← Eesti

4-13-5803/10

Väärteoasi nr.4-13-5803 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 07.10.2013.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Maksim Tšurkin Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna 15.08.2013.a otsus väärteoasjas nr. 2315,13,004934 Kaebuse esitanud isik K.D, isikukood: XXX, elukoht XXX K.D, tema kaitsja Taira Aasa, kohtuvälise menetleja – PP Ida politseijaoskonna esindaja Kristi Vares Istungil osalenud isikud LÕPPOSA Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna 15.08.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,13,004934 muutmata ning K.D kaebus rahuldamata. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 30.10.2013.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati kaebajat KarS § 262 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut summas 80 eurot. 2 Väärteoasja otsuse kohaselt kuulas kaebaja K.D 27.05.2013.a. ajavahemikul kella 00:00-06:00 valju muusikat ning lärmas, millega häiris avaldaja öörahu. Oma tegevusega rikkus K.D Avaliku korra eeskirja § 3 p 2 nõudeid ja pani toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. KAEBUSE SISU K.D on esitanud kaitsja vahendusel kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles leitakse, et väärteo toimepanek ei ole tõendamist leidnud ja taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses ja väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Oma sellist taotlust põhjendab kaebaja esitatud kaebuses järgnevaga:

  1. Väärteoprotokolli osas heidab kaebaja ette järgmist: 1.1.Väärteoprotokolli pinnalt ei ole võimalik tuvastada väärteo asjaolusid, sh toimepanemise aega ega 1.
  2. kas üldse ja milliste konkreetsete isikute rahu või moraalitunnet rikuti.
  3. Väärteoteate osas leiab kaebaja, et selle näol on tegemist naabri - XXXXpahatahtliku laimuga kaebaja kohta,
  4. Kohtuväline menetleja on jätnud arvestamata kaebaja terviseseisundit, mille tõttu on välistatud alkoholi liigtarbimine.
  5. Väärteoasja otsuse osas leiab kaebaja, et 4.
  6. väärteootsusest ei nähtu, millistest asjaoludest järeldas menetleja, et väärtegu oli toime pandud tahtlikult, 4.2.Millistest asjaoludest järeldas menetleja, et kaebaja rikkus ilmselgelt avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid. Seega leiab kaebaja, et väärteoprotokollis on koosseisulised asjaolud jäänud kajastamata ning väärteootsuse tegemise aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud väärteoasjast ei selgu. Lisaks taotleb kaebaja esindaja hüvitada kaitsjale makstud tasu V™S § 23 alusel. Kohtuväline menetleja asus kirjalikus vastuses seisukohale, et K.D kaebus ei kuulu rahuldamisele ning väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik. Tallinna Linnavolikogu 25.08.2005 määruse nr 43 „Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded“ § 3 p 1 kohaselt on keelatud lärmata, tülitada kaaskodanikke, viibida alasti avalikus kohas või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. KarS § 262 õigushüvena kaitstavat avalikku korda võib määratleda kui tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Avalikuks loetakse sellist kohta, kuhu on liigipääs ka kolmandatele isikutele, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud, kuid avaliku korra rikkumine ei pea iseenesest tingimata avalik olema. Nii võib avalikuks kohaks olla ka isiku elukoht, kui sealt alguse saanud tüli kasvab üle avaliku korra rikkumiseks kohalolevate majaelanike rahu häirimise teel (RKL 3-1-1-89-06). Kohtuväline menetleja osundab samuti lahendi 3-1-1-24-07 p-s 6 väljendatud seisukohale, selle kohta et 3 „kohtupraktikas on siiski aktsepteeritud ka võimalust, et avaliku korra rikkumist saab toime panna mujal kui avalikus kohas, isegi isiku kodus“. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kaebaja, tema esindaja ning kohtuvälise menetleja arvamused, kuulanud üle tunnistajad, uurinud menetletavas väärteoasjas olevaid tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebaja etteheidetega väärteoprotokolli puuduliku koostamise osas kohus kaebajaga ei nõustu. Kohus selgitab, et nõuded väärteoprotokolli sisule sätestab V™S § 69, mille kohaselt väärteoprotokoll koosneb sissejuhatusest, põhiosast ning lõpposast. V™S § 69 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et väärteoprotokolli põhiosas peab olema märgitud väärteo lühike kirjeldus, teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Puutuvalt nimetatud nõuetesse, selgitab kohus, et väärteo lühikirjelduse nõue kätkeb endas nõuet kajastada lühidalt andmeid, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Kohus peab vajalikuks osundada Riigikohtu praktikale, mis mitmetes lahendites käsitleb väärteoprotokolli vastavuse väärteomenetluse seadustiku nõuetele problemaatikat. Nimelt otsuses nr 3-1-1-68-08 on märgitud, et „Riigikohtu praktika kohaselt kannab väärteoprotokoll väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud V™S § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, milles teda süüdistatakse. See tähendab, et „väärteo lühike kirjeldus“ peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks“. Arutatavas väärteoasjas on menetlusalusele isikule etteheidetav tegu kirjeldatud väärteoprotokollis järgmiselt: Isik kuulas öisel ajal (ajavahemikul 00.00-06.00) korteris valju muusikat, millega häiris teiste isikute öörahu. Väärteoprotokolli kohaselt leidis rikkumine aset aadressil Mahtra 44-505A, samuti viidatakse Tallinna Linnavolikogu määruse nr 43 § 3 p 2 nõuete rikkumisele, millega kaasneb isiku tegevuse kvalifitseerimine KarS § 262 järgi. Vastupidiselt kaebaja seisukohale nähtuvad kohtu hinnangul nimetatud teokirjeldusest kõik asjaolud, mille alusel on võimalik tegu kvalifitseerida väärteona - kajastatud on V™S § 69 lg 2 p 1 ja 2 alusel nii teo toimepanemise koht, aeg (ajavahemik kl 00:00- 06:00) kui ka teo kvalifikatsioon ja sisu. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et väärteoprotokoll on vaidlustatavas osas täidetud korrektselt, V™S § 69 tulenevaid nõudeid järgides. Puutuvalt kaebaja väitesse, et väärteoteate puhul on tegu kaebaja naabri - XXXXpoolse ahistamise, kiuslikkuse ja laimuga, leiab kohus, et nimetatud väited ei ole menetletavas väärteoasjas kinnitust leidnud. Tunnistajana ülekuulatud XXXXseletas kohtule, et öösel vastu 27.05.2013 oli ta sunnitud kutsuma välja politsei, kuna K.D, kes elab sama korteri teises toas, olles joobeseisundis, kuulas terve ööd valju muusikat, jooksis mööda koridori, korterit, kööki, paugutas uksi. Kui politsei tuli kohale, sulges K.D ennast tuppa. Tunnistaja XXX andis kohtuistungil ütlusi, et elab K.D-ga ühes korteris, nende ühiskasutuses on köök. 27.05.2013 umbes keskööl ja kella 06.00-ni hommikul mängis K.D toas muusika, V. Larinov ise oli purjus. Tunnistaja püüdis K.D korrale kutsuda, kuid vastuseks sai vaid 4 sõimata ning vastuse, et ta teeb seda, mida tahab. Ka tunnistaja pöördus politseisse abi saamiseks. Tuginedes tunnistajate ütlustele, leiab kohus, et tunnistaja - XXXXpoolt öisel ajal, mil isik soovib magada, politsei kutsumine ja avalduse kirjutamine puhtalt kiusu pärast, ei ole usutav. Nimetatud järeldust kinnitavad ka tunnistaja XXXXütlused, mis riimuvad XXXXütlustega, kinnitades nimetatud ajal ja kohas kaebaja poolt öörahu rikkumist - valju muusika kuulamist ja müra tekitamist. Siinjuures on oluline märkida, et K.D ise ei osanud meenutada oma tegevust väärteoprotokollis märgitud ajal, samuti väitis ta kohtuistungil, et sel hommikul ei ole politsei korteris käinud, vaid see oli hoopis kaks nädalat hiljem. Kaebaja ütlused annavad kohtu hinnangul alust usaldada tunnistajate XXXXja XXXXütlusi K.D joobeseisundis oleku kohta, mis toob tavaliselt kaasa ebaadekvaatses seisundis olnud isiku poolt oma käitumisele vale hinnangu andmise. Kuigi kohus ei välista, et kaebaja suhted oma naabri, XXX ei pruugi olla kõige paremad, nagu seda on väitnud ka kaebaja ise, leiab kohus väärteoasjas leiduvaid tõendeid kogumis hinnates, et XXXXpoolne öine pöördumine õiguskaitseasutusse sai 27.05.2013.a. öösel olla tingitud siiski vaid sellest, et XXX pidi olema kaebaja käitumisest tõsiselt häiritud ning tema tegutsemise eesmärgiks ei olnud mitte kiusamine, vaid soov öösel puhata ning öörahu rikkumine lõpetada. Kaebaja leiab, et tunnistaja XXXX kaebused ei ole põhjendatud osas, mis puudutavad kaebaja poolt alkoholi tarvitamist ning kohtuväline menetleja on jätnud selle asjaolu tähelepanuta. Kaebaja on kaebuse lisana esitanud väljavõtte tervisekaardist, millelt nähtub, et kaebajal on mitmed erineva raskusastmega terviserikked, leides, et selline terviseseisund välistab alkoholi liigtarbimise ning tunnistajate väidetel kaebaja alkoholijoobes oleku kohta väärteo toimepanemise ajal ei ole alust. Kohus nõustub kaebajaga, et tervisekaardilt nähtuva diagnoosi alusel peaks kaebaja suhtuma ülima ettevaatlikkusega nii alkoholi kui ka muude tervist kahjustavate ainete tarvitamisse. Samas nähtub tunnistajate XXXXja XXXXkohtuistungil antud ütlustest, et kaebaja sellist ettevaatlikkust oma tervisliku seisundi suhtes ei näita üles. Tunnistaja XXXXon hoopis selgitanud, et kaebaja joob igapäevaselt ning joobes olekus muutub agressiivseks. Alkoholi tarvitamist 27.05.2013.a. on kaebaja tunnistanud ka kohalekutsutud politseipatrullile (tl 7). Peale arutatava asja on kohtumenetluses arutamisel olnud teises väärteoasjas (4-13-3970) K.D karistatud analoogse teo eest, mille ta pani toime joobeseisundis. Seega ei ole kohtul alust kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ega seetõttu lugeda tunnistajate ütlusi kaebaja alkoholi liigtarvitamise kohta põhjendamatuks. Lisaks eelmainitule on kaebaja leidnud, et menetletavas väärteoasjas tehtud otsusest ei nähtu, millistest asjaoludest järeldas menetleja, et kaebaja rikkus ilmselgelt avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid. Kohus sellega nõustuda ei saa. KarS § 262 objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on täpselt välja toodud kaebaja poolt rikutud õigusnorm - Tallinna linna avaliku korra eeskiri § 3 lg 2, mis sätestab, et keelatud on häirida öörahu kella 23:00- 07:
  7. Arutatavas väärteoasjas on tegemist ühiskorteriga, kus peale K.D elab kaks peret. Kaebaja tegevus - öisel ajal valjuhäälse muusika kuulamine, mis ulatub öörahu ajalistesse piiridesse, kujutab endast sellist rahu häirivat tegevust, mis rikub tsiviliseeritud ühiskonnas paikapandud ühiselu reegleid ja teiste K.D-ga isikliult mitteseotud korteri elanike kindlustunnet ja võimalust realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi, sealhulgas võimalust puhata enne eelseisvat tööpäeva. Seetõttu leiab kohus, et K.D selline käitumine on hinnatav avaliku korra rikkumisena. 5 Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõendid annavad otseselt alust järeldada, et kaebaja poolt toimepandud tegu on toime pandud tahtlikult. Kohus selgitab, et isik, kes mitme tunni vältel öisel ajal kuulab valjuhäälset muusikat, peab vähemalt võimalikuks, et nimetatud tegevusi võivad kuulda temaga samas korteris elavad naabrid ning selliste tegevustega kaasnev heli võib naabreid öörahu ajal häirida. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja sellekohane järeldus väärteoasja otsuses on põhjendatud ja tuleneb väärteoasjas kogutud tõendite pinnalt. Kaebaja esindaja poolt on kohtuistungil väljendatud seisukoht, et 27.05.2013.a. ei ole politseipatrulli poolt ühtegi rikkumist tuvastatud, patrulli saabudes kaebaja mingit lärmi enam ei tekitanud. Samuti märkis kaebaja esindaja, et 27.05.2013.a. ei ole koostatud väärteoprotokolli. Seetõttu esindaja leiab, et sellel päeval kaebaja poolt süütegu toime pandud ei ole. Kohus leiab, et kaebaja poolt toimepandud süütegu on väärteomenetluses kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditega tõendamist leidnud. Asjaolu, et politseipatrulli sündmuskohale saabumise hetkeks oli kaebaja öörahu rikkumise lõpetanud ei tähenda, et tema poolt eelnevalt mitme tunni kestel naabrite öörahu häirinud tegevus oleks seetõttu tõendamata. Samuti selgitab kohus, et vastavalt V™S § 68 koostatakse üldmenetluses väärteoprotokoll, kui on vaja välja selgitada väärteo asjaolud ning on kogutud vajalikud tõendid tõendamiseseme asjaolude kohta. Väärteoprotokolli koostamisega kohtuvälise menetleja poolt 15.07.2013.a sündmuse kohta, mis toimus 27.05.2013.a, ei ole rikutud väärteomenetluse ega väärteoprotokolli koostamise ajalisi piire. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et antud väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja rikkunud kaebaja suhtes otsust koostades väärteomenetluse norme, väärteomenetlust välistavad asjaolud puuduvad, otsus on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kaebaja süüd ning tema käitumise õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. K.D-le karistuse – rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses - määramisel on kohtuvälise menetleja juhindunud KarS § 56 nõuetest ning arvestanud nii K.D süü raskusastet ja tema isikut kui ka üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Eeltoodud motiividel puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kuna puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, ei ole põhjendatud ka kaebaja poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamine V™S § 23 alusel ning kaebaja poolt kaitsjale makstud tasu tuleb jätta kaebaja kanda. Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 109, § 111, Julia Vernikova Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.