4-15-11212/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-15-11212 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtuasi G.M-i väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. märtsi
3. a otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik G.M RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a otsus muutmata ja menetlusaluse isiku G.M-i apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T.L. koostas menetlusalusele isikule G.M-ile
7. detsembril 2015 väärteoprotokolli AB 3222665, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis
8. detsembril 2015 kell 22.45 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva mnt
9. km posti juures suunaga Väike-Maarja poole mootorsõidukit Audi A4 (reg.märk XXX ), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik rikkus sellega LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi.
10. Viru Maakohtu
11. märtsi
12. a otsusega tunnistati G.M süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja teda karistati 15-päevase arestiga. 2.1 Kohus luges menetlusaluse isiku süü talle esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses ja kohtus kontrollitud tõenditega, st sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ja tunnistaja H.K. ütlustega. 2.2 Võttes menetlusaluse isiku karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 järgi arvesse tema puhtsüdamlikku kahetsust, leidis kohus, et menetlusalust isikut tuleb karistada sanktsiooni keskmises määras. G.M on neli kehtivat väärteokaristust. Viru Maakohtu
13. veebruari
14. a otsusega karistati teda LS § 201 lg 2 järgi 6-päevase arestiga ning samalaadse väärteo eest Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt
15. septembril 2014 rahatrahviga 600 eurot. Lisaks on isikut karistatud samalaadse väärteo eest
16. novembril 2015 18-päevase arestiga, mis asendati 18 tunni üldkasuliku tööga. Arvestades, et menetlusalusel isikul on neli kehtivat väärteokaristust, pidas kohus võimalikuks mõjutada G.M-i hoiduma süütegude toimepanemisest karistusega sanktsiooni keskmises määras ehk 15-päevase arestiga. Kuna isik ei ole teinud varasematest karistustest mingeid järeldusi, ei pidanud kohus põhjendatuks asendada mõistetud aresti üldkasuliku tööga.
17. G.M esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik märgib, et leidis alles hiljuti töö ja võib aresti kandmisele asumise tõttu sellest ilma jääda. Lisaks on G.M olnud üheksa aastat n-ö grupi peal. Vahepeal võeti see ära, kuid nüüd ajab ta asju uuesti. Hetkel viibib G.M haiguslehel. Kuna ta on kõik riigi poolt pandud kohustused korralikult täitnud, siis ta loodab, et ringkonnakohus võimaldab tal kanda karistust üldkasulikku tööd tehes. Veel lisab G.M, et tema juhtimisõigus on nüüdseks taastatud.
18. Tartu Ringkonnakohtu
19. mai
20. a määrusega määrati väärteoasi lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohtuvälisele menetlejale anti apellatsiooni kohta kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni
21. maini
23. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas
24. mail 2016 ringkonnakohtule oma kirjaliku seisukoha, milles ta leiab, et Viru Maakohtu määratud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Reaalse aresti kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku suhtes omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning G.M-i apellatsioon jääb tagajärjetuks. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt.
26. G.M vaidlustab maakohtu otsust üksnes osas, milles kohus otsustas jätta mõistetud aresti üldkasuliku tööga asendamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjalikult kaalunud kõiki karistusalternatiive, sh aresti asendamist üldkasuliku tööga, ja põhjendatult 2 leidnud, et isikule tuleb tema süü suurust ja varasemat karistatust arvesse võttes mõista karistuseks arest, mis tuleb täitmisele pöörata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu arutluskäiguga karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide kohta ning leiab samuti, et G.M-i varasemat karistatust arvestades ei ole üldkasulik töö piisav, mõjutamaks teda edaspidi liiklusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.
27. G.M on neli kehtivat väärteokaristust, millest kolm on määratud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Viru Maakohtu
28. veebruari
29. a otsusega karistati teda LS § 201 lg 2 järgi 6-päevase arestiga ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
30. septembri
31. a otsusega samalaadse väärteo eest rahatrahviga 600 eurot. Lisaks on G.M-i karistatud samalaadse väärteo eest Viru Maakohtu
32. novembri
33. a otsusega 18-päevase arestiga, mis asendati 18 tunni üldkasuliku tööga. Kõnealuses väärteoasjas on kohus mõistnud G.M-ile karistuse teo eest, mille ta on toime pannud vähem kui kuu aega pärast Viru Maakohtu
34. novembri
35. a otsusega karistuse mõistmist. Kirjeldatud asjaoludel nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt puudub alus arvata, et aresti asendamine üldkasuliku tööga omaks G.M-i suhtes piisavat karistuslikku mõju.
36. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda G.M-i apellatsioonis esitatud väide, et menetlusalune isik on leidnud endale töökoha ja aresti kandmisele asumisega kaasneks oht sellest ilma jääda. Tegemist on riskiga, mille G.M on ise süüteo toimepanemisega endale võtnud. Lisaks nähtub apellatsioonist, et G.M viibib haiguslehel, mis tähendab, et töö tegemine on tema tervislikust seisundist tulenevalt niigi takistatud. Samas jääb ringkonnakohtule selgusetuks, kuidas G.M plaanib haiguslehel viibides üldkasuliku töö tunde sooritada. Seega ei anna G.M-i kaebuses avaldatud asjaolud alust asuda aresti üldkasuliku tööga asendamata jätmise osas maakohtust lahknevale seisukohale.
37. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja G.M-i apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau 3