lg 2 ja 3 alusel ositi ühe aasta jooksul ning mitte võtta talt mootorsõiduki juhtimisõigust. Taotlusele on lisatud väärteoprotokolli koopia, Viru Maakohtu 22.04.2016.a otsuse koopia, koopiad kahest kutsest arsti vastuvõtule, Töötukassa teade ja kommunaalmaksete tõend. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on U.M 1 kehtiv kriminaalkaristus. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning U.M süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel sõidukiirusega 151+-5 km/h, kuid esmase juhina ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 56 km/h. U.M käitumine sisaldab LS § 227 lg 3 väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. U.M käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Karistamise aluseks on
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. U.M omab juhtimisõigust alates 2016.veebruarikuust, mis tähendab, et liiklusnõuded peavad tal olema värskemalt meeles. Niivõrd suur kiiruseületamine näitab, et menetlusalune isik ei oska oma sõidukiirust adekvaatselt hinnata, mis kohtu arvates muudab sellise sõidukijuhi liikluses eriti ohtlikuks. Asulavälisel teel nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Karistuse liigi valikul tuleb lähtuda nii menetlusaluse isiku süü suurusest, kui varasemast liikluskäitumisest. Kuigi isikul puuduvad varasemad liiklusalased süüteod, tuleb antud juhul arvestada menetlusaluse isiku süü suurust, samuti asjaolu, et menetlusalusel isikul puuduvad iseseisvad rahalised vahendid ning töökoht. Seega kohtu arvates rahatrahviga karistamine ei ole otstarbekas, see karistus ei oleks täidetav. Arvestades U.M süü suurust ning asjaolu, et temal puuduvad rahalised vahendid, on põhjendatud teda toimepandud väärteo eest karistada arestiga. Kohus leiab, et U.M-ile § 227 lg 3 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest sanktsiooni keskmise määra lähedases suuruses, s.o 10 päeva, mille kohus peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga, sest U.M ei ole varem liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, ta on kolme alaealise lapse eestkostja. Karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Lisakaristuse kohaldamine sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol on karistusliik, mis omab eelkõige eripreventiivset toimet. Kohus leiab, et eripreventiivse prognoosi kohaselt U.M suhtes ei ole hädavajalik lisakaristust kohaldada. U.M ei ole varem karistatud arestiga või üldkasuliku tööga ning kohtu arvates üldkasuliku töö tegemine mõjutab U.M käituma seaduskuulekalt. Lisakaristuse kohaldamine tuleks kõne alla pärast seda, kui U.M jätkab rikkumiste toimepanemist ka pärast üldkasuliku töö ärakandmist. Arvestades eeltoodut ja juhindudes
, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada U.M LS § 227 lg 3 järgi ning mõista arest 10 päeva.
lg 1 alusel asendada U.M-ile mõistetud arest 10 päeva üldkasuliku tööga 10 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel määrata U.M üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri (tel. 337 2200) järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.