← Eesti

4-16-3819/13

4-16-3819 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-3819 Kohtunik Orvi Tali Väärteoasi Z.R-i väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
  2. mai
  3. a otsus Apellatsiooni esitaja menetlusaluse isiku Z.R-i (Z.R, ik XXX, elukoht XXX) kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Pärnu Maakohtu
  5. mai
  6. a otsus Z.R-i väärteoasjas KarS § 218 lg 1 järgi ning saata väärteoasi Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
  7. Apellatsioon rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse teatavakssaamise päevale järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja AB koostas 10.05.2016 Z.R-i suhtes väärteoprotokolli selle kohta, et ta lõhkus 06.05.2016 kella 9.30 ajal Raplas Savi tn 2 asuvas Rapla politseijaoskonna arestimajas kambris nr 7 plekist kruusi, visates selle vastu arestimaja seina, ja 06.05.2016 kella 15.55 ajal Rapla arestimaja kambris nr 7 narivoodi kinnitusketi. Kruusi ja kinnitusketi lõhkumisega tekitas Z.R varalist kahju, mis ei ületa olulise kahju summat, pannes seega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Z.R-i tegevus on kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi.
  9. Leides, et menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja VTMS § 84 alusel väärteoasja arutamiseks Pärnu Maakohtule. 1

(3)4-16-3819
  1. Pärnu Maakohtu 13.05.
  2. a otsusega tunnistati Z.R süüdi ja karistati teda KarS § 218 ettenähtud väärteo eest arestiga 7 päeva. Aresti kandmise alguseks määrati 13.05.
  3. Maakohus leidis, et Z.R-i süü temale inkrimineeritud süüteo toimepanemises on tõendatud lisaks tema enda poolt süü täieliku omaksvõtu, tunnistajate ütluste ning arestikambris toimunu videosalvestusega. KarS § 218 lg 1 sätestatud süüteo objektiivne koosseis on täidetud olenemata sellest, milline oli Z.R-i tekitatud materiaalse kahju suurus. Süütegu oli toime pandud otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Vastutust raskendavad asjaolud süüaluse käitumises puuduvad, vastutust kergendavaks asjaoluks on kahju vabatahtlik hüvitamine. Maakohtu hinnangul suurendab Z.R-i süüd kuriteo toimepanemise laad ehk tema käitumine, milline kaasnes varavastasele süüteole, s.o ilmne häbematus arestimaja naistöötajate suhtes ning üleolek nii arestimajas kui ühiskonnas kehtivatest reeglitest. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et Z.R tuleb karistada sanktsioonis ettenähtud raskema karistuse, s.o arestiga alla nimetatud karistusliigi keskmist määra.
  4. 13.05.2016 esitas Z.R apellatsiooniteate ning 06.06.2016 esitas Z.R-i kaitsja Natalia Suvorova apellatsiooni Pärnu Maakohtu 13.05.
  5. a otsusele. Kaitsja palub tühistada maakohtu otsus ja lõpetada väärteomenetlus, kuna menetlusalune isik on tekitatud kahju vabatahtlikult heastanud vastavalt väärteomenetluse seadusliku (VTMS) § 30 lg 1 p 2 ja tema teos puudub väärteokoosseis. Apellant leiab, et maakohus on ebaõigesti käsitlenud Z.R-i süü omaksvõttu nii kruusi lõhkumise osas kui nari alumiiniumketi lõhkumisest. Nii ühe kui teise puhul puudus temal tahtlus varalise kahju tekitamiseks Rapla arestimajale. Maakohus on kaitsja hinnangul küll õigesti märkinud, et KarS § 218 lg 1 sätestatud süüteo objektiivne koosseis on täidetud olenemata sellest, milline oli tekitatud materiaalse kahju suurus, kuid on ebaõigesti leidnud, et süütegu oli toime pandud otsese tahtlusega. Kruusi sanga purustamise tingis arestikambri töötaja alandav ja mõnitav suhtumine Z.R-i kui arestikambris viibiva isiku suhtes. KM ei toonud temale kuuma vett vaid külma, mille tõttu kohv ei lahustunud ja läks raisku. Z.R-i sooviks ei olnud kruusi purustamine, vaid kohvi väljaviskamine sellest. Z.R on uue kruusi üleandmisega selle hüvitanud. Arestikambris viibijat tuleb samuti kohelda kui vabaduses viibivaid inimesi, s.t ei tohi alandada tema inimväärikust. Tunnistaja KM on andnud kohtus ütlusi selle kohta, et enne kella 13 Z.R jällegi sõimas, kostus millegi lõhkumisheli, tunnistaja vaatas kaamerast, Z.R oli ära lõhkunud keti, millega nari on seina küljes. Selline ütlus ei tõenda, et Z.R sihilikult lõhkus nari keti, millega see kinnitub seinale. Tegelikult oli kett juba enne katki ja see oli kinnitatud tavalise võtmehoidja ketiga. N-ö “pauguga” nari üles- ja allalaskmine ei ole tahtlik lõhkumine, sest see tegevus käibki kaasas naride üles-alla laskmisega. Purunemine oli tingitud arestimaja kambri nari mittevastavusest nõuetele, see oleks võinud puruneda ka mõne raskemakaalulise inimese istumise või magamise ajal. KM tunnistus ei kinnita, millisel viisil kett purunes. Tunnistajate KM ja MH ütlused on vastuolulised kuuma vee andmise osas arestikambrisse. KM arvates tehakse seda kaks korda päevas hommikul ja õhtul, MH väidab, et kuuma vett antakse kolmel korral päevas. Z.R-ile ei ole keegi tutvustanud arestimaja sisekorraeeskirju ega allkirja võetud ja neid ei ole ka asja materjalidele lisatud. Kaebuse esitaja leiab ka, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et Z.R-i süüd tõendavad tunnistaja MH ütlused ning arestikambris toimunud videosalvestus. MH ei ole kohus üle kuulanud, vaatamata Z.R-i taotlusele ja videosalvestust kohtus ei vaadatud, kuna see tehnilistel põhjustel ei avanenud. Seega eeltoodud ütlused ja videosalvestus ei ole kohtulikuks tõendiks, kuna neid ei ole avaldatud. 2
(3)4-16-3819 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, mis seisneb kohtuotsuse põhistamiskohustuse eiramises.
  2. Maakohus lahendab kohtuotsuse tegemisel V™S §-s 108 loetletud küsimused. Kooskõlas V™S §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui see, millised asjaolud on kohus lugenud tõendatuks ja millele ta on otsuse tegemisel tuginenud, s.t kohtuotsus peab olema põhistatud. Kohtu mõttekäik peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine seostatud tuvastatud asjaoludega (RKKKo 3-1-1-122-12). Maakohus on otsuse põhiosas märkinud, et Z.R-i süü temale inkrimineeritud süüteo toimepanemises on tõendatud lisaks tema enda poolt süü täielikule omaksvõtule, tunnistajate ütluste ning arestikambris toimunu videosalvestusega. Samas ei nähtu kohtuotsusest, millised konkreetsed asjaolud millise episoodi osas ning millistele tõenditele tuginedes on kohus tõendatuks lugenud. Tõendina on maakohus viidanud muuhulgas videosalvestusele, kuid 13.05.
  3. a kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus alustas arestikambris toimunu videosalvestuse vaatamist, kuid video vaatamine ei õnnestunud tehnilistel põhjustel (tl 24). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus es puudub igasugune tõendite analüüs ning otsus ei vasta põhistamise nõuetele. Tegemist on kõige ulatuslikumate rikkumistega, mis on käsitatavad V™S § 150 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena". Kohtuotsuses põhjenduste puudumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.
  4. Tunnistaja MH kohtuistungile ei kutsutud ja kohus avaldas tema varem antud ütlused (tl 24). VTMS § 99 lg 8 kohaselt võib kohus tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlusi küll avaldada, kuid see on lubatav vaid juhul, mil tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel (vt nt RKKKo 3-1-1-74-07, 3-1-1-107-09). Kuivõrd maakohus jättis 12.05.
  5. a kohtuistungil menetlusaluse isiku taotluse tunnistajate KM ja MH ülekuulamiseks rahuldamata, siis sellest nähtuvalt ei pidanud kohus tunnistaja MH kohalolekut üldse vajalikuks . Seega puudus ka õigustus tema varasemate ütluste avaldamiseks. Tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamine olukorras, kus tunnistajat pole kohtuistungile kutsutud, on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses.
  6. Arvestades eelmärgitut tühistab ringkonnakohus V™S § 141 lg 1 p 4, § 143 lg 1 § 150 lg 1 p 7, lg 2 alusel Pärnu Maakohtu
  7. mai
  8. a ots use ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks maakohtule teises koosseisus. Kaitsja kaebuse rahuldab ringkonnakohus osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Orvi Tali kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.