4-16-2182/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. mai 2016, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-2182 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Väärteoasi Z.J KarS § 275 lg 1 ja § 218 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. märtsi 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Z.J Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur. Esindaja Dmitri Narolin Menetlusalune isik Z.J (isikukood: XXX). Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: XXX. Emakeel: vene keel, õppekoht XXX. RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi 2016 otsus muutmata.
5. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse otsuse teinud Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohus arutas Z.J süüdistust KarS § 218 lg 1 ja § 275 lg 1 järgi selles, et Z.J
7. märtsil
8. a kell 21:07 viibides avalikus kohas joobeseisundis, solvas avalikult politseivormi kandvat ja teenistuskohustusi täitvat politseiametnikku M.D. it, kasutades väljendeid: „suka, gnida“. Samuti süüdistatakse Z.J selles, et tema 19.03.2016 kell 21:09 asudes mootorsõidukis Škoda Octavia XXX paremal pool tagaistmel, lõi tahtlikult mitu korda jalaga vastu ust ja ukseklaasi, mille tagajärjel kahjustas ukse polstrit küljeklaasitõstuki mehhanismi ja raami kummitihendeid, mille tõttu liikus küljeklaas ukseraamist väljapoole. Škoda Octaviale XXX tekitati varalist kahju summas 67,49 eurot.
9. Viru Maakohtu
10. märtsi 2016 otsusega tunnistati Z.J süüdi KarS § 275 lg 1 järgi ning teda karistati 10-päevase arestiga. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ja karistati 5-päevase arestiga. KarS § 63 lg 3 alusel mõisteti ärakandmisele kuuluvaks arestiks 15 päeva. Karistuse alguseks loeti
11. märts
13. Kohtu seisukoht karistuse osas oli järgmine. Z.J puhul tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada süü ülestunnistamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestas isikut iseloomustavate andmetena, et Z.J ei tööta ning teda on karistatud väärtegude toimepanemise eest. Z.J ignoreerib seaduse nõudeid ja paneb toime korduvalt samalaadseid kuritegusid. Kohus järeldas sellest, et Z.J ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Kohtuväline menetleja võttis ühendust XXX ega, kust kinnitati, et Z.J on õppeperioodil võlgnevused, mille tõttu teda ei lubatud praktikale. Seega ei käi Z.J prakikal ja mitte miski ei sega aresti kandmist. Z.J on varem korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Eelnevalt talle määratud rahatrahvid summas 1380 eurot on tasumata. Z.J ei tööta ning tal puudub ametlik sissetulek. Kohus leidis, et seetõttu ei ole Z.J võimalik karistada kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahviga. Kuna Z.J on varem karistatud samaliigiliste tegude eest, siis on võimalik teda mõjutada üksnes arestiga. Karistuse eri- ja üldpreventiivsetel kaalutlustel karistas kohus Z.J KarS § 275 lg 1 ettenähtud teo toimepanemise eest 10-päevase arestiga ja KarS § 218 lg 1 järgi 5-päevase arestiga.
14. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Z.J, kes taotleb ümber vaadata Viru Maakohtu otsus. Ümbervaatamist taotleb Z.J põhjusel, et ta on siiski õpilane ja õpib ning tal on vaja parandada hindeid, et ta saaks ka tulevikus õppida ja teda ei ähvardaks koolist väljaheitmine. Z.J ei ole isa, emal on palju lapsi ning Z.J õppimisest sõltuvad ka ema sissetulekud. Hiljuti oli emal operatsioon ning ta vajab Z.J abi. Samuti õpib Z.J autokoolis. Z.J taotleb asendada karistus üldkasuliku tööga. Teda on ka varem karistatud üldkasuliku tööga ja ta tegi ära kõik tunnid. Oma tegusid Z.J kahetseb. Teo toimepanemise ajal oli ta alkoholjoobes. Ta lubab, et midagi taolist enam ei juhtu.
15. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus esitada kirjalikud seisukohad apellatsiooni osas kuni
16. maini
17. Kirjalikus seisukohas leiab kohtuväline menetleja, et jääb täielikult süüdistuse osas samale seisukohale ja nõustub maakohtu seisukohaga. Lisatud on tõend XXX elt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Oma otsust põhjendab apellatsioonikohus järgnevalt. 6.1 Maakohus leidis hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, et Z.J on toime pannud koosseisupärased, õigusvastased ja süülised väärteod. Nimetatud osas ei apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. ole 6.2 Apellatsioonis taotleb Z.J Viru Maakohtu otsuse ümbervaatamist. Täpsemalt on esitatud taotlus karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Sisulise põhjendusena on Z.J välja toonud vajaduse õppida ja ema toetada. Samuti on ta märkinud, et kahetseb tehtut. 6.2.1 Ringkonnakohus minetusi karistuse mõistmisel ei tuvastanud, ent selgitab järgmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse 2 lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Ringkonnakohus märgib, et süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti tuleb anda hinnang teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne). 6.2.2 Ringkonnakohus ei saa eeltoodud kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav. I astme kohus on arvestanud süüd kergendava asjaoluna Z.J kahetsust. Maakohus arvestas ka asjaolu, et Z.J on varem korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Eriliigilised karistused ei ole mõju avaldanud. Samuti on kohus vaaginud kergemaliigilise karistuse kohaldamist, ent leidnud, et selle välistavad varasemate trahvide tasumata jätmine ja sissetuleku puudumine. Seetõttu nõustub ringkonnakohus I astme kohtu seisukohaga, et Z.J on võimalik mõjutada uute süütegude toimepanemisest hoiduma üksnes arestiga. Arvestades Z.J suhtumist õiguskorda ja üha uute rikkumiste toimepanemist, on ka ringkonnakohtu arvates karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades maakohtu poolt mõistetud arest põhjendatud ja proportsionaalne isiku süüga. Karistuse asendamist üldkasuliku tööga ringkonnakohus otstarbekaks ei pea. Z.J suhtes on varem karistust asendatud üldkasuliku tööga, ent uusi väärtegusid ärahoidvat toimet sellega ei saavutatud.
19. Eeltoodut arvestades ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3