(3)päev kaebuse esitamiseks. T.I esitas oma kaebuse kohtule 19.05.2016, seega on see esitatud enam kui nädal pärast kaebetähtaega. Kaebuse hilisemale esitamisele ei ole kaebuse sisus viidatud, märgitud on vaid seda, et isikul on VTMS § 78 lg 2 kohaselt õigus määrust vaidlustada 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Maakohus juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et V™S § 78 lg 2 ei ole antud juhul asjakohane säte, see kohaldub kohtuvälise menetleja tegevuse (määruse) vaidlustamisel, mitte aga väärteootsuse vaidlustamisel. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kaebuses ei ole kaebetähtaja ennistamist taotletud. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus T.I poolt pärast kaebetähtaega esitatud kaebuse läbi vaatamata.
- Harju Maakohtu
- mai 2016 määrusele esitas määruskaebuse T.I, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning määruskaebuse menetlusse võtmist. T.I, viidates TsMS § 67 lg-le 1 märgib, et kohus ennistab tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja ning menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. T.I märgib, et tal ei olnud võimalik kohtuvälise menetleja otsusele järgi minna, kuna ta oli haige ning arvestas, et protokollis märgitud soovist otsus kätte saada e-posti teel, saadetakse otsus talle epostile, mida ta oleks saanud ka haigena kontrollida. Kuna talle e-postile otsust ei tulnud, siis ootas T.I edasi teadmatuses, et otsus jõustub 15 päeva möödumisel lahendi tegemist. T.I lisab, et protokolli koostanud politseiametnikud kinnitasid talle, et otsus tuleb e-postile, mistõttu menetlusalune isik jäi otsust ootama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide ja esitatud määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning kaebetähtaeg ennistamata. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebemenetluses on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust, seega anda hinnang sellele, kas maakohus jättis põhjendatult kaebuse tähtaja möödalaskmise tõttu läbi vaatamata.
- Maakohus on oma määruses ammendavalt põhjendanud, miks tuli arutataval juhul jätta T.I kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohtus leiab niisamuti, et maakohus on jätnud kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. 5.
- Esmalt märgib ringkonnakohus, et väärteomenetluses ei ole kohaldatav tsiviilkohtumenetluse seadustik, seega on ebaõige T.I viide TsMS § 67 lg-s 1 sätestatud menetlustähtaja ennistamisele ja mõjuvale põhjusele. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses toodud asjaolu ei ole mõjuvaks põhjuseks, millele tuginedes kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaega ennistada. Nimelt on T.I ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märkinud, et ta ei saanud kohtuvälise menetleja otsusele järgi minna, kuna oli haige. Siinkohal ei ole T.I esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis eeltoodud väidet kinnitaks. VTMS § 38 lg 1 alusel järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Seega on mõjuva põhjuse esinemisel kaebetähtaja ennistamiseks õigus ringkonnakohtul kuivõrd T.I on 2
(3)määruskaebuse ning kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitatud ringkonnakohtule. KrMS § 172 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Eeltoodule tuginedes märgib ringkonnakohus, et igasugune haigus ei ole mõjuvaks põhjuseks KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes. Ringkonnakohus on varasemalt leidnud ning Riigikohus on määruses nr 3-1-1-94-09 ringkonnakohtu seisukohaga nõustunud, et objektiivsete takistustena võiks kõne alla tulla nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms - kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, nagu näiteks raske haigus või ajutine vaimutegevuse rike. T.I poolt määruskaebuses üldiselt märgitu, et isik oli haige, ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis oleks takistanud menetlusalusel isikul kohtuvälise menetleja juurde otsusele järele minna ning tähtaegselt maakohtule kaebus esitada. Lisaks märgib ringkonnakohus, et asjaolu, mille kohaselt andis T.I ametnikele oma e-posti aadressi, ei vabastanud menetlusalust isikut kohustusest väärteoprotokollis märgitud tähtajal otsusele järgi minna. Väärteoprotokollist nähtuvalt on seal üheselt märgitud, millal on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samuti on protokollis selgitatud, et kohtuvälise menetleja lahendit isikule kätte ei toimetata ning lahendile tuleb ise järele tulla. Eeltoodule tuginedes on maakohus põhjendatult märkinud, et kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. 5.
- 27.03.2016 koostatud väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 26.04.2016, mistõttu oli T.I viimaseks kaebuse esitamise tähtajaks 11.05.
- T.I esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule 19.05.
- Seega ei pidanud T.I kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning maakohus on põhjendatult jätnud T.I esitatud kaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine kaebetähtaja ennistamiseks ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest tulenevalt mõjuvat põhjust. T.I-le oli juba 27.03.2016 väärteoprotokolli koostamisel teada, mis nähtub ka väärteoprotokollist, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 26.04.
- Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-st 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu
- mai 2016 määruse muutmata ja T.I määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3