on juba sundraha välja mõistetud seoses teise astme kuriteos süüditunnistamisega, siis käesolevas kriminaalasjas sundraha välja mõista ei tuleks kui süüdistatav ei oleks pärast eelmärgitud otsust toime pannud uusi kuritegusid. Seega tuleb ka käesoleva otsusega süüdistatavalt välja mõista sundraha täies ulatuses. Ekspertiisi kulude osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude 27 kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). DNA ekspertiisi akt nr 12E-GE0996, ekspertiisiakt nr 12E-GE0921 ja ekspertiisiakt nr 12EGE1000 olid kuritegude avastamise seisukohast vajalikud, kuna ekspertiisi tulemusena koguti süüdistatava M.L-i süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastatud bioloogiline materjal viitab M.L-ile . Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetab süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulud jätta süüdistatava M.L-i kanda täies mahus. DNA ekspertiisi akt nr 13E-GE0711 (kd I tl 176-181, 1-15-10059) oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna ekspertiisi tulemusena koguti süüdistatava R. Räägu süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastatud bioloogiline materjal viitab süüdistatavale R. Räägule. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetab süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulu summas 57 eurot jätta süüdistatava R. Räägu kanda täies mahus. DNA ekspertiisi akt nr 13E-GE0421 (kd I tl 167-174, 1-15-10059) oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuid samas ekspertiisi tulemusena süüdistatavate süüd tõendavaid tõendeid ei kogutud ning tuvastatud bioloogiline materjal viitab teisele isikule, so kannatanule. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisitulemus ei toeta süüdistatavate süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb see menetluskulu jätta riigi kanda. Sõiduki Citroen C4 Picasso reg. nr XXX toimetamisega Põhja prefektuuri territooriumile tekkinud kulu 38,40 eurot tuleb välja mõista M.L-ilt ja Rain Räägult võrdsetes osades. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna nii M.L (kd I tl 250-252, 1-15-10059) kui Rain Rääk (kd II tl 53-57, 1-15-10059) on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest. Lisaks on süüdistatavad eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikutena teadlikud ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad nende enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatavate vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb eelnimetatud menetluskulud süüdistatavatelt välja mõista. Samas leiab kohus, et süüdistatavatel töökoha ja sissetuleku puudumine ning konkureerivate kohustuste olemasolu tsiviilhagide hüvitamise kohustuse näol annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksmise tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 28 Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 29