4-16-3476 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2016 a Tallinn Väärteoasja number 4-16-3476 (2302,16,004052) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekr

§ 205ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor. Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: F.B, ik: XXX, elukoht: XXX. Kaitsja: Andi Raudberg, Advoco Õigusbüroo, Pärnu mnt 67a-210, Tallinn, 10134 RESOLUTSIOON 1. Jätta F.B kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 08.04.2016 otsusele nr 2302,16,004052 F.B karistamises LS §

§ 205ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot rahuldamata. 2. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 08.04.2016 otsus nr 2302,16,004052 F.B karistamises LS §

§ 205ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot muutmata ja tühistamata.

1. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 500 (viissada) eurot tuleb edasikaebe tähtaja, s.o 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
2. 1
3. V™S § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 15.06.
4. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 15.07.
5. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 16.07.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 08.04.2016 otsusega nr 2302,16,004052 karistati F.B LS §

§ 205ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot selles, et menetlusalune isik 16.03.2016 ajavahemikul 14.25 kuni 16.35 Tuisu 2a juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on alates 05.03.2016 LS § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt peatunud seoses juhiloa XXX kehtivuse lõppemisega. Juhtis mootorsõidukit, millel puudusid riiklikud registreerimismärgid. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja § 76 lg 1 nõudeid ja pani toime LS §

§ 205ettenähtud väärteod.

Otsusele esitas menetlusaluse isiku volitatud isik kaebuse Esitatud kaebuses märkis kaebuse koostaja, et kaebuse esitaja ei ole nõus tehtud otsusega. Väärteoasjas on rikutud nii menetlusaluse isiku õigusi kui ka pole arvestatud vastulauses esitatud tõendeid.

1. Menetlusalune isik kutsutakse kohale vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 201 lg 1 järgi kirjaliku kutsega. Seda ei tehtud. Kutse anti suuliselt edasi F.B isale, informeerimata asjaoludes, milleks F.B peaks ilmuma politseisse.
2. Väärteomenetleja H.Küünarpuu ei ole arvestanud vastulauses esitatud fakte. Esiteks ei vasta sündmuste asukoht tunnistajate ütlustega. Nimetatud sõiduk ei asunud mitte Tallinnas Tuisu 2a vaid Elektri 1a. Samuti jääb kaebuse esitajale arusaamatuks tunnistajate (politseinike) tegevus õiguserikkumise takistamiseks koheselt. Tõendid, et F.B juhtis sõidukit on vaid esitatud kahe politsei poolt ja nende ütluste kohaselt nägid tunnistajad vaid kuidas F.B oma maja hoovis väljus auto esimesest uksest. F.B ütluste kohaselt ei juhtinud ta sõidukit vaid kui auto oli tema hoovis võttis süütelukust võtme. Tunnistajate ütluste kohaselt oli Tuisu 2a auto juures kaks isikut. Menetluses pole kindlaks tehtud kes juhtis autot. Mis puudutab numbrimärgita sõitmist, oli tegemist sõiduki teisaldamisega hoiukohta. Veel tuleb arvestada asjaolu, et ühe tunnistaja XXX oli F.B 1,5 aastat tagasi toimunud konflikt, mille kohta tehti avaldus ka politseisse.. Arvestades asjaolu, et väärteomenetluse asjas nr 2302,16,004052 tehtud otsuses ei ole võetud arvesse eelnimetatut ja jäetud arvestamata vastulauses esitatut. Seetõttu palutakse väärteoasjas nr 2302,16,004052 tehtud otsus tühistada. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde ja selgitas, et tema sõidukit ei juhtinud. Temale kuuluva autoga sõitis sõber. Auto parkis tema hoovist 200 meetri kaugusel ja sõideti hoovi. Tal puudus sel ajal juhtimisõigus. Sõiduk toodi sinna treileriga, kohe ei olnud võimalik 2 aeda parkida. Siis tulid kaks politseinikku kui ta oli süütevõtme välja võtnud. Üks politseinikest oli varasemast nägupidi tuttav. Politseinikud tahtsid dokumente ja asju. Tulid aeda ilma luba küsimata. Palus neil lahkuda, et saaks aia kinni panna. Ei olnud alguses nõus, kui koer lähemale tuli, siis lahkusid aiast. Tahtis konflikti vältida ja läks tuppa. Politseinikud tulid aeda sisse, meesterahvas tegi aia lahti, aga kaugemale ei saanud tulla, koer tuli vastu ja haukus. Ema ja õde ütlesid, et ei tohi tulla. Keegi hiljem helistas ja kutsus aiast välja. Ütles, et ei tule ja sellega asi lõppes. Lubati raudadega järgi tulla. Isa käis politseis ja seal öeldi, et kuulutatakse tagaotsitavaks. Suuliselt öeldi isale, et ta peab minema politseisse. Tol ajal oli juhtimisõigus peatatud, olid kategooriad AM, B. Esmased load B kategoorias said läbi. Sõiduk oli VW Passat. Sõlmis isikuga, kellelt ostis, ostu-müügi lepingu. Millal sõlmitud oli, seda peast ei tea. Auto dokumente ei saanud, öeldi, et on registrist maas. Toimikus oleval lepingul kuupäev puudub. Sõidukil registreerimismärke ei olnud. Maanteeameti kodulehelt oli näha, et VIN koodi järgi sõidukit registris ei ole. Müüs selle auto edasi, ostis selleks, et juppe saada. Registrisse seda sõidukit ei kandnud. Väärteoprotokolli alla osasse on tekst kirjutatud tema poolt. Sõidukiga sõitis sõber, kes ei taha mingeid jamasid. Tema ise sõidukiga ei sõitnud. Sõiduk oli vaja tänavalt ära teisaldada. Sõiduki võtmed olid sõidukil ees. Ise sõitmise juures ei olnud. Võttis võtmed autost siis kui politsei tuli. Sõiduk oli pargitud olnud paar minutit kui politsei tuli. Nägi seda kui sõiduk hoovi sisse sõitis. Kui aeda tuldi dokumente küsima, siis läks tuppa, sest selle politseinikuga oli varem konflikt olnud. Taheti sõiduki dokumente, et kas sõiduk kuulub temale. Oli olemas ostu-müügi leping, ei esitanud seda. Oli varem olnud konflikt, tulid ise sisse hoovi, palus lahkuda. Nad ei lahkunud aiast, ei saanud minna dokumenti tooma, koer läheks kallale. Lõpuks nad lahkusid. Ei toimetanud küsitud dokumente, sest nad tulid ise aeda sisse, tegid aia lahti. Kui helistati, siis ka mitte, sest helistajad võisid olla nemad, kuid ei tutvustatud ennast. Sõiduki roolis olnud isiku nime öelda ei saa, siis isik ei taha jamasid. Tunnistajana üle kuulatud XXX selgitas, et teab menetlusalust isikut seoses märtsikuus olnud väljakutsega. Väljakutse sisuks oli see, et helistaja väitis, et valget värvi sõiduk oli sõitnud lumehange ja sõiduk oli numbrimärkideta. Väljakutse tegijaga ei suhelnud, kuna ta soovis jääda anonüümseks. See oli vist Tuisu tänav. Kui kohale jõudsid, siis kaks poissi askeldasid auto juures, kapott oli üleval. Kuna sõiduk ei liikunud, keerasid otsa ümber. Piirkond oli nende jaoks võõras ja tahtsid teada kuhu teed viivad kui peaks olema tagaajamine. Auto ei liikunud ja õigusrikkumist ei olnud. Kui nägi tahavaatepeeglist, et sõiduk hakkas liikuma, pöörasid auto ümber ja sõitsid auto suunas. Nägi, et üks inimene istus autosse, teine ei istunud. Auto keeras järsult, seal oli järsk nurk, aga seal pidi tänav olema ja keeras Elektri tänava suunas. Alguses ei saanud aru kuhu auto pööras, arvasid, et nurga taha. Kui hakkasid hoovist mööduma, kuhu auto parkis, siis jäid seisma ja läksid välja. Auto veeres ja siis tuli F.B sealt autost välja kui see seisma jäi. Auto töötas, summutist tulid heitgaasid ja sõidukist väljus sama noormees - F.B. Mingeid pilte selle kohta ei ole. Teine noormees läks väravast sisse. Kui palusid isikult dokumente, siis ütles, et need on toas. Ütles, et peab värava kinni panema kuna koer võib välja minna. Ootasid teda, kuid ta ei tulnud. Võtsid juhtimiskeskusega ühendust, et teada saada, kes see isik on. Andmebaasi pilt vastas sellele isikule. Siis tuli välja majast naisterahvas, kes väitis, et selles majas sellist isikut ei ela. Auto oli vanemat tüüpi Volkswagen, kandiliste tuledega. Sõiduki roolis oli F.B. Sõiduk jõudis hoovi ja ta tuli sealt välja. Teine poiss jõudis sinna hoovi nendega samal ajal. Paariline küsis mäletamist mööda isikut tõendavat dokumenti, võib-olla ka juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Tunnistajana üle kuulatud XXX selgitas, et teab menetlusalust isikut antud juhtumiga seoses. Kevadel oli väljakutse, oli registreerimisnumbrita valge auto – Passat. Läksid eemale, keerasid ringi ja vaatasid kas kedagi tuleb või ei tule. Mingi aja pärast tulid kaks isikut, askeldasid auto kallal ja üks hetk hakkas auto liikuma. Keeras selles kohas vasakule. Läksid järgi. Ristmiku juures oli üks inimene ja sealt nägi, et sama auto oli seal parkinud. Autol mootor veel töötas, summutist tuli heitgaase ja välja tuli antud isik. Neid nähes isik ehmatas. Tuli välja juhi kohalt ja küsis temalt dokumente. Öeldi, et dokumente ei ole, peab toast tooma ja auto on puksiiriga kuskilt toodud. Lasi isiku tuppa, kuid isik tagasi ei tulnud. Korra nägi 3 kardinate vahelt. Lasi juhtimiskeskusel uurida, kes seal majas elada võib. Sai pildi ja võrdles, oli sama isik. Vahepeal tulid välja kaks naisterahvast. Helistas sellele numbrile, vastati, et kellega te räägite, palju õnne püüdmisel. Auto juures askeldas kaks isikut, auto oli algselt tee ääres, lumehange ei olnud sõitnud. See oli ristmiku juures. Teine isik, keda ristmikul kohtasid tuli hiljem sinna uurima, mis juhtus. Ei näinud mitu isikut autosse istus, nägi, et auto hakkas sõitma. Sõiduk oli siis hoovis ja rohkem isikuid seal ei olnud peale F.B. Varasemalt menetlusaluse isikuga kokkupuuteid olnud ei ole. Algselt auto juures ühtegi inimest ei olnud, hiljem tuli kaks isikut. Mitu isikut autos oli, seda ei teadnud. Varasemast menetlusalust isikut ei tea, ei tea midagi selle isikuga seoses vestlusele kutsumisest või selle isiku suhtes millegi valesti tegemisest. Tutvustas ennast ja palus dokumenti. Seaduserikkumise korral võib aeda sisse minna. Koer oli tema juures, paluti lahkuda, sest koer on lahti. Isikut ei ähvardanud, selgitas sanktsioone, kui isik tuleb välja, on see kergendav asjaolu. Et järgi tullakse, seda ei maininud. Isik tuli töötava mootoriga sõiduki roolist välja. Teist isikut, kes sinna hoovi tuli, ei kontrollinud. Ei mäleta, et oleks selle teise isikuga varem kokku puutunud, tegeleb päeva jooksul mitmekümne isikuga. Kuna sõidukil ei olnud toonklaase, siis oli näha, et rohkem isikuid sõidukis ei olnud. Kaitsja seisukoht Menetlusaluse isiku kaitsja soovib, et kohus tühistaks selle väärteomenetluse, tühistaks tehtud otsuse ja selleks on mitmeid põhjuseid. Esiteks ei ole menetlusalust isikut kutsutud kohale väärteomenetluse seadustiku järgi kutsega. Menetlustoimingut on rikutud. Samuti ei vasta tegelikkusele sõiduki asukoht, sõiduk ei asunud mitte Tuisu 2a, vaid Elektri tänaval. Väljakutse on vääralt tehtud. Samuti on tunnistajate ütlustega kindlaks tehtud, et autost väljus F.B, aga mitte seda, et ta oli roolis. Samuti tuleb arvestada seda, et F.B ja XXX on olnud konflikt. Väärteomenetluses on jäetud arvestamata vastulaused. Palub otsuse tühistada. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alus puudub. Esitatud põhjendused on paljasõnalised. Kohtuväline menetleja võib välja kutsuda ka telefonitsi ja veel enam, tegemist ei ole olulise rikkumisega kui isikule kutset ei saadeta. Kaebajale inkrimineeritud süütegu on tõendatud tunnistajate ütlustega. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused on olnud ajas muutumatud, mõlemad tunnistajad on üksikasjalikult kirjeldanud 16.03.2016 sündmusi seoses F.B-ga. Tunnistaja XXX selgitas, et nägi sõiduki juures askeldamas kahte inimest. Sõiduk hakkas liikuma, üks inimene liikus edasi jala, teine sõidukiga. Politseisõidukiga liiguti sõidukile järgi ja sõidukist väljus üks inimene, kelleks oli F.B. Teine isik, kes oli olnud sõiduki kõrval, liikus jalgsi elamu juurde, kuhu oli sõiduk jõudnud. Tunnistaja XXX selgitas, et sõiduki klaasid olid toonimata ja oli selgelt näha, et sõidukis viibis üks inimene. Selle isikuna tundsid nad ära F.B. Eelmisel kohtuistungil F.B väitis, et tema roolis ei olnud, oli sõber. Nime teada ei saanud ja väidetavaks põhjuseks oli see, et ei soovita probleeme. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3-1-1-99-13 otsuses on rõhutatud, et kohtualune ei pea oma süü puudumist tõendama, kuid kui ta otsustab end kaitsma hakata aktiivselt, siis peab esitama väiteid kinnitavad tõendid, et kohtuväline menetleja saaks kontrollida nende väidete õigsust. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema asemel oli roolis tema sõber, siis on väide paljasõnaline, tõendamata. Menetlusalune isik on asunud end aktiivselt kaitsma, kuid ühtegi tõendit tal esitada ei ole. Aktiivne kaitse seisnes selles, et kohut eksitada ja saavutada võimalikult soodne lahend. Maanteeameti registri andmetel puudus F.B kõnealuse sündmuse ajal juhtimisõigus, seega oli tal keeld juhtida mootorsõidukit ning seega pani ta toime LS §

§ 205kvalifitseeritud väärteo.

Protokollid on koostatud õigesti. Karistusregistri andmetel on isikul viis kehtivat väärteokaristust. Seega nüüd juba kokku kuus väärteokaristust. 2016 aastal on see juba kolmas. Varasemalt määratud väiksemad rahatrahvid ei ole talle mõju avaldanud. Lisaks õiguskaitse huvidele, kuivõrd väiksemad rahatrahvid ei ole mõju avaldanud, siis rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses ehk 500 eurot on põhjendatud ja proportsionaalne. Kuivõrd isik on toime pannud kaks tegu, määratakse karistus rangema karistuse alusel. Leiab, et otsus on õige, alused tühistamiseks puuduvad, mistõttu palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus tühistamata. 4 Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas: Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada KarS §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Esitatud kaebuses on kohtuvälisele menetlejale ette heidetud, et kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel arvestanud esitatud vastulausega. Vastulauses on märgitud, et menetlusalusel isikul on olnud 1,5 aastat tagasi konflikt XXX, politseinikud ähvardasid tagasi tulla käeraudadega ja F.B ära viia, politseisse ilmumiseks anti kutse edasi isa kaudu, kuid mingit ametlikku kutset ei vormistatud, sõiduki asukoht oli teistsugune kui väljakutses märgitu ja sõidukit kasutati vaid seisukohta transportimiseks, kuid F.B roolis ei olnud. Lisaks sellele ei saanud politseinukud näha, et sõidukil puudusid registreerimismärgid ja politseinikud pidanuks koheselt sekkuma ning õiguserikkumise ära hoidma. Varasema konflikti tõttu ei saa XXX ütlusi lugeda usaldusväärseks ja tunnistajate ütlused on samasugused. Kohtuväline menetleja on oma otsuses vastulause kohta märkinud, et esitatud vastulause jätab kohtuväline menetleja arvestamata, kuivõrd vastulauses esitatud väited on ümber lükatud tunnistajate ütlustega. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebuse etteheide selle kohta, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud vastulauses esitatud tõendeid, on asjakohatu. Kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulausele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mistõttu ei saaks kohtuväline menetleja ka nendega arvestada. Vastulauses märgitud väited aga ei ole tõendiks KrMS § 63 tähenduses. Kohus leiab, et kaebuses esitatud etteheide vastulauses esitatu arvestamata jätmise osas on alusetu. V™S § 74 lg 1 p 8 kohaselt peab kohtuväline menetleja otsuses märkima vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse. Seda on kohtuvälise menetleja oma otsuses ka teinud. Vastulauses märgitakse, et F.B ei ole väärtegu toime pannud ja kohtuvälises menetluses üle kuulatud politseiametnikud väidavad vastupidist. Seega saabki kohtuväline märkida vaid vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse, milleks on tõendikogum, mis lükkab vastulauses esitatud väite ümber. Muud asjaolud, mida vastulauses on esitatud, on sellised, et nende asjaolude olemasolu kinnitamiseks pidanuks koos vastulausega esitama ka tõendid. Kohtuvälises menetluses ei ole ei menetlusalune isik ega tema kaitsja esitanud kohtuvälisele menetlejale koos vastulausega tõendeid, mis kinnitaks varasemat menetlusaluse isiku ja politseiametnikust tunnistaja XXX vahelist konflikti, selle toimumise aega, põhjust ega asjaolusid. Sellise tõendamata väitega ei saagi kohtuväline menetleja arvestada. Sisuliselt on sama väidet esitatud ka kaebemenetluses, kuid ka kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid väidetava konflikti toimumise kohta. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXX ei osanud selle väite kohta midagi öelda ning väitis, et nägi menetlusalust isikut esimest korda väärteo toimepanemise ajal ja teist korda kohtuistungil. Seega ei saa ka kohus selle väitega arvestada, kuivõrd väide on tõendamata. Arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid võib asuda seisukohale, et menetlusalune isik on regulaarses konfliktis õiguskorraga ja sellest tulenevalt ka õiguskorda kaitsvate isikutega. Puutuvalt politseiametnikku, kes igapäevaselt peab oma 5 teenistusülesannete tõttu tagama õiguskorra toimimist, siis on ta igapäevases ja pidevas kontaktis õiguskorda rikkuvate isikutega, milline asjaolu ei saa muuta tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Isegi juhul, kui XXX oleks olnud varasemas kontaktis ja ka konfliktsituatsioonis F.B-ga, siis sündmuskohale jõudes ja väärteo toimepanemist nähes ei olnud ta teadlik väärteo toimepanijast enne kui sai juhtimiskeskuselt andmed väärteo toimepanija isiku kohta. Kui ta oleks aga sõidukist väljunud isikus ära tundnud F.B kui isiku, kellega on varem olnud konflikt, siis see asjaolu ei muudaks olematuks vahetult enne seda tajutud asjaolusid ega saaks muuta tema ütluste sisu ja nende usaldusväärsust. Seejuures on samu asjaolusid tajunud ka teine tunnistaja XXX. Vastulauses ja kaebuses on ette heidetud ka seda, et menetlusalusele isikule ei ole üle antud vormikohast kutset kohtuvälise menetleja juurde, mistõttu on rikutud väärteomenetlusõiguse norme, sh V™S § 201 lg 1 sätteid. Kohus taolise väitega ei nõustu. Esmalt jääb kohtule arusaamatuks kaebuse viide V™S § 201 lg 1 nõude rikkumisele. Nimetatud säte reguleerib otsuse ja määruse täitmisele pööramist ning sellel puudub igasugune puutumus kutse kättetoimetamise korraga. Kutse edastamine on reguleeritud V™S § 41 sätetega ning selles regulatsioonis on ette nähtud kutse edastamise ja kättetoimetamise erinevad viisid, mida tuleb järgida, et menetlejal oleks võimalik kindlaks teha kas menetlustoimingule kutsutav isik on ettenähtud korda järgides kutse kätte saanud. Juhul, kui kutsutav isik on kutse kätte saanud ja jätab menetleja juurde ilmumata, siis on seaduslik alus kohaldada V™S § 43 sätestatud sanktsioone, so määrata rahatrahv või kohaldada sundtoomist. Seega juhul, kui isikut kutsutakse menetlustoimingule suuliselt kas telefoni teel või perekonnaliikme kaudu ja ta jätab menetlustoimingule ilmumata, ei ole võimalik selle isiku suhtes kohaldada V™S § 43 ettenähtud vahendeid ja tuleb asuda kutset kätte toimetama V™S § 41 sätestatud korras, mis annab isiku ilmumata jätmisel õigusliku aluse V™S § 43 sätestatud meetmete kohaldamiseks. Seetõttu leiab kohus, et vastulauses ja kaebuses esitatud väide väärteomenetlusõiguse normide rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Puutuvalt vastulauses ja kaebuses esitatud väidetesse selle kohta, et F.B ei ole temale LS § 201 lg 1 järgi inkrimineeritud väärtegu ja seega ka LS § 205 järgi inkrimineeritud väärtegu toime pannud, siis tuleb ka kohtul tõdeda seda, et need väited on ümber lükatud kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlustega. Kui kaebuses heideti ette kohtuvälisel menetlusel üle kuulatud tunnistajate ütluste sarnasust, siis kohtuistungil tekkis nendesse ütlustesse erinevus tajutud sündmuste arenemise alguse osas, kuid ülejäänud osas olid tunnistajate ütlused taas ühesugused. Kohus leiab, et ütluste sisu sarnasust ei saa tunnistajatele ette heita kui tunnistajad viibisid ühes kohas ja koos ning nägid ühte ja sama sündmust. Kui tunnistajate ütlused oleks olnud kardinaalselt erinevad, siis saaks väita, et üks tunnistajatest ei ole seda sündmust näinud. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused olid oluliselt konkreetsemad ja täpsemad kohtuvälisel menetlusel antud ütlustest ja kohtuistungil antud ütlused viitavad üheselt F.B-le kui väärteo toimepanijale. Nimelt nähtub tunnistajate ütlustest, et kui vaidlusaluse sõiduki juures askeldas alguses kaks isikut, siis sõiduki liikuma hakates läks üks isikutest sõidukile jalgsi järgi ja jõudis maja hoovi üheaegselt politseiautoga sõidukile järgi sõitnud tunnistajatega. Seega ei saanud see teine isik vaidlusaluses sõidukis viibida, veel vähem seda juhtida. Tunnistajate nähes väljus hoovi sõitnud sõiduki juhi kohalt F.B ja selles sõidukis rohkem kedagi ei olnud. Seega sai sõidukit juhtida vaid F.B. Sellest tulenevalt on F.B väited selle kohta, et sõidukit juhtis keegi teine, kelle andmeid ta ei soostu avaldama, ümber lükatud tunnistajate ütlustega ja F.B esitatud versiooni sisu viitab üheselt sellele, et F.B on esitanud teadvalt valeütlusi eesmärgiga vastutusest vabaneda. Menetlusalust isikut on karistatud LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, so mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuna eeltoodud motiividel on kohus asunud seisukohale, et tõendikogum viitab üheselt sellele, et vaidlusalust sõidukit juhtis F.B, siis nähtub väärteotoimikus olevast Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest, et F.B-le 05.03.2014 välja antud B kategooria juhtimisõigus on alates 04.03.2016 kehtetu. Sama kinnitas kohtuistungil ka F.B, väites, 6 et B kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse tähtaeg oli läbi saanud. Seega 16.03.2016 B kategooria mootorsõidukit, antud juhul VW Passatit juhtides puudus F.B vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega ei tohi selline isik liikluses juhina liigelda ning seda sõltumata mootorsõiduki juhtimise ajast ja vältavusest ning eesmärgist. Kui isik, kellel puudub vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, juhib sellise kategooria mootorsõidukit, paneb ta toime LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumise ja LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo. Väärteoasjas kohutud tõenikogumist saab üheselt tulla järeldusele, et F.B rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo. Puutuvalt LS § 205 ettenähtud väärteo toimepanemisse tuleb asuda seisukohale, et ei kaebuses ega kohtulikul arutamisel ei ole menetlusalune isik ega tema kaitsja vaidlustanud seda, et vaidlusalusel sõidukil, millega sõideti maja hoovi, puudusid registreerimismärgid. Ka kohtuistungil kinnitas F.B, et sõidukil registreerimismärgid puudusid ja sõiduk oli registrist kustutatud ning sõiduki ostis ta tagavaraosadeks. Vastavalt LS § 76 lg 1 sätetele peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Käesoleval juhul on tegemist sõidukiga, mis oli juba eelnevalt Eestis kasutusel ning sellel sõidukil pidanuks liikluses kasutades olema riiklikud registreerimismärgid. Sõites sellise sõidukiga linna tänavatel on tegemist sellise sõiduki kasutamisega liikluses. Juhtides riiklike registreerimismärkideta sõidukit liikluses eirab sellise sõiduki juht LS § 76 lg 1 sätestatud kohustust ja paneb toime LS § 205 ettenähtud väärteo, so riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimise. Kuivõrd kohus on kohtuliku uurimise tulemusena jõudnud järeldusele, et vaidlusalust sõidukit, millel puudusid riiklikud registreerimismärgid, juhtis F.B, siis on F.B rikkunud LS § 76 lg 1 sätestatud kohustust ja toime pannud LS § 205 ettenähtud väärteo. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et F.B on toime pannud LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumise ja LS § 76 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumise ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS §

§ 205ettenähtud väärtegudena.

Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need teod on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuivõrd menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ja LS § 76 lg 1 sätestatud kohustust, siis on tegemist väärtegudega LS §

§ 205mõttes ja need süüteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis V™S § 10 lg 3 1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vastavalt LS § 201 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Vastavalt LS § 205 sätetele karistatakse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kuivõrd menetlusalune isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuigi nii LS § 201 lg 1 kui ka § 205 näevad ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, siis LS § 201 lg 1 näeb põhikaristusena ette ka aresti, mistõttu tuleb LS § 201 lg 1 sätestatud sanktsiooni lugeda raskemat karistust ette nägevaks sätteks ja karistus tuleb määrata LS § 201 7 lg 1 ettenähtud sanktsiooni arvestades. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja seda ka teinud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot. Arvestades, et LS § 201 lg 1 kohaselt võib selle väärteo eest kohaldada rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, siis tuleneb, et kohtuvälise menetleja F.B-le määratud rahatrahv on ettenähtud sanktsiooni keskmist ületav. Väärteoasjast nähtuvalt on menetlusalune isik toime pannud ühe teoga kaks väärtegu, mis muudab menetlusaluse isiku süü suuremaks kui see oleks olnud vaid ühe väärteo puhul. Seejuures saab mõlema väärteo puhul asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga, mistõttu süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja ka alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks V™S § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Väärteoasja materjalidest saab üheselt tulla järeldusele, et menetlusalune isik oli teadlik temal vastava kategooria juhtimisõiguse puudumisest kui ka sellest, et juhitud sõidukil puuduvad riiklikud registreerimismärgid. Seega on tegemist kavatsetult toime pandud süütegudega. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärtegude puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist ei ole selliste väärtegudega, milliste puhul on süü suurus eristatav erinevate lõigete järgi vastavalt mõõteseadme näidule. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetleja koostatud otsusest nähtuvalt ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ning neid ei ilmnenud ka kaebemenetluses. Seega ei ole asjaolusid, mis võiks karistust mõjutada leebemas või raskemas suunas. Nagu kohus juba eelpool leidis, siis mõlema menetlusalusele isikule inkrimineeritava väärteo puhul on tegemist keskmise süüga ja teod on toime pandud kavatsetult. Seega on menetlusaluse isiku õigusvastane käitumine olnud teadlik ja eesmärgipärane. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning eeldatakse keskmist süüd kui süü suurus ei sõltu mõõteseadme näidust. Seejuures tuleb karistuse määramisel arvestada ka võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja pani ühe teoga toime kaks erinevat süütegu, mis muudab tema süü keskmisest suuremaks ja annab aluse karistuse määramiseks ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Samas tuleneb asjaomasest kohtupraktikast ka põhimõte, et ka keskmise süü korral võib määrata või mõista karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui varem karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Väärteoasja materjalides leiduvast karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on menetlusalust isikut ajavahemikul oktoobrist 2015 kuni menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemiseni, so 16. märtsini 2016 karistatud erinevate liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest viiel korral rahatrahvidega. Seejuures nähtub nendest andmetest sedagi, et menetlusalust isikut on juba 2016 aasta jooksul kolmel korral karistatud ja viimane karistus on määratud väärteo eest, mis on toime pandud pärast menetlusesemeks olevat väärtegu. 8 Sellised karistusandmed viitavad üheselt sellele, et menetlusalune isik on ka pärast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist jätkanud liikluses õigusvastast käitumist ning varasemad korduvad rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut mõjutanud seaduskuulekusele. Seega juba nii süü suurusest kui ka eripreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt on küllaldane alus kohaldada menetlusaluse isiku suhtes karistust, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Käesoleval juhul ongi kohtuväline menetleja määranud karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras ning kohus peab seda põhjendatuks nii süü suurusest kui ka eripreventiivsest eesmärgist tulenevalt. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arusaama kohaselt kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks ja ohuks teistele liiklejatele mootorsõidukite juhid, kes osalevad liikluses selleks õigust omamata ja ei täida liiklusseaduses sätestatud nõudeid korrektselt. Seetõttu leiab kohus, et teadmine, et taoliselt käituvad ja ohtlikud juhid ei jää karistuseta, suurendab ka õiguskuulekate liiklejate turvatunnet liikluses. Eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et ainuüksi juba süü suurust, eripreventiivset eesmärki ja väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades tuleb kohtuvälise menetleja määratud põhikaristust lugeda proportsionaalseks ning puuduvad nii seadusest kui ka asjaomasest kohtupraktikast tulenevad alused määratud karistuse kergendamiseks. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9